Thursday, February 27, 2014

Jätkame samas vaimus

Suur boss Rob (too 75-aastane noorhärra, kes endiselt ise ringi lendab) käis täna külas jälle meil Melbourne'ist, kuna mu otsesel ülemusel on homme viimane tööpäev. Tuli ka lagedale uudisega, et kui mul soovi on, saaksin nende juures edasi töötada.

Nimelt arutasid nad agentuuriga, kelle kaudu ma tööl olen, et kui nad nüüd mu agentuurilt üle võtavad ja firma nimekirja panevad samade lepingutingimustega, siis oleks nagu mul taas 6 kuud uues töökohas. Ma pean ainult tuludekki esitades senise aja märkima kirja agentuuri aadressiga ja nüüd edasise aja praeguse töökoha aadressiga.

Lisaks oli Rob teadlik, et ma juunis pean siiski lahkuma niikuinii ja tollega kõik vinks-vonks. Ei mingit uue töökoha otsimist ega jaburdamist, kuradima hea. Luban homme endale kohe pindi-kaks Guinnessit pärast tööd, kui kolleegidega baari ülemuse viimast päeva tähistama lähme.

Lõpetuseks - täna viskas mul kaane pealt ära, kui härra Sambia jälle oma rassistliku teemaga mängu tuli. Hakkas kurtma, et ta on seitsme aasta jooksul kaheksas erinevas töökohas töötanud ja seda sellepärast, et talle ei meeldi ühe koha peal olla. Siis ütles, et kui ta coca-colas töötas, said valged inimesed alati kiiremini ametikõrgendust, kui mustad ikka sama koha peal tammusid. Antud olukorras ei saa tegemist olla rassismiga, vaid jõle sita töösuhtumisega. Mida peaks tööandja arvama mikist, kes ei püsi kauem, kui aasta ühe töökoha peal, kuigi töövaldkond on alati sama olnud?
A ja kuna ma olen blond, siniste silmadega ja kannan laigulisi pükse, siis ma olen sakslane ehk nats, voilaa!

Tuesday, February 25, 2014

Ettevaatust, sa võid olla rassist

Sambiast pärit kolleeg ja Prantsusmaa kutt on tööl täielikult Mõhk ja Tölpa. Prantslane küsis Sambia miki käest, et miks ta vaevab endale pastakaga mingeid numbreid töö ajal üldse üles kirjutama naha paele (suht kombeks meil kõigil kiiruga esema tootekood vms käele kritseldada)? Härra Sambia vastas siis, et esiteks on too sinise tindiga pastakas ja teiseks on prantslane täis rassist.

Kogu austuse juures - ega too sinine tint ikka ta naha pealt ka näha pole ning kurat kuidas ajab närvi, et iga samm, mida valge inimene teeb, võib olla rassistlik. Ma ei tohi öelda talle "Nigga;" kuigi kui tema räpp-hip-hop muusika mängib, siis ainukesed sõnad, mis läbi käivad, on "Me and my nigga, smoking weed, bitch" ja temal on kõik õigused mustanahalisi "niggaks" kutsuda.
Ma ei tohi tema pihta öelda, et vabandust, ei näinud/märganud sind, samas valgele inimesele suunatud taoline märkus on kõik reeglite pärane.

See, et inimene on must, ei ole rassistlik väljend, vaid fakt. Nagu "taevas on sinine" on fakt, mitte rassistlik väljendusviis. Valge inimene on vähemuses olev rass, aga ometi oleme meie need, kes peame ettevaatlikud oleme, et jumala eest teistele liiga ei teeks.

Sunday, February 23, 2014

Heal lapsel mitu nime

Reino aka Insano Reino aka Reinbo aka Reinbo Warrior aka Reintz aka Reintzy aka Lion King aka AAE King aka Bringer Of Rain aka Saint Rain aka The Man With The Plan aka Mad Architect aka Viking King aka Gluteus Maximus aka Neeme Igihaljas Kanakülast aka Pääsuke aka Mister Hope So aka Dying Fetus aka Scotty aka Fred

Wednesday, February 19, 2014

Soundwave festival my ass

Tänavune Soundwave'i festival võib minna päris kurjalt kategooriasse "Suurim äpardus 2014." Nimelt on mitmed suured bändid tühistanud oma esinemise (Megadeth, Newsted ja viimatisena ka Whitechapel). Megadeth ja Newsted on muidugi vägagi ükskõik, aga Whitechapel...kurja, kurja. Mitte, et ma väga suur fänn oleks ja mul tegelikult vaid üks nende album on, siis Whitechapel oleks olnud üks raskematest bändidest kogu päeva peale. Miski bänd nimega Green Day on nüüd pandud mängima ajagraafikusse kolme tunnist setti pealavale, tule taevas appi.

