Thursday, May 31, 2012

Eelviimane vaba päev

Veetsin päeva Readingus, kuhu sel korral rongiga sõitsin, sest keegi tutvusringkonnast polnud minemas ida poole. Veendusin, et SportsDirect spordipood on maailma jubedaim asutus, sest nad polnud nõus mu Inglismaa koodnise särgile nime- ja numbritrükki tegema, kuna mul puudus tšekk särgi ostust - idioodid. Siis Thomas Cook reisifirmas sain endale mastercardi poolt pakutava nö deebet kaardi tehtud, millega euroriikides ilma lisatasudeta saan makseid sooritada, kinos sai vaadatud American Pie viimast filmi ja lõpuks kaks Coronat ka joodud - ühesõnaga 9 tundi Readingus sai veedetud viisakalt.

Ostsin endale Sony E seeria walkmani pleiku ja kuigi vidin on totaalselt windowsi jaoks tehtud, siis pean kiitma kaasasolevaid kõrvaklappe - nihhuijassibjaa kui hea bass on.

Tuesday, May 29, 2012

Sunnyboy Inglismaal

Rongipiletit 5.augustiks liinile Hamburg-München-Ljublana tellitud. Nüüd on veel kuidagi vaja vigurdada välja teekond Maltalt Hamburgi - ei tea, tõesti ei tea.

Ja kes oleks osanud arvata, et Inglismaal olles päikesepõletuse pärast nahka endalt koorima peab - jõhkardid ilmad jätkuvad ikka veel.

Sunday, May 27, 2012

Pippa Middleton

Kui saabusin siia ja kuulsin, et Middletonid elavad suht lähedal, siis kaagutasin kohe, et enne ära ei lähe, kui Pippa Middletoni ära näen oma silmaga. Tema vanemad on pidevalt läbi käinud, aga tütart pole kunagi kaasas olnud, kui ma tööl olen olnud ja suht olin maha matnud juba idee. Eile lõpuks tasusid mu ootused ära - ta tuli! Ja tuleb vist teisipäeval uuesti, korralik lahkumiskingitus. Kui ma vaid suudaks ta vanematele selgeks teha, et teie tütrel pole mõtet mingeid londoni pankureid või prantsuse viinamarjaistanduste bosse taga ajada, njaa...

Pay check

Saturday, May 26, 2012

Hattricki tiitel

Olen terve tööpäev täna nii leilis olnud, sest mu hattrick.org keskkonna meeskond JK Goofy võitis lõpuks ometi 5.liiga ära. Lõpp kujunes eriti hullumeelseks, kui kolmel meeskonnal oli võimalus tiitel võtta: Kuraditel oli vaja võiduks võita oma mäng ning loota, et mina mängin teise koha tiimiga viiki või kaotan. Minul oli vaja loota, et võidan oma mängu ja olen automaatselt võitja või, et kuradit oma mängu EI võida ning ma saaksin ka viigiga teise koha meeskonna ees meistriks. Asi kulmineerus nii:
Kuradid läksid juhtima ja tõusid tabeli liidriks, samal ajal oli minu mäng 0:0 - hetke seisuga võidaksid Kuradid tiitli. Siis löödi neile aga üks tagasi, seisuks 1:1 - minu mäng endiselt 0:0. Siis läksin minut enne poolaega ise juhtima 1:0 ja olgugi, et Kuradid suutsid teisel poolajal oma mängus kolm väravat veel lüüa ning võidu võtta, lõppes minu mäng 1:0 võiduga, mis kokkuvõttes 1 punktilise eduga Kuradite ees mulle tiitli tõi - faking eepiline! Nagu Premier League sellel hooajal juba...

Nädal ja paar päeva ja siis olen juba teel Londoni poole, enne aga peab korra Readingus ka käima.

Thursday, May 24, 2012

Vähem kui kaks nädalat

Alla kahe nädala on jäänud veel tööl ehk siis kahe nädala pärast samal ajal olen juba poolel teel Ukrainasse.

Ilmad on Inglismaal nii ära pööranud, kolmas päev jutti on 25+ kraadi väljas, käed põlesid mul nii konkreetselt ära esimesel päeval, et annab lausa tunda magades. Jõle umbne ja kuiv on, iga asi ajab higistama - no ei ole ilm kunagi piisavalt hea meile.

