Friday, May 30, 2014

Kassid läinud,...

Tänu järjekordsele "punasele pühale" on esmaspäev vaba ehk siis pikk nädalavahetus. Nagu ikka, pole mul halli aimu ka, et mis puhul, aga ehk siis oli tarvis jälle. 

Rona otsustas kasutada võimalust ja lennata Melbourne'i kolmeks päevaks, et perele visiit teha. Ma muidugi hea inimese poolest saatsin ta ära lennujaama, olgugi, et kell juba ammu nii kaugel on, et ma  mitmendat unenägu peaksin nägema. Lisaks meeldib mulle õhtul hilja autoga sõita, sest liiklus on hõre ja valgusfoorid pigem rohelised.

Aga jah - kuna nädalavahetus on pikk, Rona on linnast läinud, siis poistel hakkab pidu! Lähme pühapäeval sõbraga, keda juba ehk paar kuud pole näinud, mõnele viisakale õllele. Saame näha, et kuidas kulmineerub kah.

Wednesday, May 28, 2014

Kris va põrsas

Kas mu majakaaslane Kris ehk Kri on kõige suurem põrsas? Vabalt.

Kuidas saab 23-aastane tegelane olla nii räpane, aru ma ei mõista. Täna hommikul, kui ma hommikusööki sõin, tuli ta oma öövahetusest just koju ja otse joones oma tuppa, ei mingit pesus käiku ja minuti möödudes kostusid kõlaritest juba tuttavad League of Legends mängu helieffektid.

Ta tuba on, nagu minulgi, lihtsalt üks suur voodi, aga väikse erandiga: kui ma kasutan koridoris olevat garderoobi oma riiete jaoks, siis tal on ka oma toas seina sisse ehitatud garderoob olemas. Toda siiski ta ei kasuta ning kõik riided (puhtad-mustad-töö) on põrandal laiali. Tänu laiskusele ei tee ta ka kunagi köögis süüa, vaid tellib pitsat või ostab take away toitu ja toidukarbid toast prügikasti ei taha jõuda.

Kuna tal on hügieeniga probleeme, siis kahjuks on noorhärral küljes nüüd teatud hais, millest lihtsalt lahti ei saa. Isegi kui ta käib pesus ära lõpuks, on natukese aja pärast too hais tagasi, sest kord-kaks nädalas ennast pesta (töötades tsemendivabrikus) on ilmselgelt vähe. Me käisime koos SepticFleshi kontserdil üleelmisel pühapäeval ning ta oli imestunud, et ma pärast keikat läksin öösel veel pessu enne magama minekut. Kurat - ma olin higist nii läbi vettinud tänu mosh pitile, et ei saanud oma t-särkigi seljast võetud.

Täna avastasin pesumasinast ta tööriided, mis olid olnud seal pühapäevast alates. Arvake ära, et mis aroom pesumasinast tuli?

Monday, May 26, 2014

Hat's over the wall

Mainin kohe ära, et nüüdsest enam ei kutsu ma teda siin blogis ülemuseks, vaid nimepidi, Rona.

Kutsus mind nädalavahetuseks taas lõunasse Rockinghami, kus pidime lihtsalt filme vaadates vihmased päevad mööda saatma. Kõik hea ja puha, aga kuna meil oli nädala sees jututeema, et kes me siis ikkagi oleme teineteisele väljaspool tööd ja targemaks nagu ei saanud, siis mul oli eesmärk sotid selgeks rääkida.

Muidugi tuli talle õhtul meelde, et lubas sõbrannadega minna kinno uut X-Meni filmi vaatama ja ma pidin ka kaasa minema. Vähe sellest, et mulle ei meeldi kinos filme vaadata, ei meeldi mulle ka klassikalised Hollywoodi "kangelane päästab maailma" action filmid. Hea inimese poolest kannatasid nood kaks tundi siiski ära ja olgugi, et ma mitte midagi filmist aru ei saanud (pole teisi X-Meni filme ka näinud), siis vähemalt jõhkard suurt coca colat oli tore lürpida.

