Monday, September 28, 2015

Värske õunamahl

Sai nädalavahetusel korralik laps oldud ja maal abis käidud, kui kaks päeva järjest korraliku hunniku õunamahla kokku vorpisime. Otse pressi alt tilkuvat õunamahla lürpida on puhas kuld ja alati kogu protsessi väärt, seega ei kahelnud ka hetkeks, kas ikka on jaksu ja viitsimist.
Eelmisel õhtul oli muidugi tarvis sõbraga saun kütte panna, et järgmisel päeval oleks tööd tehes ka korralikult hõre olla, aga kõik see käib ju teatavasti maaelu juurde.

Tööl tegi suur boss üllatusvisiidi ja tõi kõigile nende suurustele vastava vabaaja dressika. Mitte midagi erilist, aga vägagi soliidne rõivahilp, seega kummardus. Kõik taolised "pisiasjad" aitavad alati motivatsioonile kaasa ja peab lootma, et nad nüüd aastateks tempot maha ei tõmba hellitustega.

Wednesday, September 23, 2015

Wrestling kõige halvem?

Installisin endale Kodi, mis pakub sadade ja sadade kanalite striime. Ringi uurides sattusin kogemata ühe spordikanali peale, millelt tuli wrestling. Pani korraks mõtlema...

Me ainult jahume, kui ignorantsed on jänkid, aga kui neile tõesti pakub taoline spordiala rõõmu, siis millest me üldse räägime? Ma ei usu, et olen halvemat ala kunagi vaadanud ning seni ei saa ma wrestlingu pointist aru. Mis köidab seda halba näitlemist vaatama?

Mõni arvab, et snooker või curling või isegi tavaline golf on lauslollus ning igav vaadata, aga minul isiklikult ei ole küll kummagi nende kolme ala vastu midagi. Loomulikult ma ei istu maha krõpsupakiga, et vaadata curlingut olümpia ajal, aga samas ei häiri, kui see taustaks käib või kui ise peaks saama proovida kuuli libistada jää peal. Wrestling aga...oijah, sõnadest jääb puudus.

Saturday, September 19, 2015

Okaspendel

Eile õhtul sai pärast tööd veel trennis käidud ja tänu sellele oli kere tavalisest kangem. Hommikul ärkasin üles eriti varakult, sest esiteks tundsin kuidas mu õlad ja kael valutavad ja teiseks mind kummitas jubedalt üks väga veider laul.

Nimelt kuulsin tööl raadios vanakooli hitti Okaspendel - Lugu ja nägin unes koheselt, et ma oma parima sõbraga koos laulan seda väga kõvasti ja valesti kaasa. Vannun, et pole varem seda temaga päriselus kunagi laulnud ja usun, et ta ei teagi toda teost üldse.
Lõpuks ma loobusin voodis vedelemast ning ajasin end jalule, et too lugu uuesti üle kuulata ning ilmselgelt pole ma terve päeva jooksul nüüd peas mingit muud viisijuppi kuulnud kõlamas.

Wednesday, September 16, 2015

Snapback

Miski värskem komme on ringi käia nokamüts eeli-eeli peanupu otsas. Reguleeritav nokamüts on sätitud väiksemaks kui pea ümbermõõt ja nii, et müts jääks täpselt kuidagi pea peale pidama. Eesmärk välja näidata, et suur mees kannab lapsemütsi?

Thursday, September 10, 2015

Machine Headi impeerium

Machine Head oli uhke ja aus, aga...alati on aga.

Olgugi, et nad tegid peaaegu kahe ja poole tunnise etteaste, jäid nii mõnedki lood tulemata, mida pikkisilmi ootasin (Night of Long Knives, Seasons Wither, Who We Are, The Burning Red), aga arusaadavalt nende repertuaaris on liiga palju häid lugusid.

Bändi lavale oodates hakkas mu kõrval seisnud tüüp rääkima, et me peame hakkama skandeerima "Machine fucking Head, Machine fucking Head." Vaatasin talle veidi altkulmu otsa ja siis ta ütles, et päriselt ka, nii tehakse nende live ajal. Tore on, ainult, et minul on see järjekorras neljas Machine Headi kontsert, seega räägi midagi, mida ma juba ei tea.