Lisaks toimub üritus sel korral teises kohas (linnast kõvasti eemal) ja juba on kuulukad üleval, et järgmisel aastal enam Perthis festival ei toimu, sest publikuhuvi on väike. Vau! Eelmisel aastal müüdi festival koheselt välja ja kõik bändid olid kohal. Tänavu aga kukuvad nimed järjest ära, piletiraha on endiselt sama, asukoht kaugemal ja päeva lõpuks on peaesinejaks Green Day ja Avenged Sevefold - ilmselgelt pole huvi.

Ühesõnaga: korraldaja on lollakas ja ühe päevast saja bändiga vabaõhu üritust ei tohiks üldse festivaliks kutsuda, kus õlut saab rüübata vaid aiaga piiratud alas nagu ahv puuris ja kell 22 öörahu välja kuulutatakse ning koju ära aetakse.

Õnneks, oh õnneks, esineb Tesseract nagu kord ja kohus kell 2 päeval juba.

Monday, February 17, 2014

Uus ülemus ei hiilga

Tänasest oli kontori poolel uus tädi tööl esimest päeva. Tegemist on nii neljakümnendates vanaprouaga, kes näeb välja rohkem nagu 80. Lisaks "lõhnab" ta klassikalise vana meditsiini järele. Või nagu vana kooli haiglapalat. Küsisin veel bossilt, et miks nad ei võinud valida toda 25-aastast blondi tütarlast? Alati vali hea väljanägemisega miki, kui tööpositsioon nõuab klientidega suhtlemist jne. 

Avastasin Farming Simulator 2013 mängu. Hullumeelsus, kuidas saab põldu künda, päris tõsimeeli.

Saturday, February 15, 2014

Football not soccer

Neljapäeval tõmmati tööl taas vana saag käima: kuidas saab olla jalgpallimäng, mis lõppeb seisuga 0:0, huvitav?

Olgugi, et Unitedi ja Arsenali vaheline mõõduvõtt kolmapäeva õhtul (minu jaoks kell pool neli hommikul, mille tarvis sai taas üles ärgatud ning pärast mängu otse tööle mindud) polnud sugugi huvitav mäng, siis on ajaloos ikkagi teada hunnik huvitavaid ja atraktiivseid väravateta mänge. Näiteks 2010 MM, Šveits ja Honduras, mis lõppes küll 0:0, aga tulevärki oli küll ja küll.

Kui palju näeme me nappe 1:0 mänge, kus mängupilt on igav ja passiivne? 4:0 hävitustöö ei tähenda koheselt, et kohtumine oli jõle kaasahaarav, vaid et üks tiim oli domineeriv ja teine meeskond oli seljaga vastu seina. 

Kui tahetakse näha huvitavat jalgpallimängu, siis ei saa määravaks faktoriks olla väravatearv. A no samas mis sa siinsetele ikka midagi jalgpalli kohta selgeks üritad teha, nad kutsuvad oma kätega mängitavat mängu ka jalgpalliks. 

Wednesday, February 12, 2014

1001

Postitus numbriga 1001 - vot nõnda kaugele olen omadega jõudnud.

Kuna ülemus tuli välja uudisega, et ta kuu lõpus töölt ära läheb, siis käis täna sellega seoses suur boss Rob külas maad kuulamas. Esiteks uuris ta ka meilt, et kas me keegi teadsime juba midagi ülemuse plaanidest ja siis uuris ta ka hiljem, et mis minust saab. Ütlesin talle, et no viisatingimuste tõttu pean aprilli alguses ära lõpetama ja edasi liikuma ning siis juunis lasen juba tuld siit maalt. 

Mu kolleeg hiljem küsis, et miks ma talt sponsorlepingu kohta ei uurinud. Vastasin, et kui nad tahaksid mulle seda pakkuda, siis küllap tuleksid ise, ma ise ei hooli nii palju, et läheks tagant utsitama. Olgem ausad, vana ütlus "külas hea, kodus veel parem" peab üsna turskelt paika.

Monday, February 10, 2014

Kui tööl läheb lappama

Tööl saab ka ikka igasugu kino. Esiteks teatas täna ülemus, et ta lahkub ametikohalt kuu lõpus või nii. No esimene reaktsioon oli, et tere talv, aga samas siis hakkasin päevi kokku lugema ja no ega ma ise niikuinii ju kauem ka väga töötada ei saa (aprilli alguseni vist). Põhjuseks, et meie osakonna juhtimine sellises ametivaldkonnas pole päris tema jaoks. Ääretult kahju muidugi, aga samas vahet väga ei ole, kes pukki ronib minu viimasteks nädalateks.

Teiseks: meil käib mõnikord harva üks Filipiinidelt pärit kutt aitamas konteinereid tühjaks laadimas ja ta on selline...veider kuju. Inglise keel on jõle kesine ning enamasti räägib ta pigem häälitsustega või kätega ja kõige hullem ongi asja juures, et tal on tarvis koguaeg rääkida. No näiteks küsib, et millega ma nädalavahetusel tegelesin.
Kui ma vastan lühidalt:"Ei miskit suurt tead, vaikselt kodune, mõned õlled sõbraga reede õhtul," siis ta hakkab pärast seda kirjeldama koheselt, et millega ta hakkama sai. Viisakuse mõttes luban ma tal alati vahelesegamata pajatada või noh, häälitseda, aga ise mõtlen samal ajal, et püha issand - mul tõesti ei ole midagi selle informatsiooniga peale hakata, säästa mind.
A no ma hää inimene, tean, et kui noogutan või küsivalt vastan "kas tõesti," siis on filipiinol kohe parem meel.