Õhtul magama minnes oli aeg jutuajamiseks. Küsisin otse talt, et miks ta endiselt tagasi hoiab end? Hakkas pihta too värk, et kuna ma ei ole kindlalt Austraaliasse jäämas, siis ta ei taha siduda. Ütlesin, et natukene hilja on juba selleks ja pealegi: kui on nii, et pean varsti lahkuma, siis miks mitte hoopis toda aega, mis järel on, nautida koos? Ta ütles, et oli mitmelt sõbrannalt ka nõu küsinud ja saanud vastakaid arvamusi: kes arvas, et kuna ta mu ülemus on, siis läheb asi käest ära ja kes arvas, et kui ma talle meeldin, siis muidugi las käia.

Kolm tundi hiljem, kui ikka käis vali arutelu, ütlesin talle, et kas lähme tuttu ära või ma lähen vaatan suures toas üksinda jalgpalli finaali kell 2.45 hommikul. Ta nõustus minuga ja jalgpall jäi mul vaatamata.

Järgmisel päeval otsustas ta oma sõbrannade ees varjamise ära lõpetada ja nüüd teab kogu tema punt, et me rohkem, kui sõbrad või kolleegid oleme. Kuna mu majakaaslased endiselt parajad lapsed veel on, siis neil pole üksikasju tarvis teada niikuinii ja jääbki veel töökoht, kus peame asja jõle diskreetsena hoidma teiste inimeste ees.

Saturday, May 24, 2014

Finaal kordusest

Vihma kallab nagu homset ei ole, tuul tahab puid murda ja siis...siis tuleb päike välja ja kõik on jälle ilus hetkeks. Eriti vihale ajab pidev riiete vahetamine, sest 20'C vihma ja tuulega on jõle külm ja päikesega sigapalav. Ei, peab ikka meeldima "troopiline talv."

Tundub, et teen teise aasta järjest, kui Champions League'i finaali ei vaata, sest lähen taas nädalavaetuseks lõunasse Rockinghami. Kui finaalis mängiksid minu poisid või vähemalt miskit muud, kui lihtsalt Madridi derby (pole ju suurem asi hispaania jalgpalli austaja), siis mängiks ehk ümber, aga hetkel ei tõmba mind küll kell 02.45 hommikul/öösel teleka ette. Edu siiski Madridi väikeklubile!

Wednesday, May 21, 2014

On nii, et täpselt ei teagi, kuidas on

Olin mitu päeva nüüd järjest pahur, et ülemused Melbourne'ist ei suutnud rohelist tuld anda agentuuri ja viisa osas. Täna oli aga suur boss helistanud ja öelnud, et viisa jääb siiski katki rahalistel eesmärkidel. Kuna nad peaksid hakkama maksma mulle ca $4000 aastas peale pluss puhkuserahad, siis ei saa nad seda endale lubada.

Ütlesin siis, et selged slaidid, eks ma hakkan lennupiletit vaatama. Küsiti, et mis ajaks täpsemalt, aga kuna ma olen casual lepinguga, siis pean neile vaid päev või pool päeva ette ütlema, et lahkun ja ongi kõik.

Nüüd on nii, et kirjutasin agentuuritädile täpselt, kuidas situatsioon on ja küsisin, et kas võib veel asja saada või ongi kogu moos, sest päeva lõpuks töötab kõik nii: kui agentuur ei suuda mulle viisat välja võluda, töötajad palka ei saa.

Ma igatahes jõudsin juba päris kaugele nimekirjas inimestest, keda näha sooviks kodumaal ja kuna ma usun loodusesse ning karmasse, siis pole vahet, kas läheb ühtpidi või teistpidi - juu oli täpselt nii tarvis.

Monday, May 19, 2014

Kreeka jumalad koduõuel

Teagi, et kuidas alustada. Esiteks oli laupäeva õhtu Rockinghamis jõle mõnus, kus käisime ülemusega einestamas restoranis ja hiljem kerge Pinot Grigio veini saatel filmi vaatasime. Teiseks: olgugi, et mul polnud mingit isu pühapäeval sealt tagasi linna rännata eriti, kui päeval sai pärast hommikukohvi veidi rannas uitatud ja miskeid skulptuure uudistatud ja hiljem diivanil logeledes jalgpalli vaadatud, siis vajadus kreeklasi lavalaudadel näha oli ikkagi suur.

