Friday, May 27, 2011

Päev enne finaali

Mis vajadus/häda on nüüd huvi üles näidata, kui varem jumala pohhui oli?

Tuesday, May 24, 2011

Champ19ns

Eelmisel laupäeval oli meil võõrsil mäng Nessiga ja esimesel poolajal oli korralik kokkupõrge vastasmängijaga, kus ma paugu roietesse sain ja nüüd pärast nädalat on endiselt valus naerda, köhida, avestada ja loomulikult palli lüüa parema jalaga. Kuna ei ole teab mis doktorihärra, siis pole õrna aimugi, mis seal külje peal nõnna haiget sai.

Ennustasin triobetis eelmisel aastal, et premier league parimaks väravakütiks saab kas Berbatov või Tevez (panin mõlema võidu peale 4 vana head eeku) ja nüüd, kui hooaeg läbi on, võin tõdeda, et sellist pulli poleks ma küll oodanud: nii Tevez kui Berbatov lõid mõlemad 20 väravat ja jäid 1.-2.kohta jagama, mis tähendas ka, et sain mõlema panuse eest mitme kordselt raha tagasi. Sensitiivid ja muidu tegelased on poisikesed minu kõrval!

Mis puutub Manchester Unitedi hooaega, siis kuidas iganes ka laupäevane finaal Barcelona vastu ei lõppe (usun, et suudetakse võita, kui enda mängu mängitakse), on nad teinud väga korraliku hooaja ja rekordiline 19.tiitel on auga välja teenitud. Fakt, et võõrsilvorm on olnud kõige sitem üldse (liigas vist ainult 5 võitu võõrsilmängudest), paneb eriti ilustava punkti sellele üsna veidrale hooajala, kus Old Trafford täielik kindlus oli ja kodust lahkudes jalg värisema hakkas, aga tulemus siiski lõpuks kätte saadi. Javier Hernandez tuli, nägi ja võitis, lükkas Berbatovi pingile ning pani Rooney taas mängima (ja kuidas veel) ja igihaljas Ryan Giggs ei kavatsegi vist passist oma vanust vaadata, vaid paugutab nagu muiste.

Lõpetuseks aga - kui seljatagant susima lähed nagu venelane, siis lastakse sind lahti. Meie marketing manager George saadeti eile nahhui, sest avastati kirjad, mida ta saatnud on, sisuga:"PS! sa ei kuulnud seda minult!"

Saturday, May 21, 2011

Kombed saunas ja veider sõnum

Kirjutasin eelnevas postituses, et ajasin sauna esimest korda siin kurjaks. Nagu kord ja kohus ning Eestis kombeks ikka, käisid ma loomulikult leili võtmas täiesti alasti. Siinsed tegelased aga olid jahmunud, kui seda kuulsid ning nende arvates on see natuke rohkem, kui ebanormaalne, et ilma ujumisriieteta või käterätita saunas käiakse. Ütlesin, et käterätist saan ma veel aru, kui tõesti nii hull kartus on oma keha näidata, aga bikiinid või ujumispüksid - tules taevas appi. Eestis on isegi ujulate saunauste peal pilt olnud, et pükstega mitte sisenda.

Mõtlesin, et küsin, millest nii suur kartus, kui sul on täiesti ideaalne figuur, aga kui restorani manager ütles, et ta itsitas alasti trennikaaslaste peale, siis küsimused said järsku otsa. Veel üks huvitav näide - pärast meie jalkamänge läheb pesema koos minuga 3-4 teist venda, ülejäänud ootavad (loodetavasti), et kodus saaks pesta. Poleks väga hullu, kui oleks kodumäng, aga enamasti meie võõrsilmäng tähendab 4-6 praamisõitu, hunnikut miile tiimibussis ja ka kahest kõrtsist läbi käimist, et paar pinti juua. Issanda loomaaed on ikke kirju küll, ei ole muud öelda...

Ja lõpetuseks...
Sain Kadilt üleeile sõnumi: "Tsau, pole sinust ammu kuulnud, kuidas sul läheb?" Esimest korda vahetasime sõnumeid pärast minu Eestist lahkumist 25.aprillil, kui talle sünnipäeva puhul kirjutasin ja siis ka põgusalt teineteise elu kohta uurisime. Ehk siis umbes 5 kuud ei rääkinud me kordagi ja nüüd, kui viimasest korrast, mis paar sõna vahetasime, on möödas 24 päeva, tunneb ta muret, et ta pole minust ammu midagi kuulnud!? Miks peaks ta neljapäeva õhtul umbes kell 8 kodus olles (oletavasti) tulema sellise asja peale?

