Friday, November 30, 2012

Uue kaamera jahil

Plaanis on uus kaamera soetada, mõtteis on tegelased Canoni vallast: 550D, 600D või 650D. Oleneb, mis pakkumise varem või hiljem leian, aga tõenäoliselt lähen alguses vaid ühe objektiivi peale välja (18-55mm või 18-135mm), et siis hiljem kunagi soliidsem raha uue eest välja käia. Samas võib ka vedada ja 18-55mm & 55-250mm objektiivide komplekt saadavale tulla. Veider, et Canoni enda online poes (Austraalia versioonis), on 600D variant saadaval vaid kahe objektiivi pakkumisena, ülejäänud on hetkel otsas. Kuda nii saab?

Lisaks on tarvis kuidagi internetipank endale ära teha, aga kuidas olla oma arvutiga ühel ja samal ajal kohas, kus on mul internet ja ka telefonilevi (nõnda lollakalt keeruline on too)?

Thunder, work, days off

Kergemate killast tööpäev: pühkisin harjaga varjualuse põranda ära, kus me masinaid pesime, siis pesin survepesuriga suured kastid ära, mille sisse mangosid korjati ning lõpetuseks ladusin tõstukiga nood kastid neljastesse virnadesse omale kohale uut hooaega ootama ja oligi kell 14.30, kui ülemus ütles, et mis ikka - reede puhul võime päeva juba lõppenuks kuulutada.
Pean tunnistama, et tõstukiga töötamises olen ma üsna võll!

Eile õhtul ja ka täna õhtul saime korraliku äikesetormi osaliseks. Vihma tuli paar tundi päris korralikult, müristas veel hullemalt ning välku lõi konkreetselt igas ilmakaares. Tänu viimastele päevadele, kui meil alati on grillimine toimunud ja magama on mindud alles südaööl, siis vajusin tolle tormi saatel juba kell 7 õhtul unne ning olgugi, et öösel korra uurisin, et mis kell on, lasin rahus kuni äratuseni (6.37) välja.

Nädalavahetus on vaba, seega lähme Bruce'iga võib-olla Litchfieldi rahvusparki veidi loodussõpru mängima.

Thursday, November 29, 2012

Mürgised konnad

Lisaks metssigadele, käib farmis ka korralik konnade tapmine. "Cane Toad" konnad (lahmakad kärnkonna sarnased ollused) elutsevad kõikjal farmis ning neid tappa on jõle keeruline, sest raiped ei taha kuidagi ära surra. Parim viis on nad kinni püüda ja siis nii kõrgele kaugustesse saata, et maapinnale tagasi kukkudes saab nende mass saatuslikuks ning surevad ära - no alati kindel ei saa olla, aga midagi pole teha.
Muidu ei teeks keegi neile liiga, kui antud liik poleks mürgine ning suur hunnik loomi sureb nendega lihtsalt kasvõi kokkupuutes juba (sh koduloomad). Seega õhtul, kui konnad välja ilmuvad ja meil viitsimist on, siis haarame pikad kaikad ja taskulambi ning mängime veidi brutaalset pesapalli.

Kuna rahvas on farmist läinud, võtsin täna kätte ja koristasin ühiskasutatava köögi ära. Kuna temperatuur on endiselt 40'C ringis, siis higi lahmas iga harjatõmbe peale üsna korralikult. Ja johhaidii, kui retsilt on ämblikke igas jumala kööginurgas.

Tuesday, November 27, 2012

Räiged 100-kilosed värdjad

Tehti teine õhtu järjest grillile leek alla ning liha tulele. Tulemuseks taas humoorikas õhtupoolik järelejäänud inimestega, kus kauboi suutis end kreeni juua ning meile mõned kantri palad leelotada.

Ülemus tappis täna päeval metssea farmi peal, kellele kogemata peale satuti. Kuna noid elajaid on liialt palju ringi tuiamas, siis käivad mõned (ka ülemus) öösiti farmi peal jahil, kaasas koerad ning pussnoad. Kui märgatakse siga, lähevad koerad isendit kinni püüdma haarates seal kõrvadest ning siis lihtsalt nii kaua võideldakse, kuniks keegi noaga jõuab südamesse torkima. Kuna looma esmane instinkt peaks olema saagil kõrist haarata, siis paneb mind mõtlema, et kuidas küll treeniti tegelasi, et nad kõri asemel kõrvadesse hüppaks.