SepticFlesh oli lihtsalt uskumatult hea. Kahjuks ei esitanud kutid värsket materjali, mis juunis ilmuval albumil saab olema, aga kuna nad vandusid, et tulevad tagasi uue albumi tuurile, siis ehk oli põhjus seal? Kui ma lugude vahepeal lava eest karjusin Sethile, et nad mängiksid uut lugu "Order of Dracul," pani härra selle peale bassi käest ära ja tuli surus mul käppa. Mu majakaaslane Kri oli nii hämmingus ja hakkas siis karjuma üle rahva:"That's my boy!"
Konsa lõpus, kui ma parasjagu jõllitasin kutte lavalt ära minemas, sain ma trummipulgaga lagipähe, mille Fotis oli teele saatnud oma komplekti tagant nii, et ma ei märganudki.

Olgugi, et ma 6 väiksemat õlut ka õhtu peale tegin, siis kannatasin täna tööl ilusti ära ja tegin paar ületundi ka tagatipuks. Patsutan iseennast õlale ja ütlen, et tubli poiss!

A ja muidugi müts maha Fleshgod Apocalypse'i ees - vapustavalt hea soojendus etteaste!

Saturday, May 17, 2014

Order of Dracul

No kuidagi ei suuda nädalavahetusel ka kauem magada, kui seitsmeni. Kella kümneks hommikul on mul hommikusöök söödud, esimene laar pesu pestud ja ka korralik internetitiir tehtud. Majakaaslased pole veel seni oma tubadest väljunud...

Kuigi täna õhtul on palju jalgpalli vaadata FA Cupi finaali näol ja Hispaania liiga otsustav kohtumine, siis tundub, et esialgsete plaanide kohaselt ma kumbagi mängu ei näe. Plaanis on minna rongiga nii 50km lõunasse Rockinghami, kus õhtu veeta.

Homme õhtul aga tulevad kreeka jumalad meie koduõuele laulma: Septicflesh (koos itaallaste Fleshgod Apocalypse'iga) kütab raju õhtu ning olgugi, et keegi mu tuttavatest siin sellisest muusikast lugu ei pea, lähen ma kindlasti toda vaatemängu nautima.

Wednesday, May 14, 2014

Etüüd prantslase käkist

Prantslane va paharett sai sigadusega tööl hakkama.

Nimelt käisin eile ma kõrval laohoones ja märkasin koheselt sisenedes, et racking (ma päris ausalt ei suuda välja mõelda eesti keelset vastet tollele sõnale) on totaalselt mõlkis. Mõlemalt poolt oli nii korralikult sisse sõidetud tõstukiga, et racking nägi välja nagu number kaheksa.

Läksin siis ütlesin ka ülemusele, et kas ta ikka on teadlik, et kõrvallaos selline jant on toimunud? Ta palus näidata ning tsikk oli nii hämmingus tollest, et ma ei pinguta üle praegu, kui ütlen, et tal nutt kurgus oli. Midagi nii tõsiselt sisse rammida ja mitte raporteerida õnnetusest on ikka korralik kuritegu, sest me kõik teame, kui tähtis on ohutus ja "health and safety" Briti saartel või Austraalias.

Tehti koosolek ja ülemus tõstis häält, ütles ka, et kui ei taheta teiste ees üles tunnistada, siis tulgu pärast privaatselt. No sõelal olid ainult kolm inimest: mina, prantslane ja autraalia muti. Kuna aga logiraamatu järgi pole ma kõrvallaos juba nädal aega käinud ning ülemus ilmselt mind piisavalt usaldab, siis olin ma suht kahtlustustest vaba. Samas aga ei tunnistanud ei prantslane ega aussie mutt üles, et kumb tolle jamaga hakkama sai.

Kuna too tööpäev venis nii pikale taas tänu ületundidele, siis otsustasime ülemusega minna kahekesi pubisse õhtusöögile ning seal arutasime ka võimalike stsenaariumeid. Mõlemad olime nõus koheselt, et juu too prantslane oli, sest ta ei hiilga just tõstukijuhtimisega, varasemaltki matsu pannud ning lõhub euroaluseid nagu muiste. Samas ei olnud mingit tõestust ja olgugi, et ta hakkas koheselt mulle ja bossile seletama, et kindel pauk austraallanna tegi toda, oli ikkagi tema peamine kahtlusalune.

