Monday, June 27, 2011

Tagasi kodus

Poleks kunagi arvanud, et Eestisse päikese alla puhkama sõidan. Vist ei pea mainima ka, kui hea on sõpru taas näha.

Thursday, June 23, 2011

49 hours

Võtan mõned pudelid oma lemmikõlu, koristan tuba ning pakin väikse seljakoti ja siis läkitan palve Apollonile, et midagi konkreetselt perse ei läheks ja ma viperusteta laupäeval kell 19.30 Tallinna lennujaamas oleksin.

49 hours and counting...

Tuesday, June 21, 2011

Anaheim Ducks New Era


Partide nokamüts jõudis USA-st pärale! Üks müts peab vastu nii hooaja, seega mu Bratislavast baarmanilt ostetud Volcomi müts läheb ära sundpuhkusele.

Paar päeva aega, et kokku pakkida asjad, mida ei saa edasisel reisimisel kasutada (saapad, tagi jne) ja need Eestisse tuua laupäeval.

Monday, June 20, 2011

Rumalusel ei ole piire

Eile lõuna paiku tööl olles tuli mul idee, et prooviks kõik 30 NHL-is mängivat hokiklubi üles märkida peast. No esimesed nii 20 tulid lihtsalt, siis 7 järgmist vaevaliselt ning viimased kolm ei tahtnud üldse tulla. Küsisin siis ühelt meie ettekandjalt, et ta ütleks mulle ühe linna nime Ühendriikides. Esmalt pakkus ta New York, mis peale ütlesin, et too juba kirjas kahe klubi näol. Siis pakkus ta Hawaii, mille peale ehmunult vastasin:"Esiteks, Hawaii on osariik ja teiseks ma luban, et annan sulle teada, kui jäähoki seal saarte peal rahvusvahelises hokiliigas figureerima hakkab.
(Sain õhtuks siiski oma listi kokku, kui täiesi lambi hetkedel meenusid St. Louis Blues ja Atlanta Trashers ning Phoenix Coyotes. See tuletab ka meelde, et kui haige oli Boston Bruinsi kuldmedal sel aastal?)

Teine jahmatama panev ülestunnistus tuli ühe 22-aastase ettekandja suust paar päeva tagasi. Nimelt keegi mainis, kui palju Wayne Rooney palka saab nädalas ning tema siis ütles, et ta tahaks sama palju raha omada. Ta tahaks loteriiga võita...
Ma küsisin, et mis sa selle rahaga siis peale hakkaksid ja vastus:"Ee, shoppaksin, daa. Läheks puhkusele, uus auto, kõik selline." Ma küsisin, et olgu - oled oma shoppamise ära teinud ja uue auto ka ära ostnud, mis sa nüüd edasi teed? Ta vastas, et rohkem ei peakski midagi tegema. Ütlesin, et kui mul pole sentigi raha, on ka elu kordades huvitavam, aga ta ei uskunud. Saan aru - nii noorelt kahe lapse ema, pole koduriigist välja saanud ning ei tea, et huvitav ja õnnelik elu ei võrdu tegelikult loteriiga jackboti võites.

Kuidas küll tulevad inimesed selliste asjade peale?

Friday, June 17, 2011

How can I pray and be heard by God?

Täna juhtus minuga esimest korda elus selline asi, et Jehoova Tunnistajad ligi tulid. Nimelt olid kaks naist siin meie hostelis paar päeva ja täna restoranis pakkusid nad lugemist mulle, mille viisakalt tagasi lükkasin. No ajasime siis paar sõna juttu...

Kui ütlesin neile, et mina usun evolutsiooni, oli põhimõtteliselt kõik öeldud. Ütlesin, et meil ei saa rohkem midagi jututeemaks ollagi, sest teie "creation" loogika läheb täielikult vastuollu minu "evolution" teooriaga. Ütlesin neile, et veider on vaadata, kuidas inimesed nii naiivselt usuvad, et üks vend lõi nipsu ja voilaa - midagi tekkis, kuigi nad ei arva, et see on naiivne. Küisin ka, et kui palju piibel dinosauruste kohta räägib? Vastuseks sain, et piiblis on märgitud ära "suur koletis" ja see oligi kogu vastus.

Lõpetuseks küsisin, et miks nad on ainukesed inimesed, kes peavad nii paaniliselt oma gruppi inimesi juurde saama ja järjekindlalt oma uskumust levitavad. Sellepärast, et Jeesus tahab, et nad seda teeksid, nad jätkavad, kus too hära pooleli jäi. Ilmselgelt piisas mulle tollest vastusest ja ütlesin, et no siis ei ole küll enam miskit meil arutada.

