Tuesday, July 30, 2013

Idee poolest

Kaks nädalat on möödas päevast, mil tuludeklaratsiooni esitasin, raha lubati üle kanda kahe-kolme nädala jooksul. Ma ei jõua ära oodata, et too summa laekuks ja saaks minna shoppama: jah, mission "Isiklik auto" tuleb ette võtta.

Plaanis oleks soetada midagi veidi suuremat, et kui mul tarvis ette võtta retk kuhugi eemale, siis häda korral saaks viisakalt inimese kombel autos ööbida. Natuke siin variante napib, aga ehk miskit ikkagi leiab.

Tööl peab ülemusega rääkima tõsisemalt, et mis minust edasi saab.

Sunday, July 28, 2013

Surmamaitse suus

Suutsin viisakalt tööl ära käia terve nädala ilma suurema kärata ja otsustasime siis selle puhul laupäeval linna minna napsu tegema. Loll idee, sest terve tänase päeva olen vaid voodis vedelenud ja oma surma oodanud, no nii kehv on olla.

Üks nädal veel ja siis tuleb vist Bruce 2 tagasi Euroopast, mis tähendab, et minu ja Jai valitsusaeg majas saab läbi.

Tuesday, July 23, 2013

Motivatsiooni njetu

Appi ma ei või - mul on nii rets motivatsiooni puudus tööle mineku suhtes, et paha hakkab. Esiteks muidugi sellepärast, et just sai nädal aega lihtsalt lulli lüüa teises ajavööndis; teiseks sellepärast, et endiselt on hommikul faking 9'C toas sooja. Ebainimlik!

Austraalias ei ehitata maju nii, et need temperatuuri suudaks hoida. Kui öösel on väljas külm, siis hommikuks on kogu maja külm ja kui päeva peale jälle soojaks ära läheb õues, siis maja läheb soojaks alles õhtul...kui on aeg minna magama, mis kuradi mõte sellel on. Nii varieerubki, et magama minnes on toas 19'C ja ärgates 9'C, naudi nah. Suvel risti-rästi vastupidi: kui konditsioneeri seisma paned, siis hetkega on jahe temperatuur vahetunud välistemperatuuri vastu.

Üks väike valgus siiski tunneli lõpus on: nimelt tolle nädala jooksul, mil ma Tasmaanias olin, on lõpuks ometi kevad hakanud lähenema ja päevad taas pikemaks muutunud. Kui muidu seadsin sammud talvel tööle hommikuti pilkases pimeduses, siis eile avastasin, et kella seitsmeks on väljas jälle kõik valge. 

Sunday, July 21, 2013

Bands is town, bitches

2013 aastanumbri sees jõuavad Perthi päris toredad ja rohkem toredad bändid, keda kaema on plaanis minna, kui endiselt siin olen.

Näiteks Chaos Divine annab uuesti konsa augustis, kuhu sel korral kindlasti sammud seadma pean; septembris tulevad Lamb of God ja Meshuggah kahekesi kuuma andma; oktoobris jõuavad Amorphis, Behemoth ja Hour of Penance (holy shit!) omadega siia maale; novembris esineb Nile (keda küll kahel korral juba näinud olen) ja nende soojendajaks on The Faceless; aastat jäävad aga lõpetama Kataklysm ja loomulikult Bon Jovi.

Kuna ma Abortedi kontserdist ilma jäin, mis sel aastal Eestis aset leidis, siis loodan nende bändide, eeskätt Hour of Penance'i näol, lohutust leida. Samuti jõuavad The Offspringi pojad detsembris taas Austraaliasse, kuid kahjuks jäävad nad ainult idakaldale ja Perthi ei tulda.

Saturday, July 20, 2013

Tagasi kodus aka Perthis

Elusalt tagasi Perthis, kuigi taaskord hilines lend ja muud sada häda. Kuna tagasilend toimus tiba tõsisema lennufirmaga (Qantas), siis hellitati meid lennu ajal ikka korralikult ära: toidud ja snäkid, veinid ja jutud...peaaegu, et sama hea, kui Singapore Airlines.

Koju jõudes avastasin, et poisid on vahepeal pannud Foxtel'i sisse, mis tähendab, et näen nüüd telekast kõiki premier league jalgpallimänge. Happy days!