Täna hommikul kukkus siis prantslane koheselt tollest jamast jahuma jälle ja austraallannat süüdistama. Kui tööl aga ülemus ütles, et ta saab võib-olla kõrvallao turvakaamera jäädvustuse üle vaadata, muutus prantslane närviliseks ja hakkas ülemust terve päev vältima, küsides minu käest tööjuhiseid jne. Hiljem tuli juba boss mulle ütlema, et prantslane tunnistas üles, et ta ära käkkis.

Kuna prantslane ei tohi teada, et ülemus mulle toda ütles, ootan ma huviga, et kaua ta oma valede ja austraallanna süüdistamisega jätkab, kuniks lõpuks alla annab. A seda ka, et prantslane on 40-aastane ja austraallanna 43. Ma tean - vana hobune, aga varsa aju.

Monday, May 12, 2014

Kui töö tahab konti murda

Tööd on meeletus koguses ja tundub, et tuleb aina juurde, kuigi tänu talve saabumisele võiks justkui oodata, et jääb vaiksemaks. No näiteks täna alustasin hommikul reedest jäänud tellimustega ja homme alustan tänasest jäänud jamaga. Kuna prantslane abiellub reedel, siis on tal ka töölt terve järgmine nädal vaba ja et ta vastutab Healthway kliendi eest (riigi rahade eest tegelev firma, kes igasugustel üritustel oma reklaamihunnikuga promob tervislikku eluviisi, näiteks suitsetamiskeelud, päikesekreemi kasutamine, narkovaba elu jne), siis ma olin määratud märteriks, kes tolle aja jooksul ka tolles valdkonnas silma peal hoiab.

Kõik oleks lihtne, kui tegemist oleks tavalise kliendiga, nagu on Nestle, Jim Beam või Lion Nathan, aga ei - tegemist on kõige rohkem raha sisse toova kliendiga, mida siis peab poputama tänutäheks. Nüüd olengi ma nende kaubaga püsti hädas ja asja ei tee sugugi kergemaks, et lao ees ootamas Mondalezi ja Nestle konteinerid.

Vähemalt saab iga nädal lisatunde veetlevalt, kuigi kohati on küll tunne, et ah...milleks?


Saturday, May 10, 2014

Üks nendest päevadest

Otsustasin täna, et on aeg endale pikad püksid osta, millega tööl käia. Eelmise talve lasin koguaeg lühkaritega, kuigi väljas oli tihti nii külm, et isegi laos pidin kahe dressikaga olema, aga kuna mu põlveliigesed korralikult "raksuvad", siis vähim, mis teha saan, on pikkade pükste väel põlvi vähemgi soojemana hoida.

Ma lihtsalt pean ka mainima, kui raske päev Bruce'il on olnud: esiteks otsustasime eile õhtul temaga tundide viisi playstationi peal COD'i mängida ning ka mõned õlled juua ja olgugi, et viisakal kellaajal ära lõpetasime, ei suutnud ta täna hommikul enam telekapulti leida. Pöörasime terve elamise peapeale, aga pult on kadunud.
Teiseks, kui käisime ostukeskuses ja ära tulles endale kerged vitamiinikokteilid võtsime, siis Bruce asetas oma täiesti täis joogi autokatuse peale, et ta saaks poekotid tagaistmele ära panna. Ilmselgelt unustas ta joogi katuselt võtta ning sõitis parklast ära nii, et kogu jook kus seda ja teist lendas. Siiamaani vannub ta oma toas, et kõige kehvem päev ta elus, aga ma lihtsalt ei suuda naeru hoida.

Thursday, May 8, 2014

Läänekaldal muutusteta

Avastasin kogemata, et Belgia "rõveduspunt" Aborted tuleb saare peale esinema, aga lääne kaldale ei jõuta. Vähe sellest - nad tuuritavad idas Tasmaania parima death metali pundiga, Psycroptic'uga. Vägisi peaks uurima kohe lende, et tollest keikast osa saada. Sõber Melbourne'ist, kellega paar suve tagasi Euroopa peal tuuritades tuttavaks sain, juba kirjutas, et kui olen nõus sinna lendama, teeb ta mulle õhtu välja koos konsapiletiga. 