Friday, May 20, 2011

Carling & Sauna

Minu otsene ülemus, Nicola, tahtis rahvale väikest üllatust pakkuda ning lisas mind facebookis enda open relationship parteneriks. Seda sellepärast, et siin juba on vaikselt jutud liikvele läinud, et meie vahel miski teistsugune teema on, kui peaks...no see selleks. Täna käisime Shetlandi põhisaare peal linnatiirul kahekesi ja kui me Tescos ta kahe sõbrannaga kokku põrkasime (minu reaktsioon oli: "hooooot!"), jõudsid nad juba ka uurida, et mis toimub? Tegelikult ei ole ma siin mingit suhet loonud ja ei kavatse ka (kolm süljelärakat üle õla).

Päeva lõppedes panin ma lõpuks esimest korda siin veedetud aja jooksul sauna kütte. Pole mõtet kirjeldadagi, kui hea oli Carlingu õllega saunas istuda ning leili kütta. Viimati sai saunas käidud üle poole aasta või rohkemgi tagasi, hirmus.

Koha omanik, Frank, lubas mulle tuua MacBook Air'i, et ma toda veidi näppida saaks ja kui ma peaks otsustama, et tahan tollele üle kolida, siis tema kaudu peaksin saama eriti soodsa hinnaga. Pluss pidi ta mulle mingisuguse Shetlandi transpordi sooduskaardi sebima, et ma praamide ja kohalike lennukitega saaksin odavalt lennata. Kõik see kraam + sügisel Old Trafford...no ma ei tea.

Tuesday, May 17, 2011

Näljane

Keegi tegi nalja ja lisas suhkrutoosi soola. Hommikul kohvi maitstes ei saanud ma vapsee aru, kas asi on selles, et suus veel piparmündimaitse või unustasin suhkrut sootuks kohvile lisada. No panin ühe teelusika veel suhkrut, aga endiselt maitses kohv täielik pask. Maitsesin siis suhkrut ja koos kohviga, mis kraanikaussi kallasin, saatsin teele ka kergemad roppused, et kõik õige oleks.

Mul on tunne, et ma olen koguaeg näljane. Ei jaksa ära oodata võimalust uuesti Lerwickusse minna ja suurest tescost kärutäis süüa osta, sest siinsed kokad ei tea, mida tähendab taldrikutäis. Olgugi, et me proovime pakkuda viie tärni restorani toitu, olen ma veendunud, et tegelikult isegi kui söök näeb välja viie tärni vääriline, siis peaks see olema piisavalt toitev kogus, et mitte pärast einestamist ei peaks minema kööki endale süüa tegema (praadisin just makarone ja küpsetasin sealiha vorste). Ajuvaba!

Monday, May 16, 2011

Tuleb järgmine

Arvestades tõenäosust, et ma sel aastal rohkem pärast suvist trippi Eestisse ei jõua, siis kasutan ma ka juhust ja lasen järgmise tätoveeringu juurde teha. Kaks päeva järjest (5.-6.juuli esialgsete plaanide kohaselt) tuleb põrgulikult valus nõelumine mu rinna peal, kuhu massiivne must-valge teema tuleb. Endiselt teeb pildi mulle Ants (kunstnik, kes kõik mu nõelumised seni teinud) ja pildist endast vaid nõnna palju, et idee andsin edasi ja kavandi joonistab juba Ants ise. Vähem, kui kahe kuu pärast loodetavasti on valmis ja saan pilti ka näidata.

Miks ma enne rinna katan, kui parema käe? Parem käsi nõuab meeletult aega, et kogu sleeve valmis teha ja sellist aega mul hetkel pole. Lisaks tuleks pärast paremat kätt niikuinii rinnapilt teha, et teemad kokku viia.

Saturday, May 14, 2011

I love boobs

Tutvusin ühe Albertast, Kanadast pärit paariga (nii 40-aastased ehk), kes neli päeva siin meite juures viibisid. Sattusin nendega pikemalt rääkima elust Kanadast ja muust, mis puudutab reisimist ning muidugi ka jäähokist (Edmonton Oilersi toetajad elukoha tõttu). Igatahes - viimasel õhtul, kui nad minuga juba baaris hüvasti olid jätnud ja oma asju kokku olid läinud pakkima, tuli Brian (ta naise nime ei mäleta) tagasi baari umbes poole tunni pärast ja jättis mulle oma visiitkaardi. Ütles, et teab, kui raske on alguses kohe uues kohas harjuda ja kui ma peaksin sinna maile lõpuks omadega jõudma, siis nad pakuksid mulle lahkelt ööbimisvõimalust ning abi töö leidmisega (eriti soovitas ta mägedes olevate kuurortite tööd). No mis sa hing veel oskad tahta?