Thursday, July 18, 2013

Pingviinid on kadunud

Käisime ookeani ääres pingviine otsimas, aga ei leidnud ühtegi. Ei teagi, et miks, sest kirjade järgi peaksid isased ikka igal õhtul pärast päikeseloojangut oma pesadesse ronima. Vist peab Melbourne'i kolima, et St. Kilda rannikul neid käia siis vaatamas.

Üldse on puhkus nii kaugel, et homme peab hakkama juba tagasi lendama ja motivatsiooni esmaspäevaseks tööle minekuks on roppu moodi.

Wednesday, July 17, 2013

Mt Roland

Järjekordne kena päev Tasmaanias sai veedetud mägedes uitamisega, ainult sel korral võtsin Jai'ga ette ronimise 1234m kõrgusele Mt Rolandi tippu. Kuna me alustasime oma retke suht hilja, 13.30, siis olime teadlikud, et kui kiiresti ei liiguta, peame tagasitee leidma üles pimedas. Vedasime suht napilt välja, kuigi auto juurde tagasi jõudes lõpuks, oligi väljas kottpime. 3h tippu ronimine ja 1,5h allatulek idiootselt kiires tempos.

Aga mida vaadet...

Tuesday, July 16, 2013

Cradle Mountain

Tasmaanias veedetud aeg on läinud seni suhteliselt ladusalt: pühapäeval sadas vihma nii hullult terve päev, et me otsustasime lihtsalt veidi saare peal ringi sõita ja Bruce'i vanematele külla minna. Bruce'i vanemad teavad mind ja on minust lugusid kuulnud juba aastast 2010, seega tundus, nagu me teaksime üksteist juba aastaid. Neljapäeva õhtuks kutsuti tagasi õhtusöögile, et saaks veel muljetada. Õhtul käidi vaadati veel paar kohalikku pubi üle ja oligi kõik.

Eile aga oli päev veidi teisest mastist: ilm oli parem ja otsustasime teha sõidu lõunasse, saare keskosasse, kus laiub Cradle Mountain. 1545m kõrgune mürakas, mille keskel on suur järv, Dove lake. Sigailus koht, selline postkaardi materjal.

Saturday, July 13, 2013

Lend Tasmaaniasse

Lühike ja lihtne pildi pealt vaadates: opst lennukile ja Melbourne'i, opst lennukile ja Launcestoni - boom, olemas.

Kuna minek oli ainult käsipagasiga ja mu väike seljakott pidi mahutama lisaks mu riietele ka mu arvuti ja kaameravarustuse, siis kogu garderoob Tasmaania jaoks sisaldab ainult hunnik sokke ja aluspesu, paari lühikesi pükse ja ekstra särk.

Kui reede õhtul üheksa paiku hakkasime majast väljuma, et lennujaama minna, sain sõnumi lennukompaniilt, et meie lend on edasi lükatud kaks tundi. Mis siis ikka - avame õlled ja ootame need kaks tundi kodus. Kui lõpuks lennuki peale saime natukene enne ühte öösel, proovisime koheselt unne vajuda, aga see ei õnnestunud just kõige paremini, sest ei suutnud kuidagi mugavat poosi leida. Lisaks oli lend nii ränk (kõige hullem elamus seni) ja kogu kupatus värises nagu haavaleht. Arvasime, et küllap piloot teeb tasa nood kaks tundi ja paneb meeletu kiirusega läbi tormide jne.

Jõudsime Melbourne'i kohaliku aja järgi kell 7 hommikul ja avastasime, et meie lend Launcestoni on samuti edasi lükatud poole tunni jagu. Egas midagi - lennujaama baari ja paar õlut. Lõpuks pool üheksa lennuki peale ja algas pealt näha kerge 50min lend saare põhjarannikule. Tegime ka lennu ajal ühe õlle ja arutasime, et küll me oleme selle magamatuse ja alkoholi arvelt hästi esinenud. Tasmaania kohale jõudes avastati, et udu Launcestoni kohal nii on jõhkard, et nad ei suuda koheselt maanduda. Võeti vastu otsus, et tiirutatakse natuke aega lihtsalt lennujaama kohal ning oodatakse, kuniks udu hajuma hakkab. Peale tunni ajalist tiirutamist öeldi, et võib juhtuda, et peame lendama saare lõunarannikule, pealinna Hobartisse ja seal maanduma. Ma läksin tualetti selle jutu peale...

