Friday, May 31, 2013

Kakub külmaks

Nii kuradi külm on. Varahommikul olla olnud õues nii 2'C sooja ainult ja kui mina kell 6 hommikust sõin, oli köögis vaid 11'C. Nüüd aga on probleem: olles juunist alates ainult kõrvetama päikese all ringi rännanud, siis mul garderoobis soojemaid riideid ei ole. Tundub, et tuleb minna jahile: pikad püksid, jakk ja uued adidase superstaarid (viimatise paari matsin maha pärast warrior dashi jooksu).

Õnneks on ees pikk nädalavahetus, sest esmaspäev on taaskord (!) vaba, et austraallased saaksid jooma minna.

Tuesday, May 28, 2013

Olen endiselt veel pruun

Ma ei hakka varjama: ma ei salli siinset elamist. Uued ideed on liikvel, kuidas varsti (ehk kuu-kahe jooksul) kolida, aga see eeldab paari üksiksasja. Esiteks peaksin ma vähemalt ka teiseks aastaks Austraaliasse jääma ja teiseks vaja koheselt oma auto soetada. Lähemalt hetkel ei hakka seletama, et kellega ja kuidas täpsemalt, sest pole tarvis ilmaasjata kuulujutte tekitada, aga mõttel on jumet.

Mis mõttes pean ma seletama igal nädalal, et miks ma ei taha jooma hakata? Miks selleks üldse põhjendust tarvis?

Monday, May 27, 2013

Football didn't deserve that

Jalgpallimaailm ei ole ära teeninud nii kurba nädalavahetust. Kui aastal 2001 Bayern München suutis pärast penaltiseeriat Valencia üle võidu võtta, olid mul pisarad silmas. Mitte, et ma suur Valencia fänn olen (sümpaatseim tiip Hispaaniast siiski), aga just sellepärast, et kuradi saksa bande nimega Bayern München karika noppis.

Sedapuhku ei olnud kurbust nõnda palju, sest juba poolfinaalides polnud kellelegi kaasa elada, aga no ikkagi ei taha hinge mahtuda, et Saksamaa kõige vihatum klubi meistriks kroonitakse.

Saturday, May 25, 2013

High tech shit


Toda "kasti" kutsutakse chassis'ks, mis käib erinevate tööstusakude laadijate juurde. Kuna ma seletada väga hästi ei oska, et miks ja kuidas too kõik toimib, eriti veel eesti keeles, siis ma ei hakka üldse jahumagi. Selle nädala jooksul panin ma 40 taolist ümbrist kokku (nagu legodega hullamine), mis edasi läheb järgmise kutti kätte, kes kõik hardware'i juurde installeerib, mis peale järgmine tegelane teeb kõik juhtmed ja jutud ning voilaa - asi on nullist üles ehitatud.

Lisaks õpetas mu ülemus, kuidas UPS-ile väiksemat sorti power supply külge monteerida ja kogu ülejäänud süsteemiga ühendada. Esmaspäeval pidavat ma sama pulli ühele UPS-ile veel tegema. 

Tegelikult ka - asi on jõle huvitav ja idee poolest peaks olema mul võimalus seal õppida, kuidas ülaltoodud pildil olev chassis algusest lõpuni ise valmist ehitada.

Tuesday, May 21, 2013

Ülemusega vestlus

Enne, kui hakkan rääkima, kuidas täna chassis'i ümbriseid kokku monteerisin (näe, tegelikult juba öeldud), peab rääkima tormilisest nädala algusest.

Esmaspäeva hommik, nagu ikka olen tööl nii 10 minutit enne kaheksat hommikul ja kui parasjagu laouksi lahti tegin ja valmistusin veokit välja ajama, tuli suur boss (omanik) kell kaheksa täpselt minu juurde. Kartsin halvimat...

Patsutas õlale, uuris, et kuidas läheb ja küsis siis, et mis mul plaanis on? Ei saanud päris täpselt aru, et mida ta sellega mõtleb ja palusin täpsustada. Ta vastas, et noh üldiselt, suuremas perspektiivis, siin firmas. Kas ma endiselt tegelen reisimisega? Vastasin, et põhimõtteliselt võib öelda, et ma praegu ikka veel elan reisielu, jah. Küsis, et kas mul oleks rohkem huvi firmas millegi muuga hakata tegelema/õppima? Vastasin, et ma saan legaalselt nende juures töötada vaid septembrini, siis saab mu 6 kuud otsa ja ühtlasi ka mu aastane viisa. Ülemus selle peale, et kui ma oleksin huvitatud, siis nad saaksid midagi välja mulle mõelda (sponsorlus) ja kauemaks jääda (peaks olema 4 aastat).