A nad olid toredad ja polnud pahased, et ma nende materjali vastu ei võtnud ning nende uskumustega ei nõustunud, kuigi ma kahtlustan, et nende omavaheline vestlus võis olla pärast umbes selline:"Vaene inimene, ta on teelt täiesti eksinud."

Lisaks tutvusin 28-aastase Alexiga, kes on pärit Flordidast, Ühendriikidest. Väga vinge kuju, meenutab tiba Brett McGee'd, kes Tarva eest kossu mängis viimasel hooajal (isiksuse poolest) ning ütles, et ootab põnevusega, millal ma sinna maale omadega jõuan ning jättis igaksjuhuks samuti oma andmed, et ühendust siis võtaksin.

Ja "Buried" sain loetud ning juba alustasin ka Kanada raamatuga, mis üleeile mu postkasti potsatas. Aeg läheb meeletu kiirusega!

Tuesday, June 14, 2011

Ilm on hukkas, ilm on hukkas

Kümne päeva pärast hakkan siit saarelt lõuna poole "ujuma" lootes, et kõik sujub viperusteta. Ilm on olnud nii hukkas viimasel ajal, et ei jaksa ära oodata, mil lõpuks päikese alla saab. Shetlandi saartel on normaalne nähtus, et neli aastaaega võib rahulikult ühe päevaga ära näha/üle elada. Eile hommikul, kui ärkasin, oli pilvitu taevas ja päike väljas ning poole tunni pärast, kui baari avasin, oli taevas pilves ja kallas vihma ja nii kuni õhtuni välja. Samuti oli ju kevadel täiesti normaalne nähtus keset päeva järsku tiba lund näkku saada.

Olen siin veidi kalkuleerinud ja mõtisklenud, et kuidas oma seljakotti kergemaks muuta, sest vastasel juhul ma sügisel lõunasse trippides ellu ei jää. Tundub, et pean paar särki ohverdama, tagi ja saapad maha jätma ning ka arvuti välja vahetama.
Ühed kliendid jätsid mulle oma kontaktandmed taas, et kui ma liikuma hakkan, siis neile külla läheksin Lincolnshire'isse. Olgugi, et esialgu ma sinna ei plaaninud minna, on nüüd üks kindel check point Bostoni (mitte USA Boston) lähedal, kus paar päeva saan (lubaduste järgi) voodis magada ja hääd sööki mekkida.

Sunday, June 12, 2011

Mina ja raamatud

Ma nägin unes, et ma ostsin endale lampi lennupiletid Perthi läbi Hannoveri ja muidu veidrate linnade. Sain siis Bruce'iga Austraalias kokku ja läksime koheselt esimesi jooke sisse virutama, et meie trip alata saaks. Huvitav, kas see oli mingi märk?

Pole veel maininud, et olen palju lugema siin hakanud. Lõpetasin ühe raamatu Kesk-Ameerika kohta, ühe raamatu mingi usuhullu maailmalõpu jutustusest ja praegu olen jõudnud üle poole ära lugeda (276.lk) raamatust "Buried". Leidsin lampi tolle teose siinsest nö raamatukogust ja no midagi pole öelda - tõesti on hea kirjateos. Lisaks on mind laua peal ootamas raamat "Lord of the flies" ning eile tellisin amazonist ühe massiivse raamatu Kanada kohta (900+ lk).Vot täpselt nõnda sisustan toda aega, mil muidu internetis ringi tuiaksin, aga siinse puuduliku interneti tõttu seda teha ei saa.

Thursday, June 9, 2011

I didn't sign up for this

Pean kuu aega siinsest jalgpallist pausi pidama, sest töötan absoluutselt iga päev kuni enda puhkuseni. Sellega seoses viskas mul kaane pealt ja eile öösel kell kaks läksin sauna õllega ning mõtlesin veidi asjade üle. Võtsingi täna südame rindu ja ütlesin ülemusele, et nii asi ei toimi: ma töötan sama palga eest, mis ülejäänud köögiabilised ja ettekandjad, aga oma graafikut sättida ei saa, pean vastama telefonidele, inimeste check in'i hostelisse tegema ning neid kompleksis ringi juhatama ja teisi jooksvaid probleeme lahendama - kõike seda sel ajal, mil teen tööd baaris. Tagatipuks olen ma miki, kes kogu pulli peab korras hoidma.