Arvestades, kui palju koerad viga saavad (eile suri ühe töötaja koer kohapeal, sest siga suutis oma kihvadega vaesel tegelasel kere pea pooleks rebida), siis ma just väga positiivselt ei suhtu antud teemasse, aga noh - antud koeraliiki vaid selleks eesmärgiks aretatakse. Peab tõdema, et paari tunnine surnud siga haiseb juba päris kehvalt. Nood võikad laibad aga, mille otsa olen farmis sattunud, mis on vedelenud juba kuid kuskil mangopuude all, haisevad aga nagu mitte miski muu!

Monday, November 26, 2012

Lihtsad päevad farmis

Tegime õhtul pärast kollektiivset masinatepesu väikse grilli - kauboi suutis taas uskumatu etteaste teha, kui aborigeenist naisterahva endaga linnast tagasi tõi ja õhtu otsa meile nalja pakkus. Kell 11 õhtul lõpetasime pulli ära, et täna hommikul kell 7 masinate küürimisega jätkata. Kolme tunni pärast oli aeg esimeseks pausiks, ning kuna omanik on läinud, siis ülemus andis meile 40 minutit aega, et tagasi tulla jälle masinate juurde - tegime süüa ning kõik jõid ühe õlle. Lõpetuseks ütles ta üldse, et ah - lõpetage täna kell 1 ära juba ning homme saab asjaga ühele poole hommikul.

Kuramuse lihtne!

Saturday, November 24, 2012

Mangohooaeg on läbi

Kaks päeva järjest käis räigem korjamine - 12h jutti. Mul õnnestus oksaga nii õnnetult pikku nägemist saada, et lõikas teine mul vasaku silmamuna sisse korraliku haava, tulemuseks kena verine ollus silmas. Nägemine on õnneks endiselt alles, aga ega just kena välja ei näe too asjandus.

Eile õhtul läksime kogu rahvaga linna pubisse, et tähistada eesolevat viimast tööpäeva. Asi läks käest ära ning tagasi farmi saadi alles enne nelja hommikul, mis peale ma otsustasin julgelt, et tulgu mis tuleb - mina kell 5.37 üles ei ärka viimaseks tööpäevaks. Mõned parimad palad: Jez võitis pokkerimasina peal 186 dollarit, Tom sai sõbraks mingi aborigeeni piljardiässast naisterahvaga, kes nii segi oli, et kõigile ikkagi kaotas (tegime sõbrapilti ka), ma suutsin esimese ja ainukese piljardilöögiga kollase palli sisse lüüa ja...ja musta palli samas ka, prantslane Emily magas kell 2 öösel pubi ees kõnnitee peal nagu meritäht, Fiona magas igas võimalikus asendis nii pubis, tänaval kui ka taksos tagasi farmi.

Ütlesin täna ülemusele, et vabandust, et tööle ei tulnud, aga ma olin täiesti pime veel hommikul. Ülemus mõistis ning ütles, et kui selline asi jälle juhtub, siis ma vähemalt ärkaks üles, läheksin ütleksin talle, et asi on hapu ning läheks siis tagasi magama. Tore, kui keegi vahepeal mõistab!

Ühesõnaga - hooaeg on nüüd läbi, ei mingit korjamist enam. Rahvas tõmbab farmist minema ja mina, Bruce ning 4 inimest koos ülemusega jääme siia, et saaks kogu kupatust hakata korrastama.

Wednesday, November 21, 2012

Tõstukid

Juhtus selline tore õnnetus, et eile päeval lendas sõidu ajal mu traktori järelkärul ratas alt ära. Seda ei suudetud korda teha päeva jooksul, sest linnast on tarvis mingit manti ja nii ma tegin ülejäänud päeva tööd siis korjamismasina peal.

Täna hommikul ütles ülemus mulle, et kohe, kui teine veoauto, mis vett veab, korda tehakse, hakkan sellega sõitma. No istusin siis kella üheteistkümneni garaažis koos mahaanikuga, kuid korda ei saanud ja nii lõppeski mu tööpäev täna enne lõunat juba.

Sõitsin esimest korda oma elus tõstukiga täna, kui ühe suure prügikasti garaaži ette tõin. Tore töö teine, peab kindlasti load ära tegema.

Tõstukiga seoses - eile, kui ma õhtusööki sõin ja rahvaga juttu ajasin, tuli üks idioot farmist, Natt, tõstukiga meie juurde tere ütlema. Siis oli tarvis tal kohapealt kiirendades ära minna, aga suutis masina hoopis pinnasesse kinni jätta. Teda abistama tulnud teine tõstuk jäi samuti kinni ja selle peale toodi Johnny traktor neid välja tõmbama. Traktor tõmbas aga esimese tõstuki ees oleva kaitseraua konkreetselt kõveraks ning lõpuks jäeti masinad sinnapaika kuniks hommikuni - kuradi idioodid!