Mis ma vastasin? Ütlesin, et ma pean mõtlema selle üle, sest ei tea, kas annan teise aasta viisa avalduse kohe sisse või mitte, mis tähendab, et ma ei tea, kas tahan Austraaliasse veel edasi jääda või mitte.

Miks mitte jääda ja hakata õppima elektrialast janti nende juures? Lihtne: see eeldaks, et ma hakkangi siin elama, siin Perthis, töötama tolles firmas, täiskohaga. Iseenesest oleks kõik lahendatud, kuid ma ei tea. Ma ei saa elada nii (maja jagades noorukitega), mul oleks tarvis siis oma elamist. See aga eeldab suuremat sissetulekut ja õnne (keeruline ja kallis on üksinda elamist saada). Proovin lähinädalate jooksul emaga pikemalt skype's rääkida ja arutada, sest ta ilmselt on ainus, kes suudab midagi mõistlikku soovitada (kuigi samas ta ei pooldanud mu pikaks ajaks ära jäämist juba alguses).

Sunday, May 19, 2013

Warrior Dash 2013

Warrior Dash oli puhas lõbu (no ja natukene valu ka). Jooks algas korraliku mäkke tõusuga, mille lõpus oli esimene takistus: okastraadi all kivise kruusa peal roomamine. Põlved veidi kannatasid ja mu töökaaslane sai okastraadiga kaks kriimu ka selja peale. Ühesõnaga ei mingit tagasihoidmist takistuste osas.
Lootsin, et ehk on pärast sellist ülesmäge jooksmist edasi vaid lauge andmine, aga kus sa sellega. Veel sai kahel korral mõnusalt tulist valu reites taluda, kui pikalt tee mäkke viis. Kokkuvõttes takistused rasked ei olnud, vaid kõigest oli võimalik suht kiirelt üle saada. Ühes nö kanali takistuses, kus kere laiuses mudases kanalis pidi okastraadi all läbi roomama, jäin ma korralikult toppama, sest kutt minu ees ei suutnud end väga kiirelt just liigutada.

Medal, õllekann, tasuta õlu, sarvedega peomüts ja särk olid meeneteks, seega ei saa väga nuriseda $95 suuruse osavõtumaksu üle. Varsti peaksid aegadetabel ja fotod ka üles tulema, siis saab teada ka, et kaua too nali aega võttis. Etteruttavalt juba ütlen, et oleks saanud kõvasti paremini teha, kuid leppisime kokku tiimiga, et hoiame pundi koos kuni viimaste takistusteni, pärast mida igaüks võib oma tempoga ajama panna.

Friday, May 17, 2013

Lähme ennast piinama

Homme saab nalja: lähme osade iirlastest töökaaslastega 5km pikkusele takistusjooksule (ei oska jälle tõlkida). Ühesõnaga karm andmine mudas ja nii, mis loodetavasti tänu pidevale trennile infarktiga ei lõppe.



No ja kiibi tagastamisel lubatakse meeneks anda igast pläusti, muuhulgas õlletoop, mille täita koheselt saab!

Thursday, May 16, 2013

White slave

Üks Indiast pärit ülemustest täna, kui ta palus mul aidata akusid pakkida saatmiseks:
"Come, my white slave."
"What?!"
"Haha, It's so racist."
"More than that..."
"Well the British were ruling in our country for ages, now it's my turn."
"Trust me, Estonians never went nowhere even close to India."

Esmalt rassism Alice Springs'is ja nüüd üritas India miki nalja teha...

Wednesday, May 15, 2013

Vorst vorsti vastu

Endiselt uuritakse mu käest, et mis plaan ette näeb ikkagi. Kas annan teise aasta taotluse sisse? Kas lähen reisin veidi siin ümbruses ja siis annan teise aasta taotluse sisse? Kas naasen koju ja siis annan teise aasta taotluse sisse? Kas naasen koju ja ei tule tagasi teiseks aastaks? Kas lähen otse kuhugi järgmisesse riiki ilma koju minemata?

Sõbra sünnipäev on järgmise nädala lõpus, mis tähendab, et ma olen kohustatud vist 25nda õhtul minema õue mängima. Kujutab juba ette, kui rängalt ma toda kahetsema hakkab, aga no kuna ta oli nõus minu sünnipäevaõhtul napsule tulema, siis olen visiidi võlgu.

Sunday, May 12, 2013

Joogise peaga kerib ära

Sai käidud veidi fotokaga Perthi ühes rikkas rajoonis, Cottesloe, uudistamas, et kuidas rannad ka siin läänes on. Igavesti uhke värk ja kirsiks tordil muidugi oli üks ferrarikutt, kes oma masina otse meie ette parkis, kui parasjagu ranna äärses pubis ginger beer'i jõime. Paar pilti tollest päevast sai lisatud ka fotoblogisse.

