Friday, May 29, 2015

Anybody seen my baby?

Hetke seisuga tundub, et juuniks jään siia korterisse üksinda elama, mille jooksul siis on aega välja mõelda, et kuhu edasi saan. Lisaks tuleb ka ilma interneti ja telekanaliteta kuu, kuigi see muidugi kõige väiksem mure, sest xbox fifa mänguga on ikkagi olemas ja telekast vaataks ma ainult jalgpalli, mille hooaeg just läbi sai.

Kui meil laupäeva õhtul kolleegidega sushi õhtu oli, siis üks kolleeg oli natuke purjus peaga lasknud kuulujutu lahti, et ma lähen töölt minema. Sellel nädalal käisid paar inimest küsimas, et miks nii, mille peale ma vaid õlgu oskasin kehitada. Nagu kollane inglise ajakirjandus - kusagilt imeti lugu, mis klikke saab.

Monday, May 25, 2015

Ei "pehmodele"

Nii palju igasugust jama toimub elus alustades probleemidest oma nö teisepoolega ja lõpetades korteriga, sest korterikaaslane kolib mai lõpus välja ära. Sestap otsustasime parima sõbraga maha istuda ja pühapäeva õhtul veidi maailmaasju arutada ühe meie lemmik "šampuse", Sovetskoje najal. Taustaks käis eestlaste superstaari otsing ja milline rahulolev klaaside kokkulöömine oli, kui tuli teade, et Kannukesekene ei pääsegi finaali. Ilmselgelt on meil jumala ükskõik tollest saatest, aga tsideerides klassikuid, siis "kopp on ees mingitest pehmodest."

Aga korteri kohalt on seis selline, et saan ilmselt juuni veel praeguses kohas elada enne, kui omanik uued üürnikud leiab, kes kolmetoalist soovivad. Mis edasi saab, ei tea.

Thursday, May 21, 2015

Mis ei tapa, teeb vigaseks

Unustasin kirjutada oma saavutuses disc golfi võistlusest, mis aset leidis eelmisel nädalal. Nimelt oli Kurepalus nädalamäng, kus harrastajate grupis (kuhu ma ilmselgelt kuulun) oli 19 osalejat ja 26 raja peale sain tulemuseks +5, millega jäin seitsmendat ja kaheksandat kohta jagama.

Muidu võiks tulemusega rahule jääda, aga arvestades, et esimese 13 rajaga tuli +4 juba sisse, siis võib öelda küll, et mul oleks tarvis alustada mängimist alates teisest ringist, kui närvi veidi vähem sees juba on.

Lisaks läks esimesel ringil järve mu lemmikketas, mille alles nädal varem sain Annikoru tiigist tagasi. Sel korral magab ketas suht kindlalt järve põhjas ja järele peaks ise minema, kui suvi peale tuleb.

Nädalavahetusel sai Tallinnas ka neljal päeval järjest nagu maniakk disc golfi mängitud ja parimaks tulemuseks jäid Kiilis -3 ja Pirital +3. Õlg oli esmaspäeva õhtuks küll täiesti õhtal omadega, aga see ei takistanud loomulikult teisipäeval trenni tegemast taaskord, sest mis ei tapa, teeb vigaseks!

Tuesday, May 19, 2015

Hääbuv koondis

Sattusin ühel päeval Inglismaa ja Hollandi u17 mõõduvõttu vaatama ja silma hakkas esimese asjana fakt, kui palju mõlemal koondisel on mustanahalisi mängijaid platsil. Nüüd on see koht, kus esimesed kohe kohkuvad, et jälle mingi neonats ei ole rahul asjaga jne. Tegelikult ei ole nii.

Inglismaa üks tulevikulootusi ründajana on nooruk Berahino, kes on pärit Aafrika pärapõrgust Burundist. Kui kuulata tema intervjuusid, siis tegelasel on rängem prantsuse aktsent kui Arsene Wengeril. Mul kriibib hinge, et koondist esindab tegelane, kelle emakeel pole isegi inglise keel mitte. Mis on saanud sünnimaa eest väljakule astumisest?

Inglismaa 1996
Inglismaa 2013

Tuesday, May 12, 2015

The way I see it

Mõni aeg tagasi võtsin ette Alan Sugari raamatu "The way I see it," mis ei ole päris autobiograafiline teos, vaid pigem lehekülgede viisi arvamusi ja juttu tema maailmavaadetest.

Kohe esimestest lehekülgedest peale hakkasid peast mõtted läbi käima, et no seda ma räägingi, seda ma mõtlengi, nii ongi. Härra tabab järjepidevalt naelapea pihta ja soovitaks soojalt neile, kellele meeldib lugeda asjadest, mis on riikides ja valitsustes nii valesti, sest ta eneseväljendus ja soravalt kirjutatud tekst on väärt lehitsemist.

