Sunday, November 30, 2014

Kokku kokkutulekul

Kuidas võtta kokku kokkutulek? Poolteist tundi koosolekut, mida viis läbi Soomest pärit inimene, peaasjalikult juttu vaid statistikast ja prognoosidest; väike paus, et kolme käiguline eine sisse potsatada; veel tunnike koosolekut Ukrainast pärit isiku poolt valdavalt statistika ja uute ideede kohta ning siis 2 tundi bowlingut avatud baariga.

Kuna ma olin tankist, siis pidin uue A le coq'i kalja näol end bowlingurajal karastama, ent baaridaam hea inimesena andis mulle siiski kilekotitäie jooke kaasa õhtu lõpus, et saaks kodus külmiku täis laduda.

Talve üle on küll igagti hea meel. Kui ilm end miinuseks hoiaks ja kerget lund ka säilitaks, oleks täiesti priima. Isegi disc golfi saab käib nii väga edukalt mängimas, nagu neljapäev näitas.

Thursday, November 27, 2014

Otse südamest, otse südamesse

Konsultatsioon tätoveerijaga läks edukalt: kolmekesi arutasid vennad, et kuidas rinnapilti lõpetada, natuke soditi pastakaga siit-sealt ning tehti fotokaga pilti ja öeldi, et nii hakkabki olema. Nagu mul seal stuudios kunagi sõnaõigust oleks olnud...
Aga kutid tulid ideele, et kogu pilt, kogu mu teema tuleks otse südamest sõna otseses mõttes ehk siis rinna keskele pooleldi kõhu peale on plaanis üks mehine süda teha, millest kogu ülejäänud asi alguse saab. Hea küll, kirjutasin alla ja kui hästi läheb, siis uuel aastal saab nõela alla.

Arvestades, et ma pole kaks ja pool aastat nõela naha all tundnud ja rind üldse sigavalus koht on pildi tegemiseks, kujutan ma ainult ette, kui jube kogu protsess olema saab.

Homsele laomeeste kokkutulekule Paidesse pean ma kaine sang olema Stacey'ga, sest kolleegi Opel ütles nädala alguses üles. Oh, what a surprise...

Monday, November 24, 2014

Tagasi nõela alla

Sain jala taas oma nö ühe lemmik ukse vahele: tätoveerimine. Nimelt proovime uuel nädalal tätoveerijaga maha istuda ja brainstormida, et kuidas mu rinnapilti edasi teha. Võib-olla oleks täpsem isegi öelda, et kuidas kogu kupatust vähe ära piiritleda ning vaikselt paremale käele (kuhu ka Michaelangelo "Creation of Adam" pildist teada tuntud sõrm hetkel suunab) üle minna teemaga. Pole juba üle kahe aasta nõela enda naha sees tundnud, seega saaks taas huvitav kogemus olema.

Reedel lähme töölt Paide lähedale kokkutulekule, kus pärast tülikat koosolekut head-paremat süüa ja juua pakutakse ning õhtut bowlingu mängimine lõpetama jääb. Kahjuks on laupäeval taas mind tööle pandud, seega ei mingit pikka pidu.

Thursday, November 20, 2014

Liisi sakslane või sa pole õige mees

Jälle lööb labakäega näkku tõdemus, kuidas eestlased ikka ühed õelad inimesed on. Muidu teistes riikides on märgata õelust ja külma suhtumist kaaskodanikesse suurlinnades, siis Tartut ilmselgelt suurlinnaks nimetada on natuke palju.

Olen nüüd kuu aega tööl käinud ja juba teada, et kes kellest mida arvab. Pidev tagarääkimine ja stiilis "oota, küll sa varsti ise märkad" laused on nii tavapärased, et mind võtab pidevalt peast haarama. Milleks too negatiivne suhtumine ja näpuga näitamine?

Kolleeg ütles mulle täna, et vahelduseks on hea näha kedagi, kes hommikul tööle tuleb nägu peeru täis ja pöidlad püsti. No ta tegelikult selliseid sõnu ei kasutanud, aga põhimõte jääb samaks. No aga miks ma ei peakski? Inimene, kes läheb hommikuti vastutahtmist tööle, on elus väga vale valiku/otsuse teinud. Kokkuvõttes olen ma ikkagi tegelane, kes käib tööl vaid, et elamisraha teenida, mitte ei aja mingit karjääri taga kellelegi tõestamiseks.

