Friday, March 29, 2013

Munadepühad down-underis

Esimene vaba päev munadepüha sarjast ja hommikul ärkasin ikkagi üles sellisel kellaajal, et oleks veel isegi tööle jõudnud kui tarvis. Eelmisel nädalavahetusel oli sama jant, nädalavahetusest hoolimata olin üleval juba seitsmest saadik. Homme õhtul võib isegi võib-olla mõned õlled endale lubada, kui kohalikele külla peaks minema. Samas kõik viitab sellele, et täna on taas vaikne-vaikne reede, noh, nagu härrasmeestele ikka kombeks.

Nägin eile kontoris peeneid võileibu ja coca colat laua peal, millest meile, musta töö tegijatele, muidugi ei iitsatatud midagi. A no samas pakuti šokolaadi, seega midagi ikka.

Lisaks laksasin fotoblogisse mõned pildid üles kunagisest reisist Old Traffordile.

Wednesday, March 27, 2013

Venivad tööpäevad

Suur iirlane on tööl jõle emotsionaalne kutt. Täna hommikul avastasin taas, et poiss ei suhtle, üritab ilmatuma raskeid asju üksinda tõsta ning käib tühja pilguga ringi. No kui ei räägi, siis ei räägi ja läksin lao teisele poolele, kus kaup välja läheb, omale tegevust otsima ja Liverpoolist pärit Laura seltsis päeva mööda saatma. Tegelikult on nii, et jõle igavaks on tööl läinud (kui eelmine reede välja arvata, sest siis ei tulnud suur iirlane tööle) ja tahaks, et oleks rohkem tegevust, virr-varri ja actionit.

Homme on veel tööpäev ja siis juba neli vaba päeva järjest tänu munadepühale. Kui saaksin, siis teeksin reedel ja esmaspäeval pigem tööd, aga midagi pole teha - austraallastele meeldib noid punaseid kalendripäevi juurde leiutada ja päevi pubide jaoks juurde leida.

Monday, March 25, 2013

Fuck sunday session, let's clean

Firma omanik on vastik juudinärakas, olgugi, et ta kusagilt Sri Lanka laadsest riigist pärit on. Täna pakkisin veoki viimast träni täis, mis lao ees veel oli ja siis ta otsustas, et me siiski ei vii toda laadungit ära, sest läheb liiga kalliks - paneme hoopis sisse lattu ja vaatame homme, et mis saab.

Reedel otsustasid poisid mõdu lakkuda ja läksid ilmselt ülemeelikuks kätte, sest stereoga lasti maxi peal ning käidi alasti katusel ringi jooksmas, mille käigus lõhuti mõned katusekivid ära. Mina nagu ikka osa pullist ei võtnud ja piirdusin tollel õhtul vaid siidri ja kahe õllega pärast tööd.
Laupäeval ei olnud minust ka mingit peolooma ja pühapäeval veensin majakaaslase Jai endaga koristama, sest reedest läbu polnud endiselt keegi veel ära koristanud. Härra tõdes päeva lõpuks, et talle isegi meeldib too minu stiilis pühapäev: koristamine ja muidu kodune olemine ilma pohmellita.

Saime endale lõpuks ka Guitar Hero majja täiskomplektiga, mis tähendab, et nüüd on igal õhtul pärast tööd bändiproovi poistega.

Friday, March 22, 2013

Töö ehk rutiin

Aeg kaob kui linnulennul, kui tööinimene taas ollakse.

Täna, reedel, oli kusjuures senise kahe nädala jooksul mu parim tööpäev. Suur-iirlane ei tulnud tööle, seega kõik tõstukiga askeldamised jäid minu kanda ja nagu tellitult oli päev otsa veokite voorimine edasi-tagasi, mis tähendas, et mul olid käed ja jalad konsta tööd täis.

Hommikuti meeldib mulle enne tööd kohalikust Subway-st võiku võtta, et lõunani energiat jaguks ja viimasel ajal olen sattunud koguaeg tolle ühe ja sama kena nooriku otsa, kes mind teenindab. Paneb vaid muigama, kuidas ta iga kord samu küsimusi mu eine soovide kohta esitab, olgugi, et ma olen ainuke hing seal mõned minutid pärast avamist ja sama võiku tellin iga jumala kord.

