Jõgeva kaine

Täpselt nädal on täis olla täiesti kaine. Mingit põhjust selleks ei olegi olnud, lihtsalt lampi. Sai küll räägitud, et seniks, kuni ManU mängu võidab, ent kui on oht, et Martins tuleb sõjast välja uuel reedel, siis on raudpolt, et ma hakkan tirakat temaga võtma.

Teisipäeval lähen miskisugusele pildistamisele, kus kaks tsikki pidavat tätoveeritud inimestest pilte tegema. Ja kolmapäeval lähen stuudiosse, et veel kätt tuunida. 28. november peab siiski vasak pool valmis olema.

Day of Endless Light

Kes teab, millal viimati ma pühapäeval õhtul kodus olin ja välja ei läinud või tööl ei olnud? Mina seda ei mäleta, aga täna nii on - tellisin tavernast pitsa, joon teed, vahtisin telekat ning olin veidi asjalik ka arvutis. Enamasti tähendab pühapäev ikkagi viisakat tirakat sõpradega, et saata rahus ära töine ja korralik nädal (mis muidugi sai alguse pöörase võtukaga, nagu alati). Sel korral oli küll esmaspäeval korralik võtmine, aga jätsin otsad lahtiseks...
Tõsi, homme ma ei saa nädalat ausa napsuga vastu võtta, sest olen sedapuhku tööl, mis pole just tavaline. Tulemas on kindlasti üks kummalisemaid nädalaid, sest pole teps mitte aega lulli lüüa.

Tahaks üldse teada, palju on inimesi lisaks minule, kes mu blogi loevad. Eile kuulsin taas ühe isiku käest väljas olles lauset, mis algas nii:"Lugesin su blogist siin, et bla bla bla..."

GH

"Mine kas isegi seda tunneb?"
Järjekordne pärl täiesti lambist. Mängin guitar herot ning tõmban sidebari peal nö wahi effekti ning isand Lepp seda muidugi ei teadnud, et see toimib. Küsimus kohe "Mine kas isegi seda tunneb?" oli üks paremaid asju, mis tänase päeva peale juhtunud on. Teatavasti oli ju hommikul siga pohm.

Sodi

Sigahaige-tüüpi pohmell, pea lõhub, sees keerab...
Aus võtukas oli eile. Kõike seda jama aitab leevendada teadmine, et mul on ikka väga lahedad sõbrad ja tuttavad. Kindlasti ühed parimad, kes üldse saavad olla. Sest ajalukku lähevad ikkagi inimesed, kellega ma neil aastatel olen jõhkralt koos olnud. No ei ole loogiline, et kolm karvast vanti istuvad superalkos ning turvavad õlledega. Peab minema remontima ennast.

Morigan @ rokiklubi

Eile õhtul oli rokikas Morigani kontsert taaskord. Olin kohal nagu kord ja kohus ning igati rahul. 45 minutit jõhkrat headbangi annab natuke praegu tunda, ent mitte midagi hullu. Pigem tahaks magada veel, ent tööle minek. Uutest lugudest lives kahjuks väga head ülevaadet ei saanud, samas vana plaadimaterjal toitis väga jõhkralt.
Hattrickis olen jalad alla saanud ning loodetavasti liiga teine pool kujuneb oluliselt lihtsamaks.

400

Alustasin taaskord mängimist sellise mänguga nagu Hattrick. Mõningad aastad tagasi sai seda kõvasti pelatud ja olin juba üsna arvestatava klubi omanik. Nüüd taas alustades on mängus küll mõningased muudatused ja täiendused tehtud, ent enamus on siiski tuttav. Klubi nimeks taaskord JK Goofy, mis endiselt tundub mulle, kui üks kõige vingemaid nimesid üldse, mida jalgpalliklubile panna. Hetkel platseerun kuuendas liigas ja ootusteks on lõpetada hooaeg esikolmikus. Viiendasse liigasse pääseda ei taha, kuna see rikuks mul majandusliku olukorra väga ära. Tõenäoliselt teen ka tasuliseks liikmeks end varsti.

Also - 400. postitus!

Ensiferum @ Rock Cafe

Pühapäeval sai taaskord Tallinnas käidud. Sel korral Ensiferumit kaemas. Taaskord ennem live piisavalt õllet alla. Ensiferum oli tase, 1:40 kestis live. Meie Tartu kambaga hoidsime lippu kõrgel ja võitlesime konsa lõpuni esireas visalt. Pärast live suundusime oma õllekohvrite järele, milled jätsime Statoili hoiule (mu geniaalne idee). Öösel tagasi Tartusse jõudes kukkusime Emajõe ääres isukalt oma varandust hammustama. Taaskord soetasin endale väikse meene, Ensiferumi särgi.

Siin näha, kuidas me Lepaga veel viimase loo ajal kaelale vatti anname.

Praegu vedelen haigena korraliku palavikuga voodis, vaatasin just, kuidas Manchester United kindlustas Champions League alagrupis liidrikoha, olles üle sakslaste Wolfsburgist 2:1.