Eestis on tavaline, et kui ei ole uut saksa autot liisingusse võetud perse alla, nutitelefoni taskus ja vähemalt paberite järgi miski asjalik ametikoht (loe: pintsaklipslased), siis ei ole ka mees suurem asi mees.

Monday, November 17, 2014

Ghost Brigade Eestis

Tööl algas kõige magusam osa aastast: inventuuri aeg. Esimese päevaga kogu manti ära lugeda ei suutnud ja homme läheb trall edasi. Mõnes mõttes on lebo, mõnes mõttes jube andmine, sest päeva lõpuks olid jalad (ja kummalisel põhjusel ka põlved) korralikult läbi.

Aga kuna me ei ela töö nimel, siis maniks hoopis ära, et 5.detsember tulevad mu ühed lemmikud põhjanaabrid, Ghost Brigade, Tallinnasse oma uut albumit esitlema ja ilmselgelt on minek. Olen neid varasemalt ka kaks korda näinud Saksamaal, kuid pisikene klubikeika saab kindlasti parem elamus olema.

Kui ilm väga vesiseks ei lähe, siis ehk on lootust ka väike disc golfi mäng pealinna männimetsade vahel teha.

Friday, November 14, 2014

Beebisammud

Elamine võtab üha enam ilmet, kui täna sain uue voodi kätte. Nüüd oleks tarvis veel elutuppa kummuti taolist mööblieset, kus saaks voodipesu, käterätte ja muidu sellist tavaari hoida. Lisaks oleks veel tarvis telekas välja vahetada suurema ja uhkema vastu, aga õnneks on too selline asi, millega ei põle just. No ja kindlasti oleks tarvis ka mõnda head suurt taime, mis veidi džunglit majja tooks.

Autoga hoolduses samuti käidud, aga tundub, et tollega veel asi ei piirdu, sest öeldi, et oleks tarvis ka veepump ära vahetada. Johhaidii...

Alustasin Sons of Anarchy vaatamist, mis millegi pärast minust on kuidagi alati mööda läinud. Pärast esimest hooaega võib nentida, et tegemist jõle asjaliku tükiga.

Wednesday, November 12, 2014

Taara va nuhtlus

Homme peab viima Stacey (ehk auto) spaasse (ehk hooldusesse), kus korrapärane kõpitsemine tehakse ja muud sarnased jutud. Mõtlesin selleks puhuks ka autost tühjad limpsipudelid ära visata, aga siis meenus, et Eestis ju ei saa lihtsalt taarat taaskasutusprükarisse visata nagu arenenud maades, vaid peab neid kusagile automaati toppima (vastasel juhul raha maha viskamine).

Viimased neli aastat sai elatud nii, et pudelid, papp jms sai kõik taaskasutuse prügikasti visata, sest riigi poolt on ette nähtud igale elamisele kaks eraldi prügikasti, kuhu kõik oma tavaari saavad visata. Samas viimased neli aastat elasin ma riikides, kus puudusid viie kordsed paneelmajad ja inimesed teineteise kukil elasid...

Egas midagi, taara ära viimine pudel pudeli haaval alaku.

Sunday, November 9, 2014

+11

Tähtvere matkarajal sai täna jälle disc golfi mängimas käidud, kus lausa kolm tiiru peale lasime rajale. Arvestades, et tegemist oli minu järjekorras neljanda mängimas käimisega, siis edasiminekut oli silmaga näha: esimene ring +16, teine ring +15 ja kolmas ring +11.

Kui ilmad veel vähegi soosivad, siis on lootust, et saab aasta lõpuks skoori isegi paremaks timmida.

Lõpetuseks aga peab kohe ära mainima, et harva juhtub nädalavahetusi, kus jalgpallitulemused nii kümpi kukuvad: Unitedile võit, Cityle viik ja Liverpoolile ning Arsenalile kaotus. Halleluuja!

