Monday, October 26, 2009

GH

"Mine kas isegi seda tunneb?"
Järjekordne pärl täiesti lambist. Mängin guitar herot ning tõmban sidebari peal nö wahi effekti ning isand Lepp seda muidugi ei teadnud, et see toimib. Küsimus kohe "Mine kas isegi seda tunneb?" oli üks paremaid asju, mis tänase päeva peale juhtunud on. Teatavasti oli ju hommikul siga pohm.

Sodi

Sigahaige-tüüpi pohmell, pea lõhub, sees keerab...
Aus võtukas oli eile. Kõike seda jama aitab leevendada teadmine, et mul on ikka väga lahedad sõbrad ja tuttavad. Kindlasti ühed parimad, kes üldse saavad olla. Sest ajalukku lähevad ikkagi inimesed, kellega ma neil aastatel olen jõhkralt koos olnud. No ei ole loogiline, et kolm karvast vanti istuvad superalkos ning turvavad õlledega. Peab minema remontima ennast.

Saturday, October 24, 2009

Morigan @ rokiklubi

Eile õhtul oli rokikas Morigani kontsert taaskord. Olin kohal nagu kord ja kohus ning igati rahul. 45 minutit jõhkrat headbangi annab natuke praegu tunda, ent mitte midagi hullu. Pigem tahaks magada veel, ent tööle minek. Uutest lugudest lives kahjuks väga head ülevaadet ei saanud, samas vana plaadimaterjal toitis väga jõhkralt.
Hattrickis olen jalad alla saanud ning loodetavasti liiga teine pool kujuneb oluliselt lihtsamaks.

Monday, October 12, 2009

400

Alustasin taaskord mängimist sellise mänguga nagu Hattrick. Mõningad aastad tagasi sai seda kõvasti pelatud ja olin juba üsna arvestatava klubi omanik. Nüüd taas alustades on mängus küll mõningased muudatused ja täiendused tehtud, ent enamus on siiski tuttav. Klubi nimeks taaskord JK Goofy, mis endiselt tundub mulle, kui üks kõige vingemaid nimesid üldse, mida jalgpalliklubile panna. Hetkel platseerun kuuendas liigas ja ootusteks on lõpetada hooaeg esikolmikus. Viiendasse liigasse pääseda ei taha, kuna see rikuks mul majandusliku olukorra väga ära. Tõenäoliselt teen ka tasuliseks liikmeks end varsti.

Also - 400. postitus!

Thursday, October 1, 2009

Ensiferum @ Rock Cafe

Pühapäeval sai taaskord Tallinnas käidud. Sel korral Ensiferumit kaemas. Taaskord ennem live piisavalt õllet alla. Ensiferum oli tase, 1:40 kestis live. Meie Tartu kambaga hoidsime lippu kõrgel ja võitlesime konsa lõpuni esireas visalt. Pärast live suundusime oma õllekohvrite järele, milled jätsime Statoili hoiule (mu geniaalne idee). Öösel tagasi Tartusse jõudes kukkusime Emajõe ääres isukalt oma varandust hammustama. Taaskord soetasin endale väikse meene, Ensiferumi särgi.

Siin näha, kuidas me Lepaga veel viimase loo ajal kaelale vatti anname.

Praegu vedelen haigena korraliku palavikuga voodis, vaatasin just, kuidas Manchester United kindlustas Champions League alagrupis liidrikoha, olles üle sakslaste Wolfsburgist 2:1.