Tõde ja õigus IV saab suht kohe läbi, seega koju jõudes peab V. osa vist endaga Ukrainasse kaasa võtma.

Lõpetuseks aga veel kord sügav kummardus siinsetele pangandusvendadele - faking jalgratta ehitajad iga asja puhul. Et jumala eest midagi lihtsamalt või kiiremini ära teha, kus sa sellega.


Saturday, May 19, 2012

Absolute disgrace

Viimane päev tööl saab olema 4.juuni (äärmisel juhul 5. aga vaevalt), külas toimub mingid suured pidustused ja jutud ning tagatipuks tehakse grupipilt ka meie pubi ees järjekordselt, kuhu ma siis ka peale ronin - jätan endast jälje maha (mitte, et ma seda juba kõikjale joonistatud pentagrammide näol teinud ei ole, klassika).

Ma ei mäletagi, et millal ma viimati rahus Champions League finaali ei saanud vaadata? Millal ma üldse seda ei teinud? Hooajal 1999/2000? Igatahes on nii, et tänast finaali töö tõttu ei näe ja nagu kiusu pärast on meil restoran jälle sigapüsti inimesi täis tulemas, seega ei aita ka, et arvuti baari taha nihverdame, mille kaudu skoori mööda minnes vähemalt peaks nägema.

Ja venelased läksid finaali pärast soomlaste alistamist - absolute disgrace!

Thursday, May 17, 2012

Sviit Jaltal

Otsustasin täna lõpuks ära, et kuhu pärast Inglismaa-Prantsusmaa mängu edasi lähme Donetskist, vastuseks on Krimmi poolsaar. Plaan näeb hetkel välja selline:

1)11.juuni õhtul ENG-FRA mäng, pärast mida sõidame Donetskist minema lõuna poole seni, kuni linnast väljas ja otsime mingi koha, kus saaks öö veeta kas autos või telgis.
2)12.juuni sõidame Krimmi poolsaarele, ööbime jälle kuskil mäe otsas magamiskotiga ehk siis ei tea täpselt kuidas ja kus.
3)13.juuni hiljemalt kell 17.00 peame olema Jaltal meie hotellis (kuhu muidugi võeti sviit, et oleks õige, mere vaatega, basseinid katusel ja muidu, saunad, meri jne), et vaadata õhtul jalgpalli ning enda järel hotellituppa paar kasti õlut vedada. Ilmselt proovitakse esimesel õhtul kohe kõik asjad ära ning mullivann saab esimese korraga liiga palju vatti.
4)14.juuni ei saa midagi aru hommikul, seega juuakse üks õlu ja minnakse randa päevaks vedelema ja oigama. Õhtuks on jälle pähe hakanud õlu ning vaadatakse jalgpalli, minnakse baaridesse ja klubidesse, päeva lõpuks juuakse end rõdule kinni.
5)15.juuni on ikka purjus, kui ärkab ning lähme ümbrust uudistama, tagasi õllekastiga hotelli, vees vedelemine ning joogens, õhtul jalgpalli vaatamine ning Ukraina hümni laulmine hästi kõvasti ja valesti katusel olevas basseinis.
6)16.juuni oksendatakse pool tundi oma sisikonda välja ja pakitakse asjad, suund ehk Sevastopoli peale ning vaikselt tagasi riht üles Eesti poole. Võib-olla kohtumine teiste eestlastega kusagil Kharkivis või Kiievis, jaanipäevaks peab tagasi kodus igatahes olema.

Seega kogu tripp saab olema improvisatsioon, sest muid majutuskohti ette ei bronni - las minna!

Koertetrenn

Käisin täna ühe tuttava kliendiga kaasas tema igapäevast tööd vaatamas. Andy, kes on viimased kaks aastat elatist teeninud ainult jahikoerte treenimisega, on üks püsiklient, kes oli nõus mind endaga kaasa võtma ühele tavalisele treeningpäevale. Põhitöö siis seisneb spanjelite ja labradorite treenimises (oh shit, üllatus-üllatus, kas on mu lemmikud mõlemad). Ühe kuldse labradori oleksin hea meelega kohe endaga kaasa haaranud. Homme lähen uuesti treeningule kaasa, et näha, kuidas metsas too olukord päriselt siis peaks toimima (linde me siiski päris maha ei hakka laskma).

