Monday, April 30, 2012

Suvi tuleb teisiti

Muutsin täna oma lennupileti Tallinnasse ümber - maandun 6.juuni õhtul hoopis. Seda kõike sellepärast, et otsustasin ikkagi kõik nahui saata ning võtta ulmeline roadtrip sõbraga ette Donetskisse, Ukrainasse. Kõigi eelduste kohaselt stardime 8.juunil, mis peaks olema piisav ajavaru, et 11.juuni õhtul juba Inglismaa-Prantsusmaa mängul olla. Seda ma võin eos juba ära lubada, et täiesti erakordne seiklus on ootamas ning parem oleks, et kaamerad iga jumala päev meil pilku peal hoiaks.

Täna lähme aga kahe töökaaslasega Readingusse, et Premier League kõige tähtsamat kohtumist baaris vaadata ning südaöösel sünnipäeva puhul täiesti segi end tõmmata. Proosit!

Saturday, April 28, 2012

Peakokk sõidab

Täna ütles mulle lõuna aeg tööl alustades meie uus peakokk, kes on mu ülemuse elukaaslane ja ka firma osanik, et ta tahab minuga rääkida. Kuna ma sugugi ei salli toda venda, siis olin suht kindel, et tuleb mingi korralik jama. Millegi pärast see vestlus ei jõudnudki kätte kohe ja alles siis õhtu poole küsisin talt, et tahtsid ju ometi rääkida midagi? Selle peale vastati mulle automaatselt:"Aa jah, tahtsin sulle öelda, et sa teed baari väga head tööd ning ME oleme väga rahul su panusega." Ma vaatasin suurte silmadega vastu ja küsisin:"Mida?" Öeldi, et seep see oligi.

Ilmselgelt polnud see õige asi, mida ta hommikul mulle rääkida tahtis, sest ta peaks teadma, et ma pooleteise kuu pärast juba lahkun ning vaevalt, et tema mindki sallib. Võib-olla mu ülemus, ta tüdruk, ütles päeval talle, et töötajatega ei jama ja võtku kokku end köögis ning tegelegu oma asjadega? Kes teab...argpüks too isend on niikuinii, seda on ta tõestanud kordi ja kordi.

Wednesday, April 25, 2012

Counting, more or less

Kahe kuu pärast juba pakin oma kola kokku, et Berkshire'iga hüvasti jätta (ilmselt igaveseks olgugi, et ülemus mind pärast suve tagasi ootab).

Ja esmaspäeval peab vist mingil määral end purjakile jooma, sest ülioluline jalgpallilahing on ees ning vastik 24 terendab südaööl ka silme ees. Kui kõik toimib, siis tuleb üks viisakas õhtu Readingus ja kui ei, siis vaikselt härrasmehe kombel oma toas, guinnessiga.

Saturday, April 21, 2012

Vananevad britid

Seda, et britid on nö "vananev rahvas," teavad enamus ilmselt. See aga ei tähenda, et nad otsustavad rahus oma vanaduspäevi koduseinte vahel mööda saata. Meile satub ikka iga päev inimesi einestama, kes on faking 200 aastased, ise liikuda enam ei suuda ja nägemine-kuulmine ära. Samas on nad alati endiselt nii võllid, et laksavad kerge õlu või isegi gin-tooniku oma eine kõrvale ilma silma pilgutamata. Veel naljakam on, kui nad alkoholivaba õlut tellivad, ma ei tea miks, aga on naljakas.

Ühel lõunal oli meil kaks vana daami koos saatjaga ja üks daamidest palus mult gin-toonikut, aga nii, et toonik oleks eraldi, sest ta tahab ise täpselt õige kanguse peale valada. Olgu peale, kui viisin lauda joogi ja nägin, et valama hakkas, ei teadnud, kas nutta või naerda. Nimelt kallas tädi oma tooniku lihtsalt keset lauda täiesti tühja koha peale laudlinale, kus ühtegi klaasi ka ei olnud. Ta saatja siis sai jaole ja ütles, et oi sul läheb tiba mööda klaasist ning juhendas vanadaami käe gini klaasi kohale, et edasi kallamist jätkata. Sama laua teine daam ei jaksanud söögi ajal veeklaasi käes hoida ja purustas tolle põrandale kildudeks.

Või siis ühel õhtul tuli seltskond sisse ja üks vanem härra talutas veel vanemat härrat käekõrval. Ühel hetkel käis väike põnts ning mõlemad mehed olid käpuli seina ääres. Üks kaotas tasakaalu kõndides ning tõmbas teise ka kaasa ja nii, et enam kumbki püsti ei suutnud tulla. Muidugi baarist läksid kõik inimesed kohe appi ja tõstsid nad püsti, mis peale lõpuks lauda jõudes pudelid veine telliti ning muud head paremat kokku aeti, vanusest hoolimata.

Uskumatud tegelased on, ausõna!

Tuesday, April 17, 2012

Festivalide ootuses vol.2

Siin postituses tegin ülevaate bändidest, mida suvel festivalid mulle pakkuma võidu hakkavad ja nüüdseks võiks väikse lisa veel juurde visata, kui Wackenini on aega jäänud vaid 107 päeva.

Summer Breeze: kohe peab mainima, et Protest The Hero känseldas oma keika tollel festivalil, seega kahjuks üks nimi tuleb maha tõmmata eelnevast listist. Lisandunud on aga bändid nagu Eluveitie, Behemoth, Immortal, Cattle Decapitation, Graveworm, Hatesphere, Katatonia, Lacuna Coil, Nile, Rage, Sepultura, Within Temptation, Amon Amarth - ehk siis bände, mida põhimõtte pärast peab ära nägema (ja mida ka juba nähtud) ning metslasi, keda ei suuda ära oodata - juubeliks vägagi väärikas list.

