Friday, August 29, 2014

Mõned nädalad enne autokooli

Asi korras: pean sebima C-kategooria jaoks vajaliku tervisetõendi ja siis 15.september hakkab Tartus Sõiduõppe ABC-s pull pihta. Nad ütlesid, et koolitus kestab kuni oktoobri lõpuni, mis tähendab, et enne novembrit vist ei ole võimalustki lube kätte saada, mis omakorda tähendab, et ei saa alustada autojuhi kutsetunnistuse koolitusega enne talve algust. Kuna ma olen töötuna arvel ja töötukassa tasub koolituse eest, ei saa ma hakata vahepeal ka tööl käima, mis on suhteliselt sitt, sest ma ei jaksa ühe koha peal pikalt tammuda.

Veider muidugi, et töötukassa nõuab mult ikkagi aktiivset tööotsingut samal ajal. Kui ma peaksin mingi töö võtma, kas siis pean autokooli eest ikkagi ise tasuma hakkama? Aru ei mõista...

Wednesday, August 27, 2014

Konsooli jahile

Järjekordne põnev kohtumine konsultant Kajaga on möödas. Talle sobis mu põhjendus, et miks ma autokooli uuesti tahan minna ja muu too möga, seega andis nüüd rohelise tule, et ennast ise ära registreeriksin.

Aga kõige tähtsamad asjad enne: peab tiiru tegema Lõuna-Eestisse, et Xbox endale tuua. Kuna mul on alati olnud võimalus Fifat mängida ükskõik, kus elanud olen (välja arvatud Shetlandi saarestikul), seega peab traditsiooni jätkama. Mingi tüüp Võrus kuulutas, et müüb oma konsooli koos fifa mänguga, seega mis siin pikalt mõelda - road trip!

Sunday, August 24, 2014

Tulevane United

Jalgpalli üleminekuaken on varsti sulgemas ja mul on spekulatsioonid katuse nii ära viinud pealt, et ma ei suuda enam lõpuni oodata ja hakkan juba siin enda arvatavaid tulevasi Unitedi koosseise välja pakkuma, et millele härra Louis van Gaal ka panustada võib, kui asi nii kaugele jõuab, et kõik tehingud on tehtud. Väidetavalt on liitumas Di Maria, Blind ja keegi CM (Nigel De Jong ilmselt).

1) klassikaline 3-5-2
De Gea (Lindegaard)

Smalling (Jones) - Evans (Blind) - Rojo (Shaw)

Januzaj (Lingard) - Herrera (Carrick) - CM (Fletcher) - Di Maria (Young)

Mata (Kagawa)

Van Persie (Hernandez) - Rooney (Welbeck)

2) klassikaline 4-3-3
De Gea (Lindegaard)

Jones (Rafael) - Evans (Smalling) - Blind (Blackett) - Shaw(Rojo)

Herrera (Carrick) - CM (Fletcher) - Mata (Kagawa)

Rooney (Januzaj) - Van Persie (Hernandez) - Di Maria (Young)

Spekulatsioonid on ka, et mõned neist härrastest on lahkumas (näiteks Rafael, Welbeck, Hernandez), aga midagi sellist ilmselt hakkab tulema. Di Maria on muidugi taoline kutt, kes võib ilusti keskväljal mängida ja Blind hakata nii keskkaitses, vasakkaitses kui ka kaitsvat poolkaitset mängima. Lisaks kui Welbeck ja Hernandez peaksid sääred tegema, siis on noortest James Wilson, Reece James ja Jesse Lingard võtta, kes ees mürada saaksid.

Ühesõnaga, siin on mu ennustus: pakun, et enne akna lõppu on toodud ära Di Maria, Blind ja De Jong. Välja on aetud Hernandez, Welbeck, Anderson, Zaha ja poleks üllatunud, kui Rafael ning Lindegaard ka kotid pakivad.

Kui hea, et see kõik südamelt ära sai nüüd.

Friday, August 22, 2014

Kartulid ja sealiha

Mindi eile õhtul Tartusse ühte autot vaatama, aga kui ülevaatuses ta kanali peale sõideti ja raputama hakati, avastasti roolilatt jumala ribadeks olevat ning sealt tilkus korralikult õli. Seega jätsime diili katki ja tulime tühjade kätega tagasi koju. Nagu tark mees on öelnud:"Autot müüa on raske, autot osta veel raskem."