IT ja pangandus on siin UK-s nagu ta on - ligadi logadi ja aeglane, aga noh...mis ta olla võib. Wifi ei talu üldse kriitikat mu töökohas, aga õnneks on siit 5 minuti kaugusel üks maja, kus ilma paroolita wifi lekib ja seal trepil istudes olen saanud oma toimetused tehtud netis, kui meie internet jälle teadmata kaugustes uitab. Kolm päeva võttis aega, et £300 tuleks ühelt pangakontolt teisele (internetipanga ülekanne) ja lõpuks sain joppamisega oma kõik piletid ostetud, et juuni lõpus kärme tiir Eestisse teha ning Hard Rock Laagrisse minna.

24.juuni lähen siit praami peale, 25.juuni Edinburghist Tallinnasse ja siis 7.juuli Tallinnast jälle tagasi Edinburghi ja sealt tagasi Shetlandile. Peab veel mainima, et esiteks: tagasisõidu lennupileti sain viimase allesoleva ning teiseks: praamipiletid+bussipiletid Lerwick-Aberdeen-Edinburgh-Aberdeen-Lerwick on sama kallid, kui lennupiletid Edinburgh-Tallinn-Edinburgh. Jobtvõiaadu...

A ma pole veel kirjutanud, et milline ja kuidas too uus restorani manager Nicola (minu jaoks Niki või Nik) ka siis on. Esiteks ta on 22-aastane ning just ülikooli lõpetanud, teiseks on tal jube ilus keha ja no ei saa midagi parata, et tihtipeale pilk ta büstil pidama jääb. Tal on kõige tugevam kohalik Shetlandi aktsent juures+Glasgow oma ka, aga kuna ma olen juba veebruarist Shetlandil elanud, siis ma saan hästi aru (üks kokk Inglismaalt ütles talle täna, et räägi inglise keeles). Hea iseloom on ka, seega ei saa nuriseda üldse.

Täna tõstsin oma toas voodi seinaäärde püsti ning võtsin madratsi maha laua kõrvale, sest too voodi oli nii veidralt kõrge, et ma ei suutnud üldse korralikult magada. Korra kukkusin sealt alla ja lõin oma lõua pikku sahtlinurka ära, nii, et ilusa haava lõua alla sain. Näis kas täna öösel tuleb parem uni.
Ja baarikapis on mul 22 pudelit Stellat, 3 Carlsbergi, 1 Sass, 1 Grolsch ja 2 Kopparbergi pirni siidrid, vot selline elu.

Tuesday, May 10, 2011

Ungari-Eesti

Eile õhtul, kui tööl olin, oli üks šotlane oma ungari piffiga baaris. Ungari tädi pakkus kolmanda korraga õigesti, et ma olen pärit Eestist (esimene variant oli Saksamaa ja teine Šveits). Mul oli totaalne WTF moment, sest ta ütles, et pakkus seda nimesildi järgi (Reintz meenutab küll pisut nagu saksa vms nime, aga Eesti?). Ma hoidsin hinge kinni pakkumiste ajal, et ta jumala eest Venemaa ei ütleks.

Monday, May 9, 2011

Alarma

Pikk nädal seljataga ning viimane pikk tööpäev ootas veel mind ees, läksin enne ühte öösel magama, et nii kaheksa tundi und saada enne pühapäevast tööpäeva. Kell 7 hommikul hakkab järsku tuletõrje alarm tööle ning ma olen suurest ehmatusest püsti. Siis koidab, et kutid teevad vist toda iganädalast alarmikontrolli, pole viga, heidan tagasi pikali ja surun pea patja (täiesti kohutav alarm on too ikka). Järsult olen hetke pärast jälle püsti ja otsin telefoni maast:"Kui nad kontrolli teevad, tähendab see seda, et ma olen tööle hiljaks jäänud, vana kabi!" Aga kell näitab 7 kopikatega hommikul, väga veider.

Leban edasi voodis pea padjas ning mõtlen, et selge - kontroll see ei ole, häire on tõsiselt peal. Siis järsku tuleb järgmine laks:"Äkki tõesti põleb midagi kuskil?" Panin toast välja bokserite väel (loomulikult olid jalas just roosad monkey business bokserid tol päeval) ja läksin maja peale uudistama, et kas kuskil midagi tossab ka. No ei midagi - kui põrgulikult vali alarm välja jätta, oli kõikjal vaikus - ei suitsu ega tuld ning ühtegi teist inimest.

Läksin tagasi tuppa ja panin end riidesse, et teise majja minna ning ülemus maast lahti peksta. Ei leidnud ka tema viga ning kogu üritamine häiret maha võtta oli ka paras naljanumber. Ei olnud ta tuttav siinse süsteemiga ja sestap saime lõpuks alarmi maha 10-15 minutit enne kaheksat alles. Umbes 45 minutit järjest rämedat vanakooli tuletõrje alarmi jättis minu hommikusse igatahes väga sügava jälje!