Kolmandaks: see ei ole nüüd tööga seotud nii palju, aga kuna Filipiinide kutil oli lõunaks kodused marineeritud kurgid, siis mul tuli ikka korralik koduigatsus peale: vanaema tehtud praekartulid, ahjukartulid ja pannkoogid, ema tehtud frikadellisupp ja marineeritud kurgid ning muidugi korralik 20%-ne hapukoor.

Sunday, February 9, 2014

Alas

Nädala sees leppisime majakaaslasega kokku, et lähme täna, pühapäeval randa. Eile õhtul pakkus ta veel välja, et kell 12 päeval näiteks.
Täna, kui ta lõpuks kell 2 päeval oma toast välja ronis, oli ta vabanduseks ainult:"magasin sisse."

Ühesõnaga, too austraallaste pidev vassimine ja tühjad lubadused, ma lihtsalt ei või...

Kuulasin veidi maad, et kas on võimalik ehk odav tripp Sydney'sse teha, aga mitte kui midagi head ei leia. Odavam variant oleks vist Austraaliast lahkuda Sydney kaudu, aga too on ikkagi vähemalt pluss $250 ainuüksi lennu eest Perthist Sydney'sse. Kuidas saab nii olla, et siselennud on kallimad, kui näiteks reisida Indoneesiasse või isegi Taisse?

Thursday, February 6, 2014

Scrooge McDuck

Lugesin siin mingi hetk päevi ja tunde, et millal punase mandri seljataha jätan ning hetke seisuga nii nelja kuu pärast juba seiklen põhja poole. Ootan vaid nüüd, et majakaaslane Kri saaks omale jalad alla ning oleks nõus Taisse elamise ära broneerima kuuks ajaks, pärast mida saaks lennupileteid hakata orgunnima.

Endiselt tahaks teha kiire visiidi Sydney'sse olgugi, et kõik soovitavad sinna mitte minna. Kuna mu sõbranna, kes sealt linnast pärit, kolis ära Dubaisse, oleks muidugi kõige vingem stsenaarium, kui ma Dubai kaudu koju tagasi lendan sügisel. Selleks muidugi peab jõle palju asju omavahel klappima hakkama, aga eks saame näha.

Tea, kas on ka veider, et ma jõle heal arvamusel Tuomas Holopaineni uuest projektist olen? Albumi kujunduse ees igatahes teen ma juba sügavaid kummardusi.



Tuesday, February 4, 2014

Inferno

Alustasin vahepeal jälle uue raamatuga, kui ette võtsin viimase Dan Browni teose, "Inferno." Olgugi, et olen Firenzes kahel korral käinud, siis raamatus pidevalt läbi käivad itaalia keelsed tänavate nimed mulle kottigi ei meenuta, aga siiski on parem ette kujutus, kui ehk inimesel, kes pole sinna oma jalga tõstnud.

Täna jõudsin lugemisega nii kaugele, et teose nö uba tuli välja, milleks on ülerahvastumine. Kas alateadvuses nägin seda ette, et reedel just samal teemal postituse läkitasin? Manasin nöole igatahes mõnusa muige.

Keegi võiks mulle kinkida The Rolling Stonesi kontserdipileti, sest siis oleks vist küll pea kõik bändid nähtud, keda vähegi oma silmaga kaeda tahaks. Arvestades aga, et piletihinnad panevad ka kohalikke kukalt kratsima ja arvutusi tegema, siis vist pean leppima värava taga vesistamisega ning lootma, et helimees oleks helde vana ja volüümiga tagasi ei hoiaks.

Monday, February 3, 2014

Oh seda silmailu

Nädalavahetusel sai käidud kohalikule ameerika jalgpalliklubile kaasa elama. Kuigi ma toda mängu ei salli (too müstiline vile iga viie sekundi pärast ja mänguseisakud), siis põhjus, miks staadionile mindi, oli lihtne: mängisid kohalikud kaunitarid bikiinides ehk siis League For Legends.

Meite klubi nimi on Western Australia Angels ja olgugi, et nad laupäevase mängu Queenslandi tiimile kaotasid, siis pärast kohtumist oli ikkagi tore tüdrukutega pilte teha. Õhtu highlight: Matt pildistas parasjagu mind ühe tõsise kaunitariga, kes üle laua ronis mu kõrvale, kui siis ta ulatas oma kaamera tsikile ja palus, et too meist pilti teeks. Tüdruk ei saa saanud aru, et kas me teeme nalja või mis, aga kui nägi, et me poseerime kahekesi, siis tegi pilti nii, et enda näo ka peale sai. Ilmselt esimene kord, kui keegi palub pärast mängu tal pilti teha.