Austraalias elades Rona alati küsis minult, et mis lihaga õhtusööki teha ja mu vastuseks oli enamasti kana, vahel harva ka loom. Loom harva sellepärast, et kui me kusagil väljas söömas käisime, siis ma enamasti tellisin korraliku verise looma steaki niikuinii ja siga ei tahtnud ma põhjusel, et Eestisse tulles hakkab sealiha niikuinii uksest ja aknast tulema, siin muud väga ei osata süüa.
Nüüd ongi nii, et pea igapäev on olnud menüüs miski seafilee või isegi grillides on vardas kõik sealiha olnud. Miskit pole muutunud...

Tuesday, August 19, 2014

Jõle tagurpidi on too liiklus

Pea kaks nädalat nüüd kodumail olnud, ent endiselt panen liiklusega seotud asjadega jumala võssa. Esiteks kipun ikka autosse valest uksest sisenema, valelt poolt turvavööd haarama jne. Ise sõitma pole julgenud veel minna, sest juba kõrvalistmel istudes vaatan, et oleksin valesse ritta tahtnud keerata.

Käisin töötukassas end arvele võtmas ja esialgu ei tehtud muud, kui anti paber, kuhu pean seletama, et miks mul toda C-kategooria koolitust tarvis on ja siis järgmisel nädalal tagasi minema. Terve faking nädal?! Tai pohh, kui ma ei saa septembrist juba autokooli.

Monday, August 18, 2014

Hakkab juhtuma

Homme on see päev, kui võetakse end Eesti Töötukassas arvele. Seda muidugi vaid sellepärast, et mu ema tuttav, kes seal töötab, soovitas mul nende kaudu hakata C-kategooriga lubasid tegema, sest töötukassa maksavab kogu koolituse (pluss veel transport ja muu jant) kinni. Mõtlesin siis, et miks mitte - olen seni töötu, kuni nood load on tehtud ja siis saab jälle tööinimeseks hakata. Rahaline võit samal ajal vist üle €400 ehk klassikuid tsiteerides:"Pole paha!"

Töötuhüvitist nad muidugi ei maksa mulle mingitel veidratel põhjustel, aga ega keegi toda rahasummat taga ajama ei läinud niikuinii.

Seega kui kõik hästi läheb, siis septembri keskpaigast tagasi autokooli.

Monday, August 11, 2014

Palun, aitäh?

Mõned päevad olid piisavad, et meelde tuletada, kui ebaviisakad me, eestlased, ikka oskame olla. Ma saan aru, et klienditeenindaja poes vihkab oma elu ning ta ei suuda kõigile naeratada, aga lõppkokkuvõttes on see tema isiklik tragöödia, et on kassamasina juures kinni ja endale meelepärasemat elu ei suutnud kujundada.

Sõitsin bussiga Kassinurme õele külla ja bussijuhi ainsad sõnad mulle olid:"üks viiskümmend." Ei mingit "tere, ole lahke, aitüma, jms."

Kõik, kes vihkavad oma tööd, peaksid endale meelde tuletama, et tegemist pole enam pärisorjusega ja keegi ei hoia nuga kõri peal ning kui ollakse liiga arg, et ala vahetada, siis "suck it up!"

Thursday, August 7, 2014

Home, sweet fucking home

Londonis läks lennujaamas napilt ja peaaegu, et oleks maha jäänud oma lennukist. Aga see selleks...

Ma olen kodus lõpuks: soe Eesti suvi, viljalõhn ja kõik selline, oijah! Kuna alles südaööseks Vaimastverre jõudsin, siis ilmselgelt läks meil sõpradega saunaõhtu jõle pikale. Nii pikale lausa, et kell 7 hommikul alles visati vihad nurka ning mindi magama.

Nüüd saab olema kiire aeg, kui on tarvis 101 inimesega kokku saada, oma tulevikuplaanid paika panna ülikärmelt ning lõpetuseks ka kõigi jalgpalliuudistega kurssi viia (võib-olla ka MMi tipphetkeid vms vaadata).