Kui parasjagu peaministriga kätt surun wc-s, kuulen vaevu uksepraost uut teadeannet ja sõna Melbourne. Tagasi oma koha juurde jõudes küsisin Jai käest, et kas ma kuulsin õigesti? Jai noogutab pool nutuse, pool naeruse näoga. Nii oli, tagasi Melbourne'i.

Melbourne'i lennujaamas saime uued piletid lennule, mis pidi väljuma 11.30. Värava juurde jõudes öeldi, et 11.30 lennuk ei välju tolle paksu udu tõttu veel nii pea. Tagasi baari, tagasi õlut jooma. Uus lend väljus enne ühte päeval ja olgugi, et udu oli ikka Launcestoni kohal metsikult paks, otsustas piloot pärast paari ebalevat tiiru lennujaama kohal ikkagi riskida ja lõpuks maanduda. Nii kui me maad puudutasime, hakkasin ma juubeldama ja plaksutama, millega kogu lennuk kaasa tuli.

Mägine, hall ja sombune Tasmaania võttis mind lõpuks vastu pool kolm päeval (esialgse 8.25 asemel).

Thursday, July 11, 2013

Puhkus algas nyt

Lahkusin täna töölt lõbusas meeleolus, vibutasin keskmist sõrme ja tantsisin ringi. Ütlesin ka ülemusele, et kui mu äraoleku jooksul peaksite otsustama, et tarvis veel inimesi koondada ja minu kord on lennukit saada, siis saadaks mulle sõnumi. Ta vastas, et pole tarvis muretseda. Ühesõnaga - puhkus algas!

Tegelikult ei ole see töölt ära olemise suhtes mingi puhkus, kuna ma olen casual lepinguga, mis tähendab, et ei mingeid puhkusetasusid ehk mis tähendab, et palgata puhkus iga kell, kui mul soovi on. Olgugi, et lend alles reede hiljaõhtul on, võtsin ka reedese päeva vabaks, et saaks käia päeval ühes agentuuris ja oma tulumaksu taotlus ära teha (jah, siin pole nii kerge, kui Eestis) ja loodetavasti jõuan ka kaamerapoodi, et polariser filter soetada. Pidavat teine jõle hea abimees olema teatud oludes.

Tuesday, July 9, 2013

Ühe jalaga Tasmaanias

Internetiarve oli kaks kuud maksmata (maksmine käib meil kordamööda iga kuu), tänu millele laupäevast tänaseni võeti meil teenus sootuks ära. Kuradi laisad ja sulid on nood Austraalia majakaaslased.

Asjalood on nii kaugel, et reede õhtul juba lennuk Melbourne'i, kus pisikese ootamise järel varahommikul lennuk Launcestoni, Tasmaaniasse lendab. Neil olla lumi maha sadanud, seega näis, kas tunnen mägedes end veidi kodusemalt.

Friday, July 5, 2013

Kaunis nädalavahetus

Kuna nädala lõpuks on mul toss täiesti väljas, siis pole ka ime, et pea igal reedel kordub üks ja sama: pärast tööd üks õlu, siis pizza ja coca ning kella kümneks olen juba unne soigunud. Tundub, nagu raiskaks väärtuslikku vaba aega, aga mitte mingit isu ega tahtmist pole midagi muud teha.

Selle eest saab jälle laupäeval juba enne kaheksat alati ärgatud ja asjalik oldud...mitte pohmelli käes vaeveldud. Homseks plaaniks on näiteks päeval trenn ja õhtul kaameraga jändamine. Kaunis nädalavahetus!

Tuesday, July 2, 2013

*pingviin*

Täna hommikul lausus tööl ülemus:"Oi sa oleks pidanud meiega ikka laupäeval välja tulema kaasa MMA-d vaatama. Korralik laamendamine oli."
Mina:"Kurat ei tea, mul oli jõle produktiivne laupäev: käisin linnas raamatupoes, lugesin õues päikese käes, tegin trenni ja lõpetasin õhtu pizza ja kahe õllega."
Ülemus:"..."

Jaa - südatalvel hetkel on ilm selline, et vahepeal viskab päeval isegi 25'C ära, mis tundub rohkem kui küll. Samas kui hommikul sammud tööle sean, on väljas 3'C. Kuna lund ilmselgelt ei ole, siis ole ka põhjust pikki püksi kanda.

Kerged 12 päeva veel Tasmaaniani. *pingviin*