Homme käin tiiru sõbra sünnipäeval, luban ka mõned kaljad ja siis juba ongi asi nii kaugel, et peab jälle tööle hakkama.

Monday, March 18, 2013

Eestlane va tööhobune

116kg kaaluv Iirlasest kolleeg on tore kutt ja kõik, aga püha issand, kui nõrk saab üks isend olla sellise massi kohta. Lisaks temale avastasin täna, et üks Singapuri kutt, kes minust suurem ja turskem, ei suuda samuti kasvõi euroaluseid üksinda tõsta. Küll on ikka meeletu boost egole, kui nende kahe ees aluse õhulennule saadad (või lihtsalt virna tõstad), või transformeri ilma tõstukit kasutamata omale kohale asetad.

Üldse too Singapuri vend on üks paras tüütus. Ma tean, et ta tahab ainult head ja kõik, aga no kurja: ta on kauem seal töötanud kui mina, kuid ei oska endale ikka tööd otsida ja muidugi kõike tuleb nö üle aisa teha.

Mis ikka viriseda, peab vaid näitama, et kuidas need eestlased ikka töötavadki. Mul peaks olema idee poolest jõle hea töö, et möllan vaid tõstukitega ringi ja käsi tolmuseks ei pea tegema. Tööpäeva lõpuks on ikka nii, et kuskil on plaaster peal, mõndades kohtades hüübinud veri (iga jumala päev seni!), riided on mustad nagu oleks kartulipõllu peal käinud ning otsaesine märg. Saluut!

Saturday, March 16, 2013

Õlg ei toimi - andke abi!

Kõige suurem boss käis mu tööd kiitmas ning tegi veidi pikemalt juttu ning uuris elu-olu kohta Eestis. No mis ma oskan vastata, kui ma lahkusin Eestist enne euro tulekut ja pärast seda olen käinud aegajalt vaid viivuks kodus ja sõpradel külas, et aega tasa teha ning siis jälle koti pakkinud ning minekut teinud. Ma ei suuda endiselt eurodes arvestada ja ainus, mille kohta oskan lugusid rääkida, on meie fantastiline kliima. Enamasti ütlen neile, kes küsivad, et eks seal ka omad mured, aga võiks ka hullemini minna jne.

Mu parem õlg on tuksis. Kirjeldada täpselt ei oska, et mis ja miks, aga kui ma näiteks kätt keha kõrval üles alla liigutan, siis on jõhker valu esimese õlalihase juures. Eriti ränk on, kui miskit rasket peaks ka käes veel olema. Ma millegi pärast thaks süüdistada oma lolli magamisstiili, kus mu käsi on väljasirutatult padja all ja ma siis tolle peal magan.

No miski näide on siin, kus valu on tolle ringi sees olevate lihaste juures. Taolist harjutust näiteks ma teha ei suudaks.

Wednesday, March 13, 2013

30,000

Täna käskis ülemus mul ühe väiksema veoki katkiseid aluseid ja muud pahna täis laadida tõstukiga ja siis too kupatus kõik prügivastuvõttu viia. Küsisin talt, et kas ma oma B kategooria lubadega (C class Austraalias) tohin toda masinat juhtida ka, mis peale ta vastas, et võin küll, pole muret. Meest sõnast...

Suvi hakkab kohe kindlasti nüüd lõppema, sest pidin teki välja otsima ja hommikul on vastikult jahe. See muidugi ei tähenda, et päeval ikka nii 30'C võib ära tulla, sest täna põletasin endale taas tööl korraliku maika päevituse ihule. 

Vahepeal saavutati ka järjekordne juubel: üle 30000 külastuse on tehtud.