Emotsioon on laes, sest ema tehtud frikadellisupp on üle prahi, saun, gin ja premium on endiselt head ning parima sõbraga saab veel terve nädalavahetuse sauna vahelt joosta nagu lollakas.

Wednesday, August 6, 2014

Tagasi Euroopas

Kuna Lõuna-Aafrika ja Iiri tüdrukud esmaspäeval lahkusid, veetsin ma päeva ettevalmistusi tehes Londoni jaoks ja hiljem käisin ka kinos, et ära näha Hercules. Ma ei hakka üldse midagi ütlema ka tolle filmi kohta, kui vaid, et sellist jama on ikka väga raske kommenteerida.

Igatahes, teisipäeva hommikul ajasin maast lahti end juba pool kuus, kogu oma kolaga monoraili peale, mis mind rongijaama viis ja siis juba sealt Kuala Lumpuri lennujaama, kus koljat Malaysia Airlines'i airbus mind ootamas oli. Kogu too järjekord, et pagasi ära anda ning lennupiletid saada oli eriti koomusk: kui lõpuks minu kord oli, ütles neiu mulle, et ma pean esmalt automaadist ise check in-i tegema, sealt saan pileti ja siis lõpuks saan pagasi neile anda. Ma olin hämmingus: nii suur lennufirma ja nad käsutavad kliendid ise check in'i tegema? Võinuks siis vähemalt sildi kuhugi panna, et enne kui järjekorda võtta, tuleb automaadi juures käia.

Lennuk oli pooltühi, mis tähendas, et ma sain terve istmerea endale, kuhu pikali sain visata. Pakuti süüa ja juua ning üldse läks kogu 13 tundi väga kärmelt võrreldes London-Singapur lennuga kaks aastat tagasi.

Londonis otsisin oma kohaliku Oyster transpordi kaardi välja ja kae imet - mul oli veel tugev £8 konto peal, millega ilusti linna sain oma hostelisse. Tänu ajas tagasi lendamisele, kujunes too päev nii pikaks ja olgugi, et ma üritasin kella kümneni üleval olla, sai väsimus minust kell 9 võitu ja ma kustusin ära. Järgmisel hetkel käsutas mu keha mind pool kaks öösel üles, set teisel pool maakera oli kell juba ammu hommikus. Veetsin tunnikese ärkvel ja siis õnnestus taas magama jääda, mis tähendab, et kui ma täna õhtul sauna ja õlut teen, peaks ma unerütmi taas normi saama.

Mu seljakott saab olla max 15kg, seega viskasin täna hommikul pärast pesus käiku käteräti ja pesuvahendid prügikasti. Lisaks soojast ilmast hoolimata kannan ma teksasid ja jakki, et Ryanair ei hakkaks näkku panema mingite lisakilode pärast.

Monday, August 4, 2014

Skybar ja veider toit

Sain oma tunni ajalise massaaži tehtud, mis üsna hea oli, aga kuna ma varasemalt ei ole massaažiga kokku puutunud, siis ma ei tea, et kas kvaliteet oli ka hea või mitte. Tädi muidugi üritas mult happy ending raha ka välja nuruda, aga ma ei langenud tolle ohvriks ja palusin tal vaid professionaalne olla ning oma tööd teha. Pärast sain ka saunas vedeleda (pea kaks aastat viimasest saunatamisest), mis nii kuradi lõõgastav oli, ainult saunaõlle oli puudu.

Järjekordne elamus: Kuala Lumpuri kõige peenem baare asub ühe hotelli 33ndal korrusel, kust avaneb võimas vaade kaksiktornidele ja ülejäänud linnale. Läksime Monique'i ja iirlanna Jaz'iga ka toda luksust uudistama ja ma ostsin ilmselt oma elu kallima pindi õlut tollest kohast. 38.20 kohalikku ehk pea 9 eurot. Õlu kestis vägagi pikalt, sest mingit isu ei olnud veel ühte ringi teha.

Hiljem läksime kolmekesi tänavatoitu uudistama ja proovisin esimest korda raid (päris hea, kuigi pole traditsioonilse kala maitsega) ja puuvilju, mida kunagi varem näinudki pole. Üks puuviljadest, mis nägi välja nagu siil, oli eriti veider: olin pooleldi valmis öökima ja samas jälle pooleldi nautisin.