Helistasin enne panka, et kas nad saaksid saata mulle e-mailile konto väljavõtte koos mu aadressiga, et saaksin siis toda dokumenti kasutada tõendamaks oma elukohta. Vastuseks tuli "ei", saavad saata ainult kirjalikult - minge perse! Nüüd ootan kolm päeva, et peberid siia jõuaks, siis pean välja mõtlema mooduse, kuidas kuskil neid skännida saaksin.

Lõpetuseks aga olen lõpusirgel oma "Tõde ja õigus" romaanidega, neljas raamat on poole peal.

Monday, May 14, 2012

Premier league - over and out

Püstirikkad lärmakad naabrid said sedapuhku tiitli endale, teenitult, kuid ikka väga julmal viisil. Saab muidugi näha, kuidas financial fair play nende majanduspoliitikat kujundama hakkab.

Friday, May 11, 2012

Teller ja mõistuse kiusamine

Käisin täna pangas, ilmselgelt sattusin väga kena ja armsa telleri otsa. Läksin vaid selleks, et oma kodune aadress ära muuta, kuid loomulikult hakkas ta mulle ka rääkima, et ma võiks oma kontot upgrade'ida jne jne. See on ikka müstiline, kui tugev ja enesekindel tuleb olla, et kõigele ei öelda. Eriti koomiline oli, kui ta küsis, et kas ma ei tahaks oma telefoni näiteks ära kindlustada. Ütlesin, et mu telefonil on must-valge ekraan, seega pole, mida kindlustada. Sain välja tuldud ilma ühelegi asjale alla kirjutamata - jess!

Tellisin nüüd endale mastercardi poolt pakutava travelcardi, millega euro riikides hea soodne askeldada. Lisaks olen hommikust-õhtuni (va aeg, millal Readingus olin) igasugu lennu-ja rongiaegu vahtinud ja uurinud. Homme pean helistama ja uurima võimalike variantide kohta Hamburgist Ljubljanasse. Ausõna, süda läheb pahaks...

Wednesday, May 9, 2012

Õhtusöök Tamarindis

Loodetavasti olen täpselt kuu aja pärast täpselt selleks ajaks jõudnud Poola. See selleks...

Käisime eile õhtul ülemuse ja paari töötajaga siit nii 7 miili kaugusel asuvas India-Bangladeshi restoranis  The Tamarind Tree õhtust söömas. Tegemist ülipeene ja viisaka kohaga, kuhu ma sadasin rahumeeli sisse lühikeste laiguliste pükstega, plätadega ja metal bändi t-särgiga - noh, selline klassikaline mina. A ei teinud keegi suurt lugu sellest ning õhtu oli korralik: palju vürtsiseid toite, veidraid idamaiseid õllesid ning sitaks huumorit, arve läks 200 naela nagu naksti.

Sunday, May 6, 2012

Vingumine, vingumine, vingumine

Kett on nii maas, tööl ajavad köögitoimkonna inimesed (eesotsas Matt aka Pleiku ja Andy aka Pederast) nii närvi, kedagi ei koti, kedagi ei huvita, keegi ei hooli. Olgugi, et alla kuu aja on jäänud siit lahkumiseni, siis tõesti ei kujuta ette, et kuidas too viimane kuu saab mööda veedetud. Mul peaks tegelikult sügavalt ükskõik olema tööl toimuvast, sest ma teen vaid baarileti taga oma aja ära ning olen õhtal, aga no ei jäta ükskõikseks ka, et mis ülejäänud restorani peal toimub.

Öeldakse, et eestlased on üks töökas rahvus - on! Üks püsiklient ütles mulle ühel õhtul, mil ma koristasin, et ma nüüd hoogu peaks ja ära lõpetaks, sest Inglismaal ei ole kombeks nii töötada. Ma tean, aga no kurat - töökoht peab puhas ja korras olema, alles siis saab tööd teha!