A - kodu, B - töö

Tuesday, March 12, 2013

Uue töö esmamuljed

Kaks päeva tööl ära käidud, pole paha! Natukene kripeldab, et laohoone on küll suur, aga samas väike, et tõstukiga sõites peab koguaeg igatepidi ettevaatlik olema ja manööverdama, kruiisida ei saa. Hetkel siis aitan neile uut ladu/tehast püsti panna ja tööks mul tõstukid ja muidu ringi askeldamine ja asjade paigutamine siia-sinna.
Täna oli veel sootuks selline päev, kui põhitõstuki selga vaid paaril korral ronisin. Ehitasin laoriiuleid lae all ning hiljem möllasin high reach forklift-iga ringi, millele mul küll lube pole ja varasemaid kogemusi samuti mitte, siis probleeme see ikkagi ei tekitanud. Natukene häirib, et kõik töötab tolle masinaga vastupidi, kui tavalise tõstukiga.

Firma ise tegeleb selliste asjade kokkupanemise ja müümisega, seega mul pole enamasti õrna aimugi, et mida ma kuhugi vean - tean, et see on ropult kallis, seega ei tohi käkki keerata. Lisaks on kõik töölised iirlased, mingid high tech asiaadid või Pakistani/Sri Lanka suguste riikide tarkurid, kes noid kilpe kokku panevad ja kontoris peaks olema paar Austraalia tsikki sekretärideks, kõik!

Monday, March 11, 2013

GPS in my head

Olen olnud ärkvel alates poole viiest hommikul, kui sõnumi peale üles ärkasin. Poole tunni pärast hakkas juba teisel pool seina majakaaslase, Jai, äratus tööle, mis peale proovisin veel edutult pool tunnikest soiguda ja siis juba tule põlema laksasin ning käega lõin.
Uurin kaarti, et kuidas uus töökoht küll üles leida, sest GPS-i pole ja telefonil mul sellist imevigurit, nagu google maps pole.

Sellega seoses panigi Jai hea nalja eile õhtul maha:"Do you have maps in your phone?" Vastasin talle:"Really?" ja osutasin oma telefonile, mis laual vedeles. Osad nupud on puudu, korpus on katki ja seda hoiab koos patsikumm, mis on ümber telefoni seotud. Tegemist on must-valge ekraaniga vana hea Nokia 8310-nega.
Ühesõnaga, panen taas proovile oma navigeerimisoskused ilma kaardita ja proovin kõik mällu jätta ning loodetavasti läheb ladusalt.

Sellised uudised ka veel, et lõikasin ise paar päeva tagasi oma patsi poole lühemaks. Ilmselt ei saa enam ühtegi komplimenti võõrastelt neidudelt, aga ohver oli tarvis tuua, sest läks juuksepikkus taas paljuks.

Saturday, March 9, 2013

This is what we call home for some time to come

Vahepeal on täpselt nii palju toimunud, et minu toa ja elutoa vahele saime põhimõtteliselt seina ette, mille peale ka telekas sisse toodi ja elutuba näeb täitsa elutoa moodi välja juba. Muidu möödusid kõik hommikud agentuuridesse helistamisega ja kahel töökuulutussaidil avalduste saatmistega, mis on kurnav, aga midagi pole teha.

Eile, kui taaskord lappasin kuulutusi ja ühele suvalisele väiksele kuulutusele kirja vastu saatsin oma cv-ga, võeti minuga juba paari minuti pärast ühendust. Tädi ütles, et kuna neil on hädasti kedagi koheselt tööle vaja, et aidata uue lao/tehase kolimisega ja neile mu avaldus meeldis, siis ootaksid nad mind esmaspäevast tööle. Pärast vestlust lasin üle maja kuuldele kõige võimsama "Shut up, bitcheeeeeeeees" hõike üldse ja suundusin otse kohalikku ostukeskusesse, et rauastninadega saapad ja hi-visibility riided osta. Lisaks saatsin WorkSafe'ile oma paberimajanduse tõstukilubade kohta ära (pidin passipilte käima tegemas selleks, ffs...) ja esmaspäeval peaksin kõigi eelduste kohaselt juba nii 25km meie elamisest tööloom olema. Algselt on küll tegemist ainult kolme nädala tööga, kuid pidi olema ka võimalus pikemaks jääda.