Mingid kuldkettidega ameerika jalgpallisärkides venelased ja mõned üksikud telefonikangelased (jah, ma endiselt jälestan kõiki, kes telefonidega kontserdi ajal õhus vehivad) pidid ka ikka olema, aga üldjoontes siiski väga korda läinud ettevõtmine ja võib rahule jääda.

Machine Headi ees aga müts maha, et nii soliidses eas härrad suudavad pea igal õhtul sellise keikka anda riigist riiki traavides. Mul oli pärast kolmandat lugu juba kett maas...

Tuesday, September 8, 2015

MH Eestis

Homme jõuab Machine Head Eestisse, mis tähendab, et ma näen neid juba neljandat korda. Uue albumiga olen väga rahul ning kuna nad teevad 2,5 tunnise etteaste ilma soojendajateta, saab kindlasti kõik vanad-uued paremad palad ära taas kuulda.

Lolli peaga olin nõus autoga minema teistega koos, mis tähendab, et jõuan Tallinnasse alles üsna hilja ning järgmisel päeval teiste töögraafiku tõttu tagasi juba üsna varakult.
Pidanuks ikka esialgse plaani juurde jääma, et bussiga varakult kohale, kohalikega mõned õlled, järgmisel päeval rahus tiksumine ja järgmise päeva õhtul alles tagasi, kui enesetunne juba veidi looma hakkaks.

Üldse tegelikult on mõneti üllatav, et selline artist meieni lõpuks jõuab. Aasta lõpus tuleb ka Eluveitie ja uue aasta alguses juba Kataklysm koos Abortedi ja SepticFleshiga. Mida hing veel oskaks tahta?

Monday, September 7, 2015

Not suitable for life

Travis Ryan tegi seda jälle.

Minu suur lemmik, Cattle Decapitation, andis mõnda aega tagasi välja uue albumi The Anthropocene Extinction. Kuidas saab olla, et viimase kolme albumi üheksandad lood (vastavalt siis The Harvest Floor, Your Disposal ja Not Suitable For Life) on reaalselt iga albumi ühed parimad (kui mitte parimad) teosed üldse?

Ryani lüürika läheb ainult paremaks ja olgugi, et ma kammin läbi turske osa death metali bändidest, siis vähe on soliste, kes temaga sõnaseadmises rinda saavad pista. Olgu, on bände, kellel jutuiva on hea, aga samas nad ei suuda sõnu seada nii, et need ka riimuvad ning meloodiasse sisse sulavad.

Ignoring the trash heap that is our daily lives,
a disparaging wasteland, a hell on earth paradigm.
Extinction level living - the fate of all unwinds,
too ignorant, too selfish to read the warning signs.

Ma jumaladan seda bändi ja nende ankrumeest ning endiselt on põhjust tuhandega rusikaga pikku rinda taguda ja uhke olla, et 2012 suvel sain ma nendega koos pidu panna ja maast-ilmast jaurata.

Friday, September 4, 2015

Esimene võit

Suur isu on kirjutada eilsest disc golfi paarismängu triumfist. Kes disc golfi või isegi tavalise golfi reeglitega sinapeal ei ole, see ilmselt edasi ei viitsi lugeda, aga järgnev tekst saab kirja niikuinii pigem minu enda tarbeks, et kunagi hea meenutada oleks.

Otsustasin pool tundi enne mängu algust siiski ka osa võtta järjekordsest paarismängust, mis toimus Tartus Dendropargis. Kuna ma varem kunagi paare ei ole mänginud, siis suurt midagi ei oodanud ja paariline loositi kohapeal niikuinii, seega kunagi ei tea, kuidas joppab. Reegliks, et parem vise loeb, mis tähendab, et mõlemad alati saavad visata ning otsustavad, kumma ketta juurest edasi mängivad.

Mulle juhtus tagakäe mängija Jaanus, mis oli täiesti ideaalne, sest ise ju pigem eestkäe viskaja ning see andis juba suure eelise. Teine paar, kes meiega koos liikus, olid pigem sellised algajad, kuid siiski mitte halva viskega (üks kutt oli eriti tuttav, aga ei ole kindel kus kohast).

Alustasime 7. rajalt (par 4), kus võtsime kohe -1 ja kaheksandal kordasime sama, seega kohe tabelis liidriks. Järgnes üks raskemaid par 3 radasid dendros ehk üheksaks, kus me pidime par-iga leppima, kuid järgnev par 4, OB ala ja kohustusliku mandoga läks ülilibedalt, kus ma teise viske meile korvile suht lähedale lajatasin ja Jaanus korraliku puttiga järgmise miinuse koju tõi.