Aga uus restorani manager või asi on üsna hea välimusega ja rinnakas 22-aastane tütarlaps ühelt kohalikult saarelt, Whalsay'lt. No saab näha...

Sunday, May 8, 2011

5 months ago

Täna, 7.mail, möödus täpselt 5 kuud, mil ma Šotimaale jõudsin (Eestist pühkisin tolmu 6.detsembri öösel). Pärast 10h pikkust tööpäeva lubasin endale ühe Stella ning kui see nüüd läbi saab, siis kaon magama, et homme taas sama pikalt tööd lasta. Viis kuud on kuidagi aeglaselt möödunud mõnes mõttes. Tundub, nagu oleksin ära olnud juba terve kuradi aasta või kaks isegi. Aga mul on idee!

Thursday, May 5, 2011

Stella

Koristasin täna tolle köögi ära, mis minu nö tiivas on ja vedasin kogu tehnika (nii palju, kui vedada oli) sisse ning tegin esimese kokkamise ka. A kuna kogu küürimine võttis nii kaua aega ja ma ropult näljane olin, keetsin lihtsalt riisi, praadisin lambalihavorste ja sibulat ning segasin magus-hapu hiina kastmega kogu möksi lõpuks kokku. Paras meeleheitel koduperenaise tunne oli taas peal, aga samas on nüüd vähemalt köögi sarnane asi mul toa kõrval.

Nädala lõpus peaks uus restorani juhataja Nicola jõudma ja parem oleks, et ta ilus, tore ning tolereeriv naisterahvas oleks. Hakkab vist mu naabriks siin, kui õigesti aru sain, saab näha.

Ja nii kaua olen Eestist eemal olnud, et pean 0,33l Stellat Artois't oma lemmikuks varasema Melniku asemel. Pea igal õhtul üks või kaks eriti külm Stellat on täpselt see, mida keha vajab.

Tuesday, May 3, 2011

103,5

Kahe esimese nädalaga tegin 103,5 töötundi kokku. Samas vaimus jätkan, siis keha pruunimaks ei saagi sel suvel.

Monday, May 2, 2011

23

23 on üks ilusamaid numbreid pärast seitset, seega ei olegi kõikse hullem vanus, millega üks aasta mööda tuleb saata. Mingit pidu ei olnud, tegin päeval ja õhtul baaris&restoranis tööd ning minu üllatuseks tegi üks klient ka mulle joogi välja (ei tea, kuidas ta teadis, et mu sünkar on). Kahe manageriga istusime pärast kella kümmet maha ja tegime paar õlut, sain ka pisikese koogi, kus peal oli lumememm ja küünal (soovisin tiba ka) ning Ruth kinkis mulle tuliuue Nike jalgpalli. Ma olin sama rõõmus toda pakki avades kui siis, mil nägin, et mu ema saatis koos Manu mütsiga mulle kaks sassi. Homme ärgates lähen intsa maja taha asuvale kunstmuruväljakule hullama ja õhtul siis tööle taas. Ja oligi kogu sünnipäev! (jah, ka minul on kahju, et paljude inimestega sel aastal marutatud ei saanud, nagu juba kombeks sai)

Mis puutub jalgpalli, siis meie tiim on täiesti kohutav. Tegelikult on teatud mängijad nii lollid ja silmaklappidega inimesed, et me ei võida ühtegi mängu enne, kui nad oma isetsemist ära ei lõpeta ja aru hakkavad saama, et nad on tegelikult ühed sitemad mängijad platsil võrreldes ülejäänud meeskonnaga. Mulle on öeldud, et ma olen üks tiimi paremaid mängijaid praegu, aga see ei päästa sittagi, kui terve meeskond ei hakka mängima tervikuna.
Varasemalt mängisin ma äärel, aga siin olen ma mänginud paar mängu ka keskväljal, sest ma suudan võita peapalle ning rahulikult söötu lükata, või vastasele nö ära teha. Samas ei ole jalgpall ühe mehe mäng, vaid terve meeskond peab nii mängima. Seega taaskord saime tappa võõrsil Lerwicku meeskonnalt ning kui midagi ei muutu mõne mehe peas, siis nii jätkub hooaja lõpuni. Tänu taevale, et vähemalt hea on taas jalkat mängida ning kojusõidud bussiga alati jõle lõbusad on.

Ennist mainisin, et sügisel siit lahkudes tahan minna Inglismaad avastama ning nüüd sain kutse ka Iirimaale, et sinna tööle minna. No näis, idee on vähemalt olemas...õnneks on veel palju aega selleni.

Peakokk/manager kutsub mind Frediks aegajalt - jube huumor vend.