Monday, June 29, 2015

Pakkimine või Fifa

Kuu ilma koduse internetita hakkab lõppema. Kui laupäeval sai parimal sõbral aidatud kolida, siis homme on juba minu kord, kui kogu kupatus tuleb mõned majad edasi viia, sedapuhku neljandale korrusele. Ilmselgelt pole mul veel ühtegi asja pakitud, aga teades, kui palju on vaja koristamisega tegeleda uute üüriliste tarbeks, pean ma raudselt sundima end täna kõik asjad kokku ära panema. Või samas...äkki jõuan siiski ühe fifa mängu enne teha.

Nüüd tuleb kärmelt välja uurida, mis teleka+interneti pakett oleks kõige mõistlikum võtta, et tagasi infoajastusse omadega jõuaksin. Jama telekanalitega on tegelikult selles, et mul oleks tarvis ainult Viasat Sport Balticut ja ETV-d ning seda ka alates augustist. Ülejäänud kanalid võivad täiesti olemata olla. Ma tean, et kui ma lõpuks oma vana nokia minema viskaks ja nutikama tegelase soetaks, oleks elu lihtsam, aga mulle tegelikult ka istub too vana katkise ekraaniga tegelane jõle hästi. Samas ühel päeval on ka mul iPhone, luban.

Laagrisse ma sel aastal siiski ei lähe (täna sai otsustatud), sest juba augusti alguses tuleb võtta ette retk Brutal Assault'ile ja nii läheks rahaliselt asi jõle kitsaks (me kõik teame, et säästurežiimiga festivalidel hakkama ei saa).

Tuesday, June 16, 2015

Holari vol.2

Järjekorras teine hole-in-one tuli ära, kui laupäeval Kiili kaheksandal rajal ketta kitsal "tunnelirajal" otse korvi virutasin. Taaskord oli kettaks GStar Thunderbird, millega Annikorus aasta alguses esimese holari topsi virutasin. Tundub, et ketas lausa lunib raamimist ning hall of fame'i asetamist.

Otsustasin viimasel hetkel, et astun ikkagi tänavusest Hard Rock Laagrist läbi, olgugi, et olin täiesti kindlalt mitte minemas (põhjuseks väga kesine bändilist). Kuna kaks aastat jäi juba vahele, siis võib selle ohvri tuua, et piletiraha läheb korraldajale ja bändidele, kellest suurt lugu ei pea. Samas Calibani ja Anaal Nathrakhi etteasted vaatan ikkagi ära, nii põhimõtte pärast.

Korteriga paistab, et ongi asi lahenenud, kui 1.juulist lubatakse meil sõbrannaga kahekesi sisse kolida.

Wednesday, June 10, 2015

She said nothing, as usual

Varsti on nädal möödas päevast, kui ütlesin tegelasele, et kas võtab end kokku ja ta tahab midagi enamat või mitte. Vastust ei saanud ja pole siiani saanud, seega võime ainult oletada, et asjaga on ühel pool.

Kui ma eelmisel nädalal facebooki teate panin, et otsin korterit, võttis üks sõbranna ühendust, et ka temal sama mure ja kas oleksin huvitatud koos üürika võtmisest. Kirjutasin siis esialgu alla ja kui kõik hästi läheb, saame ehk juba sellel nädalal minna mingisugust kahetoalist üle kaema. Sa kurat, kui hästi see mõjuks kerele ja vaimule, kui elamise otsimisega ühele poole saaks.

Järjekordsed 3-4 tundi nõelumismõnu sai üle elatud, kui mu rinnapilti edasi kruttisime eile. Kahjuks on ikka niivõrd palju nokitsemist tolle kallal, et vähemalt kolm (võib-olla ka neli) käimist peab veel tegema enne, kui asi tervik on. Verd vist ei saa ma veel vähemalt aasta jagu loovutama minna.

Saturday, June 6, 2015

Man can not fight god

Korteriotsingud on keerulised: maakleri kaudu üksinda korteri võtmine on ropp rahapõletamine ja tänu tudengitele on Tartus üürihinnad alati üleskrutitud, mis tähendab, et enamasti on odavam võtta pangalaen ja elamine soetada. Sellist käiku aga ei julge veel ette võtta, sest ma ei saa endiselt 100% kindel olla, kas mu tulevik on ikkagi Taaralinnas (jõledalt tahaks muidugi).

Tundub, et see etapp siis on ka läbi, sest inimene, keda pidasin oma teiseks pooleks, ei suuda/ei taha leida aega töö ja teiste inimeste kõrvalt, et mõni minut ka minuga koos aega veeta. Kurb, aga kannatus lihtsalt ühel hetkel katkeb ja pole mõtet usuhullu kombel kusagil mäe tipus maailmalõppu oodata, vaid eluga edasi minna seniks kuni seda on.

Mina, kui suure The Rolling Stonesi austajana ei suuda ära imestada, kui kümpi võivad mõned Micki sõnad minna:

She confessed her love to me
Then she vanished on the breeze
Trying to hold on to that was just impossible
She was more than beautiful
Closer to etherial
With a kind of down to earth flavor
...
I must have called her a thousand times
Sometimes I think she's just in my imagination
Lost in the crowd

Wednesday, June 3, 2015

Kastame varbaid

Kodus enam internetti ega telekanaleid pole kuuks ajaks (või noh seni, kuni uue elamise leian), seega tööl peab natukene viilima ja aega tasa netis tegema.

Sai ühel huvitaval varbakastmise peol käidud, kus olid kohal vanemad ärimehed, advokaadid, doktorid jne...ja siis mina. Ma kujutan ette, kuidas härrased lauas vaatasid ja imestasid, et kas see tüüp ikka on õigele peole tulnud? Aga kõik oli aus: põrutati head verist steiki, väikesed rummikokteilid ja muidu huumorit, mis küll minul kahjuks üürikeseks jäi, sest järgmisel päeval oli tööpäev ja korraliku inimesena lahkusin varem.

Õnneks saame sellel laupäeval varbakastmise vol.2 teha, kus siis taustaks juba meistrite liiga finaalmäng ja vaba päev, mis tähendab, et ruttama kuhugi ei pea.

Täna ja homme pean juba esimestele huvilistele näitama praegust korterit ning esimesest juulist kolin välja. Kuhu, seda veel ei tea.