Metalcamp: Korn, At The Gates, Hatebreed, Edguy, Nile, Trollfest, Milking The Goatmachine, SepticFlesh, Cattle Decapitation, Hatesphere. Nagu näha, siis nii mõnigi kordub ning mõndagi, mida juba nähtud, aga see ju ometi ei tähenda.

Wacken: Kuna nad vajutasid oma ultralisti koheselt välja ära, siis midagi juurde tuua ei ole. See muidugi ei tähenda, et asi lahjaks jääks, sugugi mitte.

Küsimus: kus kurat on endiselt nimi Job For A Cowboy nah?

Friday, April 13, 2012

Kolimine teisele korrusele

Eile kolisin lõpuks töökoha peal asuvasse tuppa, mida terve igavik viimistleti. Mu toas on hetkel voodi ja kapp - kõik. Lisaks peaks tulema veel laud, aga muidu suur tuba vähese mööbliga ja mingi pudi-padi, nagu raadiokell ning lamp. Kui ma siia end pikaks ajaks sisse seaksin, siis oleks ruumi ja variante, kuidas telekas ning möllud panna küll ja küll, aga nagu juba mainisin - 27.juuni on lennuk niikuinii.
A ja wifi ulatub alt korruselt kuidagi vaevu ka mu tuppa, seega veel üks boonus!

Tuesday, April 10, 2012

Munadepühad saareriigis

Munadepühad - oh issand, kuus päeva järjest tööd teha lõppes just hetk tagasi. Brittidel olid neljapäeva õhtust kuni tänase, esmaspäeva õhtuni, joogituurid täies mahus peal. Ainukesed inimesed, kes neil pühadel tööd teevad ongi minusugused napsuvalajad ja muidu hullud. Kõik pühad üleüldse tähendavad kõrtsidele ja restoranidele, kes vähegi uksi lahti hoiavad, tursket käivet, sest ega nalja pärast öelda, et iirlased pubides elavad (kogu Britannia rahvas tegelikult). Kui vähegi võimalus mitte tööl olla ning kodust ka välja lubatakse või naine sootuks kaasa tuleb, siis pikemalt mõtlemata istutakse oma lemmikpubis ja rüübatakse toasooja gaasitut punast ale tüüpi õlle ning arutatakse maailma asjade üle.

Nüüd on kaks vaba päeva ning kahjuks terendab juba silme ees aprilli lõpp, mis tähendab kahte: 30.aprill on City-United mäng, mis lõplikult otsustab premier league'i tiitli saatuse ning järgmisel päeval saab mu vanuseks 24, mis tuju eriti morniks teeb ning 2.mail ilmselt südame ka pahaks ajab.

Täna päeva lõpus avastasin, et kui selg on märg, siis on järelikult õige kogus tööd tehtud ja pealegi.

Saturday, April 7, 2012

Varsti jälle tagasi

Järjekordne lennupilet sai ostetud - 27.juuni õhtul jõuan tagasi Eestisse Londoni kaudu, mis siis tähendab, et tuleb kõht täis süüa normaalselt kodumaist toitu ja koheselt nädalavahetuseks Vana-Vigalasse minna, pärast mida peab korraks tervisel taastuda laskma ning siis 6.juuli juba edasi põrutama Itaalia suunas. Täpselt üheksaks päevaks mind Maarjamaale jätkubki - rets.

Soovitan jälle mõningad õlled juba külma panna ning uhkem serviis välja tuua.

Tuesday, April 3, 2012

Kinos naisterahvaga

Täna sai vaba päev taas Readingus veedetud, sel korral väga viisakalt. Alustuseks mingis prantsuse restoranis lõunasöök (suitsulõhe eelroog ja korralik steik põhiroaks), siis pangas käidud, poes veidi vesistatud iPhone vaadates ning lõpuks ka kinos käidud 21 Jump Streeti vaadatud. Noh - komöödia, nagu komöödia ikka. Ainus, mis mind pidevalt naerma ajas, oli kõnepruuk, muidu stoori kui selline oli küll liiga etteaimatav ning igav + õnnelikud lõpud pole kunagi minu teema.

Kinos selgus ka, miks peaks olema naistel "hääletu" profiil olemas: ei ole vahet, kui telefonid on välja lülitatud, aga kõrval istuv naisterahvas ikka jutustab või küsimusi esitab: ausõna - vaata film lõpuni, küll siis saad teada, et miks just nii tehti nagu tehti,

Sunday, April 1, 2012

Töö, palk ja maksud

Tööl on kõik hulluks läinud ja ära kerinud. Peakoka vahetus on olnud eriti ränk, sest kui asi läheb perebisjonksiks üle, siis head nahka ei saa asjast kunagi tulla. Mul on õnneks liiatigi ükskõik, kuna juunis on juba lennuk niikuinii. Kuidas küll aga seni vastu pidada?
Eile ütles õhtul üks klient, Mark, et ma olen tore vend, aga ma ei tohiks koguaeg nii tõsise ilmega olla.

Briti maksusüsteem üllatas mind positiivselt. Ma ei saa mitte midagi aru, kuidas ja mis siin töötab nende maksudega, aga põhimõtteliselt ma sain mingil viisil mingit pidi korraliku summa tagasi tänu sellele, et vahepeal oma p45 vormi ära lõpetasin ja nüüd uuesti tööle hakkasin. Uurisin ülemuselt, et kuidas asi siis ikkagi toimib ja ta vastas, et ega ei tea mitte üks inimene vastata maksudega seotud küsimustele, võime vaid oletada.

Kuna mulle otsustati kõik palk sularahas maksta, siis tuleb millaski jälle tripp Readingusse teha, et raha kontole ära panna ning siis võib juba hakata otsima lennupiletit juuni lõpuks koju.