Sunday, May 10, 2015

Töö pole jänes

Laupäevast alates algas mul puhkus. Kuna kolleegi intsidendi puhul, mis EMO-s lõppes, mul väike kartus oli, et võib-olla on tarvis minna mingil hetkel siiski tööle, ütlesin reedel töölt lahkudes ka ülemusele, kui miskit on, siis helistagu mulle.

Laupäeva õhtul tuligi kõne ja küsimus, kas ma esmaspäeval ikkagi saaksin tööle minna, sest ka teine kolleeg pidavat liiga hõivatud olema, et "invaliidi" asendama minna. Nagu ikka, siis lubasin, et olen kohal nagu kord ja kohus.

Ma tean, et töö ei ole jänes, mis eest ära jookseb, aga antud olukorras on siiski tegemist vastutulemisega, mitte lisaraha teenimisega. Selle arvelt pikendan tulevast puhkust vähemalt ühe päeva võrra, seega kaotsi ei lähe suurt ei muud, kui magus esmaspäeva hommik, mida saaks idee poolest pigem voodis põõnates veeta.

Friday, May 8, 2015

Uinak EMO-s

Sain eile poolteist tundi EMO-s veeta tööajast, kui pidin kolleegi õmblemisele viia. Viimane suutis redeli otsas turnides endal näpu nii ära lõhkuda, et paljast plaastrist enam ei piisanud.
Naersime muidugi, et kes tuleb täiesti lõhkise käega ja kellel läheb jalg kipsi ning tema siis ootab oma pisikese näpukesega, et ka vahele pääseda.

Kuna ma autos ei viitsinud passida, siis läksin ka vastuvõttu istuma ja mõne aja pärast, kui arstid ta enda hoole alla võtsid, tuli mul selline tukk peale, et tõesti ei suutnud enam silmi lahti hoida. Nii siis otsustasin pisikese une teha seni, kuni teda kokku lapiti.

Nagu me teame, siis Eestis sinisele lehele naljalt jääda ei maksa, kui rahast vähekenegi hoolida, seega nüüd tüüp tuleb ka isukalt kohe tööle tagasi nii, et silm ka ei pilgu.

Wednesday, May 6, 2015

Ilma helkurita ringile

Eile hilisõhtul oli taas olukord, kus ülekäigurajal üks vend ilma helkurita ette jooksis ja sel korral kohe päris jooksis.

Mingi kutt oma tumedates riietes tegi enne ühtteist õhtul veel jooksutrenni ja tuli hirmsa hooga ülekäigurajale, et mul abs lausa pidurdamise üle võttis. Ma mõistan, et inimesel on seal eesõigus ja kõik muu, aga no kurat, mis kasu sellest eesõigusest on, kui hiljem ainult ratastoolis rusikaga vastu rinda saab taguda.

Õhtul pimedas, kui sajab vihma, üksikud autod sõidavad vastu ja jooksja mõtleb minna tumedates riietes ilma helkurita oma ringile? Jah, ma jään süüdi, aga tema on see, kes läheb katki. Teised õnnetud on noorukid kõrvaklappidega, kes ei suvatse enam vaadata, kas auto laseb ikka teda üle või mitte ning tuimalt teele astuvad.

Kui ise teed ületan ülekäigurajal ja auto seisma jääb, viskan esiteks viisakusest käppa ja tõttan siis üle, mitte ei lähe silmaklapid peas suure hurraaga peale.

Monday, May 4, 2015

Disc Golf kommuun

Disc Golfi rahvas võib kohati ikka ääretult abivalmis olla. Eile Annikorus mängides läks mul vise jõle pikale ning mu lemmikketas pani sellise lauluga tiigi poole ajama, et lõpus enam maandumiskohta ei näinud. Tuli välja, et tiigi kõrvale nõlvale maandudes oli teine tagasi alla veerenud vette ning kadunuks ta jäigi.

Väikene leinaseisak ja veel üks ring ilma oma usaldusväärseima kettata (huvitaval kombel tuli mu uus rajarekord +1) ning kojuminek, et foorumisse teade üles panna. Nagu ikka on ketta all alati telefoninumber ja nimi kirjutatud sellisteks puhkudeks.

Täna hommikupoole helistas juba keegi kutt, et leidis mu ketta tiigist ja leppisime kokku, et nädalavahetusel uuesti mängima minnes saab kokku. Tundus küll, et tegemist on päris noore poisiga, seega premiumi kuuspakki vist tänutäheks viia ei saa.