Friday, November 7, 2014

Parklamüügimehed

Minu silmis Eestis üks jubedamaid bände ja kohutavamaid avalikuelu tegelasi, Defrage, suutis Selveri parklas mulle plaati tulla pähe määrima.

Arvasin õieti, et nende nö parklamüümine on lõpuks läbi saanud, kui nad mingite joomavideode ja muu sarnase jama pärast koguaeg kusagil meedias jälle läbi käisid, aga võta näpust. Autost välja tulles lendas üks kutt plaatidega ligi ja küsis, et kas olen kuulnud sellisest Pärnu bändist? Peas oli mul lause "kurat, kes ei oleks?" aga ütlesin viisakalt, et olen küll jah, ei aitäh.

Siis küsis ta mult jooksu pealt, et kas ma siis rock muusikat ei kuula? Peas käis mul läbi "Defrage nüüd pole teab mis rock muusika", aga vastasin jälle viisakalt:"Sellist küll mitte."

Thursday, November 6, 2014

Jalgpallist kauge inimene

Üks tark sõber, kes end jalgpalli huviliseks peab, pani vahva mõttetera maha: United raiskas 160 miljonit ja tulemusi ikka ei ole.

Et inimesed ikka mõistaks, miks tulemused sellised on, nagu nad on, siis väikene meeldetuletus:
Kaitseliin, mis mängis põhimõtteliselt 2006 aastast alates koos, võeti eelmise hooaja lõpus juppideks sõna otseses mõttes, kui Vidic, Ferdinand ja Evra lahkusid. Loota, et tagala saadakse kinni selliste klaasmeestega nagu Jones, Evans, Smalling, Rafael ja uute nagade Shaw, Rojo, Blackett, McNair abil, on sinisilmsuse tipp.
Meeskond ei ole hooaja vältel suutnud kahte mängu järjest ühe ja sama kaitseliiniga mängida, mis tähendab, et ees võib ründejõudu olla palju tahes, aga isegi Leicesteri sugused meeskonnad võivad südamerahuga tagumisest liinist läbi jalutada.

Peaks olema teada, et kui väravavahi ees kaitsepaar iga jumala mäng on erinev ja mingit partnerlust välja ei kujune, ei maksa ka nullimänge oodata.

United pole kunagi olnud meeskond stiiliga "lööge meile palju tahate, me lööme rohkem" ja loodame, et tulevikus ei saada ka selleks. Rünnak peaks algama ikkagi kaitsest!

Sunday, November 2, 2014

Blondinka roolis

Ilus neljane seeria tööl möödas ja uus nädal koidab eriti mugav: kolm tööpäeva seitsmest võimalikust. Loodetavasti on ilma vähekenegi, et saaks minna taas Tähtvere matkakale nö muda open-ile disc golfi loopima.

Hommikul tööle sõites tabas mind meeldiv üllatus Raatuse ja Pika tänava ristmikul: minu ees tuias aeglaselt miski kahekümnendates blond naisterahvas, kes sõitis stiilis "nägu klaasis, hambad roolis." Nagu teame, siis Pikalt tänavalt tulles on sõitjal peatee ning nagu mina, tahtis ka tema keerata ära Raatuse peale. Keerata ta aga ei raatsinud ning jäi ristmikule vahtima, kuidas Raatuse tänaval mõlemalt poolt autod ootavad, et meie läbi läheksime. Vilgutasin taga tuledega, et joppenpuhhen - tee oma manööver ära juba, meil peatee, aga tsikk ei märganud midagi.

Siis viskas esimesel Raatuse tänava autol kopa ette ja läks üle; teine vend samuti kuniks lõpuks ootas liinibuss meie manöövreid. Bussijuht vehkis käega naisele, et sõida juba ja too naisterahvas siis suure ähmiga hakkas sõitma ja vibutas tänutäheks bussijuhuile kätt, et viimane teda "läbi laseb." 

Siis järgmiseks ei suutnud ta otsustada, et kummalt rajalt ta Raatuse tänavalt Narva mnt. peale vasakpöörde teeb ning sättis oma auto täpselt kahe raja vahele joone peale. Ma siis lõin käega ja mõtlesin, et siit saab küll ainult üks hea pühapäev tulla.