Ülemus ütles, et jutus on iva ja ta uurib, kas on võimalik mulle nutsu juurde keerata. Olgu, lasen tal uurida ja kui ei ole võimalik rahakraani rohkem avada, siis jätkan edaspidi suhtumisega "a mnje pohhui, pole minu rida." Tema vastus ka mu küsimusele, et miks ma kogu restorani kollektiivist ainukesena seda teen, oli: "I see potential in you." Ütlesin, et see mulle leiba lauale ei too kahjuks. Pöidlad pihku ja õlled külma, et asi läbi läheks.

Monday, June 6, 2011

Chelsea Dagger

Meie bussisõidud tagasi oma saarele pärast mängu on alati eepilised. Bussis käib õllejoomine ja väravavahi Liami mp3 mängijalt tulevad kultuslaulud. Meeskonna ametlik lugu on Chelsea Dagger, mille vahemängu ajal peab kätega üles-alla vehkima ja muidugi kaasa laulma. Kurat ma pean kaamera kaasa võtma järgmisel korral, et seda melu näidata. Eriti arvestades fakti, et me saime kohaliku Celticu käest 7:2 tappa (poolaeg oli 2:2, aga teine poolaeg palava ilmaga poiste fitness ei pidanud tempole vastu ja ära karistatigi), käis nali bussis, nagu me oleks just ise karika võitnud. Kutid on harjunud, et nad enamasti mänge ei võida ja sestap ei ole kunagi tuju madalal ka. A meeletu pohmell sai järgmisel päeval üle elatud tööpostil, lihtsalt meeletu.

9.juunil on minu ja Nicola esimene anniversary, 1 kuu! Ma ei teagi, kas aeg läheb kiirelt või aeglaselt...kohati tundub, nagu teaksin Nikit ainult nädala, kohati nagu aasta juba. Ta sõidab 9. ära kaheks nädalaks Tenerifele puhkusele ja kui ta tagasi jõuab, siis on minu kord uks enda järelt lukku keerata ja kaks nädalat ära olla. Ja kui ma tagasi jõuan siia, siis on juba uus anniversary, yay! Puhas huumor!

Thursday, June 2, 2011

250,5

Miks on mulle jäänud mulje, et pole juba üle kuu aja kuhugi jõudnud või midagi huvitavat korda saatnud? Tõenäoliselt sellepärast, et mais oli töötunde kokku 250,5. Rohkem pole vist midagi vaja lisada.

Wednesday, June 1, 2011

Pärast finaali

Kordus 2009. Kordus samasugune finaal, mis leidis aset Roomas. Kordus samasugune kesine etteaste maailma ühe parima meeskonna vastu, samasugune jõuetus võistelda keskväljal 2010 aasta maailmameistritega. Kordus samasugune kahe väravaline kaotus, kuigi sel korral suutis Rooney ühe väga kauni värava lüüa. Ei ole hetkel ei ussi-, ega püssirohtu, et Barcelona suguse tiimiga 90 minutit võidu joosta, aga kunagi on niikuinii tasumistund, seega ei ole midagi hullu. Kui Manchesteril õnnestuks suvel keskväljale uut hingamist soetada, oleks uuel hooajal jälle kõik võimalik. Ja no minge te ka puu taha - meeskond, kes võitis taaskord maailma atraktiivseima ja huvitavama liiga ning jõudis kolmandat korda nelja aasta jooksul maailma tugevaima turniiri finaali (kus ka 2008 ometi karikas võideti ja too sama Barcelona poolfinaalis alistati), väärib natuke rohkem, kui lihtsalt põlastust ja mitte-mainimist. Olenemata faktist, et Manu võõrsilvorm sel hooajal oli nagu tükk sitta, olen ikkagi rahul ja ootan huviga uut hooaega.

Kui finaal seljatatud Baltasoundi baaris sai, olin valmis tagasi Saxa Vordi jalutama, et magama minna, sest polnud väga tuju laaberdada. Ometi veendi mind meite jalkatiimi poolt ümber ja toodi lauda jääger-pommid ning uued pindised õlled. Sai piljardit mängitud, suvalistega jauratud, kell pool kolm Merkale helistatud ja oma telefon pärast seda ära kaotatud jne. Kirsiks tordil - pühapäeval sai meeletu pohmell ka üle elatud. Mis tunne on valada viskit pohmelliga? Õige - õõvastav.