Veidi on juba kopp ees siinsest kohast ning tahaks edasi liikuda WA suunas, kuigi kui aus olla, siis ma enam ei teagi, et miks ma sinna üldse lähen. New South Wales tundub hoopis osariik, kus ma olema peaksin!

Monday, November 19, 2012

Soolaleivapidu ja töö traktoristina

Soolaleivapidu kujunes suurejooneliseks võtukaks. Kõik algas esimese õllega hommikul enne üheksat, kui vaba päeva puhul kõik oma õllevarud külma ladusid.

Kokku tuli meie joogensile päris hea seltskond, paljud, kes töötavad pakkimislaos ja kellega veel polnud tutvunudki. Parimad hetked: Johnny suutis prügikasti tõstes mu kulmu lõhki lüüa kogemata (klassikaline), esimest korda sain proovida didgeridoost noodi välja puhumist, kauboi (härra, kes 60 aastat vana) hakkas lampi köiega prügikasti peal näitama, kuidas pulli tuleb püüda, Elijah jättis oma maasturi farmi kõrvale mudamülkasse ööseks kinni ja muidugi lõppkokkuvõttes mindi magama 2.30 hommikul - vägagi adekvaatsena.

Too kena naisterahvas, keda mainisin, oli ka kohal ja võta näpust - tegemist on omaniku tütrega. Õpetasin talle õhtu otsa, kuidas erinevate esemetega pudelit avada ning jaurasime maast ja ilmast, muud miskit.

Hommikul oli kell 5.27 äratus, ei saanud mitte midagi aru, et kas olen üldse maganud või ei, aga vapralt ajasin end maast lahti, käisin kärmelt Elijah'ga tema autot välja mudast tõmbamas traktori abiga ning kuueks tööle nagu kord ja kohus. Märkasin, et ei Bruce, Johnny ega kauboi polnud ennast veel liigutanud ning nood tegelased jäid korralikult tööle hiljaks - kauboi suutis jalad alla ajada kell 10.

Pärast paari tundi masina peal mangode korjamist, tuli ülemus mu juurde ja küsis, et kas ma traktoriga oskan sõita. Vastasin, et muidugi, ma armastan traktoreid. Üks vana traktor, järelkäruna 3000l veemahuti, vajab juhti kuniks hooaja lõpuni. Ma pidin õnnest pooleks minema, sest sellise vanakooli põkaga paarutada on ikka totaalne omamine. Pean päev otsa ringi paarutama ning korjamismasinate veemahuteid täitma - kõik.

Lõuna paiku pidime Bruce'iga pausi tegema mõlemad, sest veesüsteem oli rikkis ja härrad olid ametis tolle parandamisega. Istusime siis oma tubade ees, tegime kaks õlut ning läksime tagasi tööle, kui ülemus ütles, et asi jälle toimib - vahepeal saab palka ikka väga mugavate asjade eest.

Aga kokkuvõttes: ei mingit pohmelli, mitte mingit väsimust ega päev otsa haigutamist (mis mind muretsema isegi paneb veidi) ja Bruce ja Johnny oksendasid hommikul - kvaliteet!

Sunday, November 18, 2012

Kolimine naabertuppa

Ma ei mäletagi, et millal viimati vaba päev oli ja kuna täna öösel sadas veidi vihma, siis keegi töötama täna ei pidanud. Veetsime päeva kolides: kuna paljud inimesed on sunnitud lahkuma seoses hooaja lõpuga, siis saime Bruce'iga endale uued eraldi ruumid. Ma viskasin koheselt voodi välja ja panin vaid madratsi põrandale nagu alati, et saaks ikka korralikult sirutada. Nüüdsest on mul ka valgus ning konditsioneer, seega enam ei pea higistama öö läbi.

Võimalik, et õhtul tehakse mõni õlu rohkem kui muidu.

Friday, November 16, 2012

Õlu pärast tööpäeva

Üks meie masinatest on läinud, seega ma pidin oma atv ohverdama ning viimasteks päevadeks tagasi random tööde peale minema. Eile korjasin cherry pickeriga taas mangosid ja tegin oma rekordi - 5 kasti. Kuigi kui ma oleks alustanud õigel ajal, oleksin teinud ka kuuenda kasti, aga no mis teha.

Kuna eile öeldi meile, et kõik töötavad paar tunnikest kauem, kui muidu, siis täna oli tänutäheks tööpäevalõpp juba kell 3 päeval ning rahvast ootas neli kasti õlut (mis tähendab umbes 2 õlle näkku). Üldjoontes viisakas lähenemine kõrgemate jõudude poolt!