Uuel nädalal pean kindlasti kuidagi Readingus taas käima, et pangas oma aadress ära muuta, et saaksin omale suveks euroopa peale ühe uue nö "travelcard" kaardi tellida, kuhu peale siis raha kannan ning seda euro riikides kasutada saan ilma lisatasudeta. Ilmselgelt ei saa sellist asja, nagu aadressi muutmine, teha online või telefoni teel, vaid peab kirjalikult täitma paberid ja siis need panga kontorisse saatma - fucking ajugeeniused. Lisaks pean helistama play.com firmale, et uurida, kas Job For A Cowboy uue albumi limited edition versioon oleks võimalik ehk Eestisse saata, sest juba juuni alguses lennuk. Kogu see "mida peaks tegema" ajab ketti veel rohkem maha, sest millal sa jõuad, kui päeval ärkad vaid selleks, et tööd teha ja magama lähed selleks, et hommikul ärgata saaks.

Thursday, May 3, 2012

Mälestusi sünnipäevaõhtust

Kui vaid mäletaks täpselt, et mis ja kuidas juhtus, siis tuleks see postitus kindlasti palju pikem. Mida aga ei ole, seda ei ole...

30.aprilli õhtu, ootame kahe töökaaslasega, Alo ja Harry, meie teises pubis taksot, mis Readingusse viiks - tehti kaks esimest pinti. Readingus mindi Nando's nimelisse kohta kana sööma ning tehti ka kaks mingit veidrat brasiilia õlut seal. Edasi mindi kella kaheksaks Walkabout nimelisse baari/klubisse, mis oli täiesti puupüsti jalkafänne täis. Iga inimese dokumente vaadati turvade poolt ja templid vajutati peale, et kõik õige on. Baaris oli mingi miljon telekat ning üks suur ekraan, kus siis City-Unitedi mäng just hakkas, kui sisse saime. Olgugi, et nii 6 matsi leti taga teenindas, võttis see mul nii 10 minti aega, et oma õlled kätte saada (kolm topeltpindist Coors Lighti, fucking eepiline laager, ring maksis £20.70), siis nendega pidasime poolajani vastu, mil Alo läks uuele ringile. Alo suutis veel oma suure topsi ümber ajada väljas suitsu tehes, mille peale ühel kutil tast nii kahju hakkas, et talle tasuta oma seltskonnast õlle ära andis.

Mängu lõppedes lasime sealt jalga ning läksime lähedal asuvasse pubisse uuele joogiringile. Ma arvan, et ma jõin seal Guinnessit ja siis oli Alol tarvis hakata jäägerpomme välja käristama. Neid vist tegime kolm või neli tiiru ja kuna neli pommi oli hea diil, siis mina pidin iga ring jooma kaks shotti lihtsalt selle näruse põhjuse pärast, et vanust juurde tuli. Edasi me enam hästi ei mäleta...

Arvatakse, et me tahtsime minna rokiklubisse, aga meid ei lastud sisse sinna, sest meid olla nähtud ronimas eemal kiriku juures ja Alo oli kuskilt alla hüpanud - ühesõnaga, segane, aga turvadele me ei meeldinud. Mul oli tarvis turvamehele öelda sellepeale, et tema asi pole targutada, kes on segi või mitte ja seadsime sammud uue koha poole, mille nimeks oli Purple Turtle vms. Mäletan, et oli nagu mitu korrust, aga see on ka kõik ja kuskilt mälu värskendust ei ole saada ka, sest teised kutid on sama suure küsimärgiga kogu õhtu suhtes. Edasi pole õrna aimugi, aga ühel hetkel olime kuidagi saanud taksoga tagasi meie elukohta (ei oska kommenteerida) ning istusime töökohas all baaris, üritasime veel Guinnessit juua. Alo otsustas mingi hetk magama ära minna ning jõudis peaaegu voodisse - 1 meeter enne voodit jäi põrandale magama, ilmselgelt oli korras poiss.

Ma avasin silmad esimest korda kell 7 hommikul, oma aseme peal, seega võib rahule jääda. Terve 1.mai päeva veetsime Aloga koos tiksudes, väikeste siidrite näol pead parandades ning arutledes maailmaasjade üle jne - noh nagu klassikaline. Üle ei pingutatud siidritega, seega täna oli eluvaim jälle sees ja kõik timmis, aga no hea tõdeda, et sünnipäev VAID korra aastas on.