Küll on ikka tore, kui kõik laabub ja iseenesest paika loksub.

Lisasin fotoblogisse ka mõne pildi praeguse kodulinna kohta.

Tuesday, March 5, 2013

Soundwave'i järelkaja ja The Offspring

Kohustuslik kokkuvõte Soundwave 2013 festivalist. Kohe märgin ära, et festival, kus alkoholi tohib tarbida ainult selleks ettenähtud kohtades (milleks on võrega eraldatud alad lavade lähedal).

Kui kambaga kõik festivalile kohale jõudsime, läksime õige pea kõik lahku ära, sest muusikamaitsed on liiga erinevad. Mina ja Kri suundusime vaatama Kri bände Northlane ja Miss May I (mõlemad kujutavad endast sitta metalcore'i, nagu meil eestis Burn Still vms). Siis tuli teha esimene valik: kas Dragonforce või Stone Sour. Kuna ma Stone Sour'i muusika austaja just ei ole, siis oli lihtne - Dragonforce. Tegelikult peaksin end parandama - ma pole Corey Tayleri austaja, sest ta on too peasüüdlane, miks Slipknot ja Stone Sour nüüdseks sellised imalad kommertshuinjaad on.

Dragonforce oli hea, isegi väga hea. Vokaal kõlab nagu plaadilt ja kuigi ei suuda nad laval nii täpselt oma tehnilist janti mängida, kui peaks, siis pigem jäin ikkagi rahule. Pärast seda oli aeg ka minul ja Kri'l erinevaid teid minna, sest ta tahtis jätkata metalcore'i lainel. Leppisime kokku, et kohtume pärast järgmiseid bände Sum 41 lava õlletelgi juures. Mina läksin üksinda viienda lava juurde, kus astus üles Sylosis. Üks vähestest bändidest kogu listis, keda ootasin pikkisilmi. Kutid on lives palju paremad kui plaadi peal. Muusika kõlab brutaalsemana ja ei mingeid pisikesi puhta vokaaliga lausejuppe, nagu vahepeal mõndades lugudes esineb. Elasin terve keika kolmandast reast kaasa ja jäin eriti rahule. Pärast nende live sain ka aru, et olen vahepeal jõhkralt ära põlenud.

Suundusin teise platsi otsa, kus pidin taas Kri'ga kokku saama ja koos õllet lürpides Sum 41 vaatama. Kri'd ma aga enam üles ei leidnud tolle rahvasumma seast, seega istusin võrega eraldatud alas nagu lehm aias ja vaatasin, kuidas eemal oleva lava peal hullab Sum 41. Sain aru, et ülejäänud päev kulgeb mul omaette, sest Kri telefon on tühi, minu "iPhone'il" on ainult kaks pulka alles, mis tähendab, et kõnet ma teha ei saa ja teised poisid vaatavad samal ajal täielikku jama nagu Metallica või Red Fang või Anthrax või kahe mehe Slayer või Ghost.

Järgmisena ootas mind ees Killswitch Engage. Väga korralik esitus neilt, paar paari paljaid rindu rahva seas ja vanad klassikalised hitid. Killswitchi järel ei olnud mul muud teha kui oodata, et kell saaks 9. Läksin siis pealava juurde õllealale, kus vaatasin aiatagant õlut lürpides Blink 182 ja Linkin Park'i esitusi. Linkin jättis üllatavalt hea mulje, sest tegid posu lugusid nende ainukeselt healt plaadilt, Hybrid Theory. Vahepeal hakkas üks kutt minuga jaurama Cattle Decapitationi lainel, sest meil mõlemail oli tolle bändi särk seljas. Jõudsime mõlemad arusaamale, et festivalil on liiga palju huinamuina core'i bände ja mitte ühtegi death metali punti, sest Six Feet Under pidi trummari vigastuste tõttu tuuri ära jätma.