11. rada tuli birdie väga lihtsalt, kuid 12. rada polnud meil suht lootustki miinust võtta, sest avadrive jäi siiski liialt kaugele korvist. 13ndale rajale peale minnes seis -4 ja endiselt tabelitipus. Mainin veel ära, et kuna minul nutitelefoni pole, siis mul polnud terve mäng õrna aimugi tabeliseisust.

13. rada läheb kirja ehk minu väikse üllatusputtiga, kui meie mõlema esimene vise põrkas puudesse ja jäi korvist üsna kaugele, kuid minu ülesmäge putt puude vahelt maandus ilusti kettides ja raske birdie tabelisse juurde. 14. rada suutsin taas avadrive'i mehiselt lendu saata, mis ilmselt mul uut kaugusrekordit ka tähistas ja kusagilt 10m pealt pani Jaanus taas putti sisse.

15. rada on üks mu lemmikuid - üle tiigi vise, kus mul varasemalt on mitu korda holarit lubanud, aga nibin nabin puudu jäänud. Minu drive jäi korvist ehk kolme meetri kaugusele, mille ise ära ka lõpetasin ja üldskoor kokku juba -7. 16ndal rajal suutsin taas ühe kauge puti sisse lajatada, kui meie mõlema kettad taas puudesse takerdusid ja skoor -8 peale.

17ndal rajal võtsime par-i, 18ndal rajal päästsin taaskord ühe pika puttiga imekombel meile pari ja nii liikusime esimesele rajale puhta paberiga. 1. rada on 190m kandis ja par 4, mille suutsime kahepeale nelja viskega ära teha, kuid siis teisel rajal tõi minu ~100m pikkune sirge drive ja Jaanuse ca 10m putt järjekordse miinuse tabelisse juurde, mis andis kokku juba -9.

Järgnevatel radadel ei suutnud me rohkem miinuseid juurde korjata ja lõpetasime kõik rajad par-iga ning kokku lõpuks -9. Eelviimasel rajal ütles Jaanus mulle, et me oleme liidrid ja põhimõtteliselt saab ainult üks tiim meid veel kinni püüda, sest neil on 3 rada minna ning nad on ühega maas. Ilmselgelt suutsid nad viigistada, aga üllataval kombel ei saanud nad rohkem miinuseid kahelt rajalt ja nii tuli otsustada võitja CTP abil.

CTP ehk kes viskab ühe viskega korvile kõige lähemale mängiti esimese raja tiilt 18nda raja korvile ja kui vastaste esimene avadrive ebaõnnestus täielikult, teadsin ma, et mul tuleb vaid rahulikul 10m ringi korvist ära panna ning ilmselt on võit käes. Ketas maandus korvile väga lähedale, kuid põrkas ikka mõned meetrid eemale ehk tõesti nii 10m peale, kuid ka vastaste teine vise polnud minu kettast lähemal, sai Jaanus lõpetada pingevabalt ja nii saimegi esimese koha endale.

Veidi uskumatu, et siin mõningad proffid, kes kohal olid, põlesid ereda leegiga ja meist kolme ja rohkemgi punktiga maha jäid, aga lõppkokkuvõttes ei tähenda see võit mitte midagi muud, kui et võib julgelt jalga ukse vahele toppida, sest nii saab mäng ainult paremaks minna.


Wednesday, September 2, 2015

D'oh

Mul on uues kohas raskusi pesu pesemisega. Mitte, et ma ei suudaks seda teha enam, aga ma lihtsalt ei saa jaole õigel ajal. Korterikaaslane jõuab pidevalt ette ja see tähendab, et pean ootama seni, kuni tema riided on ära kuivanud. Ruumi on meil kõigest ühele pesurestile.

Täna olin surmkindel, et kui töölt tulen, on tema eelnev pesu kuiv ja restilt läinud, mis peale ma kärmelt oma laadungi masinasse lükkan, aga võta näpust - koju jõudes oli pesumasin just lõpetanud ning ta alustas rõõmsalt oma uue riidehunniku kuivama riputamist. Veidi tuli naer peale ning siis mõtteis käis Homer Simpsoni "D'oh" läbi.

Järjepidev ei jäta samas jonni ja nii proovin homme uuesti...või siis lähen boksereid juurde ostma.