Hooaeg hakkab läbi saama ning peaaegu kogu materjal on korjatud. Ilmselt veel nii 5-7 päeva on veel jäänud ja siis peaks kõik inimesed kadunud olema (va meie, kes jääme max kuniks jõuludeni).

Pakkimislaos töötab keegi veetlev neiu, kelle emakeeleks on inglise keel. Peab tõdema, et ei ole sellist kombinatsiooni veel kohanud siin.

Wednesday, November 14, 2012

Igale poole ei maksa sõrmi toppida

Eelmisel õhtul köögis õhtusööki valmistades ringutasin ja sirutasin käed üles, mis peale mu särmed insta lae all asuva ventika vahele jäid. Nalja kui palju aga...aga sa sinder, kus täna annab tunda.

Sunday, November 11, 2012

Veider tööpäev

Kõige veidram tööpäev seni!

Kuna eile lendas mu atv treilal rehv vastu taevast, siis pidin leiutama viisi, kuidas hommikul kõik veepütid korjajatele viia. Dillan, kes tegeleb kütuse transportimisega kõikidele masinatele päevast-päeva, sai millegi pärast päeva vabaks ja võtsin siis tema auto, mille pagassi asemel on ehitatud platvorm, kus peal kütusemahutid ning kompresoor, lisaks tiba ruumi, et seista. Ladusin 7 kanistrit vett sinna peale, tõmbasin köie ümber ning läksin farmi peale vett viima kuttidele.

Kui ülemus nägi mind tolle masinaga, ütles ta, et sigahea lahendus probleemile ja lausus, et kui ma niikuinii juba tolle autoga sõidan, siis võiksin täna Dillani asemel kõik küttetööd ka enda peale võtta. Polnud probleemi, kärutasin 4x4 maasturiga ringi kuni lõunani, tegelesin endiselt veidi oma niisutussüsteemidega ning samas ka täitsin benaga masinaid.

Pärast lõunat tuli ülemus mu juurde ja ütles, et hädasti oleks tarvis, et läheksin lattu appi, kuna seal on viis inimest puudu ja kogu pakkimis-sorteerimisala on lihtsalt täielik kaos. Jälle - pole probleemi, aitasin kuni kella kuueni õhtul mangosid pakkida, pärast mida lendasin tuhat-nelja põllu peale tagasi (kus kõik ammu juba lõpetanud olid) ja hakkasin jälle masinaid täitma ning veekanistreid kokku korjama.

Siis sai meie põhiküttepaagis bena otsa, läksin omaniku juurde ja kurtsin muret ning öeldi mulle, et asi on jamasti. Helistasin siis ülemusele, ütlesin ka, et kui ta mahti saab, siis õllekannu maha paneks ning mõtleks välja, kuidas hommikuks kütust saame. Lõpuks kell kaheksa õhtul parkisin auto ning kuulutasin tööpäeva lõppenuks, olgugi, et farmi peal üle poolte masinate kõik veel täitmist vajavad. Ülemus ütles, et võiksin homme hommikul alustada tavapärase 6.30 asemel kell 6.00 juba ja kärmelt kõik masinad täis tankida enne, kui ma lähen blokkidesse niisutussüsteeme vahetama. Miks Dillan seda ei tee? Räägitakse, et poiss lastakse lahti homme hommikul - vat, kus lops!

Saturday, November 10, 2012

Kalale krokodillide juurde

Tänu tollele korralikult tormile, saime eile kõik päeva vabaks, sest hommikul olid puud endiselt märjad, mis tähendab, et korjata ei saa. Kuna ma pidin päeva jooksul ikkagi viiel korral blokkides niisutid ära vahetama, siis sain kogu vaba päeva peale 2,5h tööd kirja. Otsustasime paari kutiga farmis käia kiirel kalalkäigul siinse jõe ääres, kus me küll midagi sel korral ei saanud, aga kala seal on! Lisaks kalale on seal ka tublisti magevee krokusid sees, seega väga serva äärde ei tahtnud ronida, kuigi mõnel korral paterdasin tahest tahtmata vees ringi, kui mu lant kuhugi kivi taha kinni jäi.

Täna, kui ma parasjagu suuremat niisutussüsteemi peavoolikut puhastasin lastes veel sealt pikalt läbi joosta, ronis mu käe peale seni kõige suurem ämblik - peaaegu suitsupaki suurune paks tegelane. Vistist ei olnud mürgine, vaid suvakas loodusesõber.