Sunday, August 3, 2014

Motogäng "5 young and dumb"

Kui reede õhtul väljas käisime Lõuna-Aafrika tüdruku, Monique'ga, siis nii kella ühe aja öösel Kuala Lumpuri kaksiktornide juurest tagasi hosteli poole jalutades ründas meid väike motogäng. Kolm motikat, viis kutti ja üks neist hüppas sõidu pealt maha, jooksis Monique'i poole ja haaras ta käekotist. Õnneks ei saanud ta korralikult kinni ja kott oli piisavalt tugev, et tal ei õnnestunud toda kaasa rebida.
Ma suutsin raipe asfaldile pikali virutada, aga selle asemel, et klobimist alustada, lõi mulle reaalsus pähe: Malaisias on karistused iga asja kohta nii karmid (juba narkootikumide omamise eest võib rahus inimesi üles puua ja eluks ajaks vangi panna), siis paar päeva enne koju lendu ei ole mul kindlasti tarvis mingeid sekeldusi kohaliku politseiga.
Astusin sammu tagasi ja too naga pani jooksu sõprade poole, jättes oma jalanõud vedelema kohta, kus ma ta pikali lajatasin ning kogu punt pani taas tuhatnelja ajama.

Eile käisime taas õhtul väljas väikse seltskonnaga, kui hiinalinnas nuudlirooga nautisime keset haisvat tänavat (täiesti müsika, kui hullult ikka linn võib kohati haiseda). Haisust rääkides: linn on nii saastatud ja tänaval õhku hingata ei ole. Lisaks nood miljonid autod ja motikad, mis tänavaid ummistavad, annavad vingugaasi nii julmalt näkku, et ma täitsa saan aru, miks jõukamad tegelased käivad ringi "kirurgimaskidega".

Sain pesu pesta siin hostelis, mis tähendab, et mul on nüüd piisavalt puhast aluspesu, sokke ja maikasid, et isegi lennuki kaduma minemise puhul, peaks mul viimaks koju jõudes endiselt värske riietepaar olema kotis.

Friday, August 1, 2014

Kaamera on surnud

Kaamera otsustas otsad anda: eile hommikul linna peale uudistama minnes viskas ta mulle pildistades "Error 70" ette ja kõik - pilti ei jäädvusta. Mälukaardis viga ei saa olla, objketiivis samuti mitte, seega lendasin kahte canoni poodi sisse ja uurisin, et mis variandid oleks. Mõlemast poest sain kinnitust, kui ma olen juba proovinud algseadistada kõik sätted, siis peab teenindusse saatma. Kuna ma olen endiselt vanakooli nokia mees, ei saa ma Malaisias olekust seega ühtegi pilti teha - vapustav.

Seega otsustasin, et käigu kõik perse, ma jään Kuala Lumpurisse, kuniks on aeg ära lennata, sest ilmad saarte peal ei ole just kõige soliidsemad hetkel ja ilma kaamerata ei viitsi ma kuhugi džunglisse minna. Kolisin linna teise rajooni hostelisse, kus ümbruses rohkem baare ja muid meelelahutus kohti on, et vähekenegi nalja teha enne Euroopasse naasmist.

Kogemata sattusin ühte juuksurisalongi sisse ja palusin, et nad mu kukla ja kõrvade juurest piiri lõikaks uuesti. Tibi siis hakkas vinguma, et peaksime ikka külgedelt ja tagant ka lõikama, et oleks ilusam, mis peale ma rohelise tule talle andsin. Too uhke kogemus läks maksma 35 kohalikku ehk 8 eurot.

Käisin ka rongiga linnast väljas veidi rohkem looduse keskel Batu Caves nimelises kohas, kus jõhkard suured koopad on. Polegi päris kindel, et mis kõige parema mulje jättis: koopad, hiigelkuju sissepääsu ees või sajad ahvipärdikud, kes kõikjal ringi uitasid ja esinesid lootusega, et mul taskus ehk miskit süüa neile jagub. 

Täna reedese õhtu puhul lähen õlut mekkima kuhugi baari ja homme võiks sellise pulliga hakkama saada, et miski tunni-kahese massaaži endale lubada.