Pärast Linkin Parki lendasin ala teise otsa taas, et võtta koht sisse moshpiti alas The Offspringi jaoks. Pidin pea tund aega vaatama kõrval laval üles astuvat Garbage'it, aga noh - selline oli hind, mida maksta, et saaks olla The Offspringi ajal tantsumöllu sees. Lõpuks oli aeg käes:

THE OFFSPRING
You're Gonna Go Far, Kid, All I Want, Come Out and Play, Days Go By, Have You Ever, Staring At The Sun, Want You Bad, Hit That, Gone Away, Bad Habit, Spare Me The Details, Why Don't You Get A Job, Americana, Pretty Fly (for a White Guy), (Can't Get My) Head Around You, The Kids Aren't Alright ja Self Esteem. Ma pean nendega seoses kõigest ülivõrdes rääkima, sest too emotsioon 17-loo ajal oli lihtsalt haige. Maas väga ei püsinud, koguaeg käis kargamine ja täiest kõrist kaasa laulmine, rahvas suutis nii mõnegi loo saatel Dexteri vokaali summutada. Korra pidid nad pausi tegema, sest inimesed olid hakanud ronima eemal asuvate hoonete katustele, et ka 50-aastaseid härrasid laval kütet andmas näha. Ja nüüd parim pala - see kõik toimus siis, kui eemal laval astus üles Metallica. Ülirahul!

Kui The Offspring oli lõppenud ja ära jalutasin, siis tiris üks blond tütarlaps mind patsist ja alustas juttu, et kas need on mu enda juuksed või on mul mütsi all tegelikult kiilaspea ning pats lihtsalt mütsi küljes. Siis uuris, et kas olen Iirimaalt, Šotimaalt ja kas elan põhja-Perthis või lõuna-Perthis. Kui ta poleks samal ajal hoidnud mingil kutil käest kinni, oleks ta kutsunud meite juurde mullivanni järelpeole.
Kui rongipeatuse poole kõmpisin ülejäänud rahvamassiga, hüüdis järsku keegi mu nime. Ei keegi muu, kui Kri! Rongiga tagasi koju ja kärme pesu, et raaks kogu tolmukihi endalt maha ning kõik magama - ei mingit järelpidu.

Monday, March 4, 2013

The Offspring


Täna õhtul! Esimene ja ilmselt ka viimane võimalus mul neid lavalaudadel näha.

Saturday, March 2, 2013

Nagu tagasi koolis 2

Varajane äratus, autosse ja trotsides pisikest tipptunni liiklust taas tagasi õppekeskuses, et ära teha ka oma praktika. Päev otsa käis harjutamine erinevatelt kõrgustelt lastide transportimisega ja torbikute vahel sõitmisega, kui lõpuks oli aeg nö eksam teha. Öeldi, et võib olla kuus viga, ma sisimas naersin. Kuidas on üdlse võimalik läbi kukkuda, kui võib kuus korda eksida? Muidugi kui aluse pealt kogu kupatuse peaks maha pillama või amsinaga ümber käima näiteks, siis vist oleks automaatselt läbi kukkunud, aga see selleks.

Eksam nägi välja selline: sõitsin tõstukiga riiuli äärde, võtsin teiselt kõrguselt aluse, kus peal neli tünni, tagurdasin alusega koonuste vahelt teise lao otsa ja asetasin aluse teise samasuguse tünnidega aluse peale. Siis võtsin maast aluse, kus kõrge hunnik pappkaste peal ja edaspidi sõites tagasi koonuste vahelt riiulite juurde ning asetasin tolle aluse kolmandal kõrgusel (ehk kõige kõrgemal) olevale reale. Parkisin tõstuki ära ja kõik. Mitte ühtegi viga, kiideti takka ja sooviti edu.

Täna on meil kavas grill ja õhtul peab minema kasiinosse, et Unitedi mängu vaadata. Esmaspäev on punane püha ja Soundwave, mis tähendab, et teisipäeval saab askeldada WorkSafe asutusega ning hiljem ehk ka mõne agentuuriga.

PS! Suvi hakkab lõppema, sest kell on 1 päeval, mitte ühtegi pilve pole, aga temperatuuri kõigest 27'C.