Sõitsin esimest korda siin farmis täna pärast tööd traktoriga ringi. Kuradi kurat, kui teine teema on moodsate põkadega võrreldes vanakoolikatega. Isegi sirgjoones sujuvalt sõitmine oli keeruline, aga samas treilaga tagurdamine muret ei tekitanud, seega ehk saan asja kiirelt ikkagi käppa.

Thursday, November 8, 2012

Flames, wildfire

Ühel pool farmi on räige tulekahju, ümberringi välgub äike ja tuul tahab igasuguse pasa minema pühkida - tuleb üks räige öö! Täitsime igaksjuhuks kõik veeautod ning muud pole teha, kui hommikut oodata ja loota, et tulekahju meie alale ei jõua.

Elekter lendas just ka minema.

Tuesday, November 6, 2012

Pisike internet ja hunnik prantslasi

Ostsin täna endale wifipulga, mis mulle nõrga signaali farmi annab, seega saan enam-vähem midagi isegi internetiavarustes teha. Ladusin nii pooleteise nädala varu postitusi järjest üles ning uurisin kärmelt jalgpalliuudiseid - oligi kõik. Postkast on kirju nii paksult täis, millele vastama peaks, aga kuidagi ei leia aega selleks.

Kuna täna hommikul sadas vihma, siis korjajad ei saanud peale minna ning pidid ootama kuniks keskpäevani, et kõik ära kuivaks. See omakorda tähendas, et ma ei pidanud muud tegema, kui erinevates blokkides niisutussüsteemid tööle panema ja kõik. Kui teised kutid (Bruce kaasaarvatud) avasid vaba hommiku puhul õlle, siis ma koristasin elamist ning viisin kärutäie prügi atv'ga minema. Üllatus-üllatus: enamus prügikaste on täis vaid õllepurke, vahele ka mõni krõpsupakk.

Too eestlasest tüdruk, keda siin farmis kohtasin, lõpetas nüüd töö ära ja läks teise kohta veel enne, kui tal teise aasta viisa ka läbi saab. Ta pole kõik see aeg Austraalias muud teinud, kui vaid puuvilja korjamistega tegelenud - no milleks? Kui lihtsalt raha vaja koguda, siis on palju paremaid töökohti olemas, seda enam, et ta ei nautinud peaaegu ühegi erineva vilja korjamist, vaid pigem hambad ristis proovis päeva õhtusse saada. Austraaliat on näinud vaid nii palju, kui erinevate töökohtade vahelt sõitnud on.

Persepolis, kuidas ma vihkan prantslasi! Neid on nii sitaauguni siin farmis ja üle kogu Austraalia, et süda läheb pahaks.

A ja lõpetuseks: mis juhtub, kui teed ülisita albumi bändiga? Saad surma! Puhka rahus, Mitch, Suicide Silence'ist.

Sunday, November 4, 2012

Black snake


Nägin teist madu looduses: õhtul, kui lõpetamas oma tööpäeva olin, sõitsin atv'ga tühjasid veekanistreid korjama farmi peale, kui mu masina eest must madu (oletavasti black snake) üle tee läks ja kelle sabast napilt üle oleks sõitnud. Arvestades, et madu otse lehtede sisse puu alla roomas, siis paneb päris palju kukalt kratsima, kui järgmisel korral niisutussüsteemi parandama lähen, aga no midagi pole teha. Päris korralik hunnik ämblikke käib ka silme eest ikka läbi päevas, mis õnneks väga muretsema mind ei pane.

Täna sai end korralikult märjaks kastetud töö ajal, kui ühes blokis veetoru katki oli ja ma toda parandama asusin. Õnneks on antud kuumuse käes taoline asi vaid värskendav ja mingit nurisemist pole, et jalanõud läbimärjad on.

Saturday, November 3, 2012

Tormid on tulekul


Saime esimese korraliku tormi eile, kui õhtul pärast tööd tuul tuli, kogu tolmu õhku keerutas, igas ilmakaares välku hakkas paugutama ning korralik vihm tagatipuks maha sadas. Bruce pidi öösel veidi end liigutama madratsi peal, sest vihm kippus tuppa läbi nende kahe augu, mis meil seinas on.

Leidsin telefonisignaali farmi kõige kõrgemas punktis põllu peal, kuhu atv'ga kihutan, et sõnumid saata või saada (telefonikõne Sarah'le siiski ei läinud läbi, sest levi hakkis liiga julmalt).

Jube, kuidas tahaks Manchester Unitedi mänge näha, aga no seda siin küll eales ei juhtu. Londoni paarike, Jez ja Fioana, kellest esimene Chelsea fänn on, ütles mulle, et pole sel hooajal ühtegi siniste mängu näinud ja muud ei ole teha, kui peab vaid ära harjuma.