Õhtul, kui tagasi kodus kõik olime, otsustasid majakaaslased Jai ja Kri hakata pidu pidama. Asi läks neil sedavõrd käest ära, et idioodid vedasid vooliku kööki, ühendasid tolle siis soojaveekraaniga ja lootsid nii mullivanni täita kuuma veega (me mullivanni küttesüsteem on katki). Ilmselgelt see ei toiminud, vaid kõik kohad olid vett täis, mis peale aga tuli veel geniaalsem mõte: veekeetjaga hakatakse vett keetma järjest, keenud vesi kallatakse omakorda pottidesse, millega veetakse õue mullivanni. Märgin ära, et mullivann mahutab pea 12 inimest, seega poisid väga kaugele selle tehnikaga ei saa mitte mingi valemi järgi jõuda. Ühel hetkel viskas Bruce'il kaane pealt ära ja ta lendas pulti, saatis külalised ja majakaaslased sujuvalt perse ning käskis asja ära lõpetada. Korralik tüli oli majas!

Mis kuradi idiootidega ma koos elan?

Thursday, May 9, 2013

Tasmaania?

Tekkis mõte, et juulis teha visiit Tasmaaniasse...noh, et veel pingviine näha, Tasmanian Devil üle kaeda ja siis muidu saareelu näha. Kogu asi sai alguse, kui Tasmaaniast pärit majakaaslane Jai ütles, et tal idee käik koju teha ja ma kaasa võiks minna.

Kavatsen oma otsese ülemuse käest uurida, et mis võimalused mul oleks üldse nädal töölt vabaks saada (kui on) ja kui kõik hästi läheb, siis saab viienda osariigi kaheksast juba kirja.

Lõpetuseks: Austraalias vaadata seriaali "Home&Away". Ma ei oska muud kosta, kui Alf on endiselt elus.

Monday, May 6, 2013

Veto

Heaven Shall Burni värske teos "Veto" on väärt kuulamist, eriti kõrvaklappidega, et meloodiad terveks päevaks kummitama jääksid.

Kõrgemad mikid tööl ajasid mind taas hulluks tööl, kui igaühel oli mu abi kusagil tarvis ja kokkuvõttes ma oma asjadega sootuks tegeleda ei jõudnudki. Üks napakas käskis mul aluseid üles-alla võtta ja nende asukohti vahetada nii organiseerimatult, et ma väga lähedal olin talle "Fuck off!" soovima ning minema jalutama.

Sunday, May 5, 2013

Valusad kriteeriumid

Sünnipäevaõhtu sai rahulikult veedetud Fremantle'i rajoonis kohalikus pruulikojas ja hiljem ka veidi klubis. Sain veel kingituseks Vana Tallinna šokolaadipudelid, mis natukene Eestimaist maiku suhu tõi.
Kui kõik teised pidulised ära väsisid, jäime ainult mina ja mu otsene ülemus (iirlane) alles ja otsustasime, et teeme veel kiire visiidi tagasi linna kasiinosse, mis 24/7 lahti on. Kui kasiinos klubisse tahtsime minna, öeldi mulle, et ma sisse ei pääse - põhjuseks mu jalanõud. Järjekordne idiootne põhjus: paeltega jalatsid ei sobi.

Thursday, May 2, 2013

Ronimine redelil?

Mul on tunne, et tööl tahetatakse mulle varsti sponsor-lepingut pakkuda. Nimelt teist korda tõi juba üks ja sama kõrgem miki teemaks mu edasised tuleviku plaanid; mu praegune elu; huvi nädalaste reiside vastu kuhugi Austraalias; elektrialane õppimishuvi vastu antud firmas; jne. Nad teavad, et saan legaalselt maksimum septembrini antud firmas töötada. No ja kui nüüd arvestada, kui palju meil iirlasi on tööl, kes kõik sponsordatud tolle firma poolt on, siis poleks väga ime.
Lisaks küsis teine kõrgem miki täna, et kas ma tahaksin hakata tõsisemalt tegelema assembling enclosures (ma ei oska tõlkida) tööga, millega viimasel ajal olen veidi kokku puutunud. Ütlesin, et loomulikult ja ta käis omanikutõpraga arutamas, mis peale ütles, et boss on nõus, kui mul motivatsiooni selleks. Nüüd tuleb vaid mu supervisor'ilt küsida, et kas tema sellega nõus on, et ma logistika sinna paika jätan.

See on nii kuradi klassikaline, et ma ei oska enam asju eesti keelde tõlkida. Proovisin kord emale selgitada, et millega ma ka tegelen, kui ma just parasjagu tõstukiga ringi ei voori, aga ega ta vist halligi aru küll ei saanud kokkuvõttes.

Ühesõnaga-kahesõnaga: ma ei tea, et mis saama hakkab. Nalja ehk?

Wednesday, May 1, 2013