Kuna tööst ei ole suurt midagi pajatada kui, et tööd ikka jagub ja jälle sai ületunde täna tehtud, pärast mida otsustasime bossiga teha ka õhtusöögi pubis, sest kakkus liiga hilja peale niikuinii, siis vähemalt sain nii palju targemaks oma tuleviku osas, et nad saadavad mulle soovituskirja ametinimetusega "Warehouse manager" ja ma siis agentuuri kaudu ise jonksu ajaksin kõik asjad. Lubasid ka viisamaksega aidata. Saame näha...

Sunday, May 4, 2014

Business meetings

Meie nö ärikohtumised ülemusega lähevad ka ikka järjest uhkemaks.

Kui kunagi sai alguse kõik ühest kohalikust AFL mängust, mida koos vaatama läksime ja pärast mida oli ühel õhtul pärast tööd kohalikus pubis kerge õhtusöök ja kaks õlut, siis nüüd on asi arenenud edasi. Läksime eile õhtul taas välja ja otsustasime õhtusöögi teha kohalikus grillrestoranis, kus jõle hea veiseliha valik on ning kvaliteedis pettuma ei pea. Pärast einestamist otsustasime, et lähme avastame üht legendraaset pubi, kus pidavat käima vanem rahvas veidi, lavalaudadel on live bänd ja tagatipuks näidatakse ekraanidelt ka Unitedi mängu.

Esimene vaatepilt pubisse sisendes ajas silmad suht suureks: nii kolmekümnendates naisterahvas lebab lava ees põrandal ja inimesed aitavad teda püsti. "Ah, et selline pidu?" oli minu reaktsioon. Saima siis endale puupüsti täis pubis ka laua ja sättisime sisse jalkamänguks.

Ühel hetkel märkasin leti ääres tuttavat tütarlast, kes mu eelmises töökohas töötas adminnina ja läksin  teretasin teda. Ta tuli istus ka korraks meie lauda maha ja kui mu ülemus läks tualetti, küsis ta mult kohselt:"Kas too on mu tüdruksõber?" Ei osanud kohe vastata midagi ja ütlesin, et me ei ole veel sildistanud. Ta siis küsis, et mis meid siia baari toob ja vastasin, et business meeting. 

Hiljem tulid kaks vanemat naisterahvast meie juurde ja küsisid, et kas nad võivad vabadele toolidele istuda, sest tänu kontsadele löövad neil jalad tuld. Loomulikult lubasime istet võtta ja kaua ei läinud aega, kui ka nemad hakkasid uurima ja puurima, et kes me kaks sellised ka oleme. Ütlesin vaid neile ka, et me ei ole veel nimetanud oma nö suhet millekski muuks, kui ärikohtinguks ja kõik. Nende reaktsioon oli muidugi selline lõõpiv "jajah, teame-teame."

Seni meie "ärikohtingud" ei ole hakanud tööd segama ja suudame nood kaks asja väga kenasti lahus hoida.

Friday, May 2, 2014

United till I die

Sünnipäev möödus jõle töiselt, aga samas suutsid töökaaslased päeva väga meeldivaks teha. Lõunaks küpsetas prantslane miskit omleti taolist pirukat, mille kõrvale värsket salatit serveeris, aga et sellest veel vähe ei olnud, oli ta ka tordi poest kaara haaranud.

Päeva lõpuks, kui läksime kohalikku pubisse, et praeguste ja paari endise kolleegiga ka tervitusnaps teha, andsid nad mulle ka kingituse üle. Nii 120cmx60cm suurune raamitud Manchester Unitedi pilt (kui seinale üles saan riputatud, laksan pildi ka). Peab vist olema jõle lihtne mulle meelepärast kingitust teha: kui miski asi on Unitediga seotud, olen ma ka koheselt müüdud. Mäletan, kui kunagi õde mulle David Beckhami kleepsud kinkis, fucking kleepsud, ja too oli juba mäekõrguselt kõigest muust üle. Siiani on nood mu tähtsas kaustas kilekaante vahel, et jumala eest kvaliteet ei langeks.

Nii jätkugu...