Wednesday, December 28, 2016

Ei ole pühi

Mitte kunagi varem ei ole jõule nõnda vahele jäetud. Isegi, kui ma Eestist ära olin, toimus ikka kusagil mingit sorti tähsitamine, aga vot aastal 2016 jäi täiesti märkamatuks too püha. 24nda detsembri õhtul, kui enamus eestlasi verivorste ja sülti ampsasid, keerasin ma endale ja vennale korraliku kreemise pasta kokku, kõrvale klassikaline kali ja lõpetasin õhtu Battlefieldi mängides.

Kuna 27ndal pidin uuesti tööle minema, siis ei hakanud end üldse pühade meeleollu sättima. Jõulud on niikuinii end täielikult ammendanud: ei ole enam ootusärevust, ei ole suguvõsa kokkutulekut laua ümber, mis roogadest lookas, ei ole lund. Kõigil on kiire ja ega ei erine minagi nendest. Las jääda detsembrisse vana aasta ära saatmine, kus šampusekork taeva poole saata sõpradega ja ongi pühad peetud.

Thursday, December 22, 2016

Selg sirgu nah

Nutiajastu toob küürakaid inimesi juurde nagu muda. Vähemalt ma arvan, et asi on telefonides, sest nii paljud vähekenegi pikemad inimesed kõnnivad pea maas telefoni põrnitsedes, kael kõveras. Mul on üks kolleeg, kes on minu pikkune (182cm) ja käib nii rämedalt küürus, et piin on vaadata. Arvestades, kui palju aega ta veedab nii kõndides, et telefonis samal ajal hullab, siis ma oskaks küll näpuga süüdlase peale näidata.


Või näiteks ilus pikemat kasvu tütarlaps ühes Tartu teenindusettevõttes, on kogu oma välise ilu ära rikkunud kohutava küürus olekuga.

Monday, December 19, 2016

Lõpu eel

Proovisin ilusal pühapäeval väikse seltskonnaga discgolfi Valgjärvel. Kohutav, lihtsalt kohutav. Ma sain veel veendumust, et pusa+jope ja talvesaapad on piisavalt palju riideid, mis mul kogu mängu ära rikub. Liigutused on kohmakad ja puttimine tundub maailma kõige keerulisem ülesanne üldse. Kogemata oleks ka ühe orava puu otsast alla lajatanud, kui täpselt sinna oksa pihta ketta viskasin, kus eelnevalt loom ringi jooksis.


Varsti on puhkepäevi tulemas, kuigi 27ndal peaks ikkagi tööle tulema (loodetavasti viimast korda sellel aastal).

Monday, December 12, 2016

Spordipäev

Tähistasime kahe sõbra sünnipäeva sel korral teisiti kui kombeks - spordipäevaga. Kokku kutsuti ca 20 inimest, moodustati kaks võistkonda ja päev läbi käis mõõduvõtt erinevatel aladel (neist discgolf ainukesena välitingimustes). Meie meeskond suutis ainult kolmel alal võita, aga need olid ka alad, mis reaalselt midagi endast kujutavad. Jalgpallis oli täielik seljavõit ja saalihokis saatis lõpuks paari väravane edu, seega keegi ei lasknud pead norgu, et mingis suvalises rahvastepalli või korvpalli mängus neile alla jäime.

Spordipäeva juurde käis muidugi huumor, saunaõlu ja hilisem taastumine Müncheni restoranis, aga kuna mu kere järjest rohkem kangemaks ja valusamaks jäi ning väsimus maad võttis, otsustasin pärast kõhutäit restoranis rahvaga hüvasti jätta. Hüppeliigesed, kannad, põlved, puusad, alaselg ja parema käe nimetisõrm on nii valusad, et võin autole invaliidimärgi küll peale panna.

Tuesday, December 6, 2016

Retro FM, anna endast märku

Koletult kombel on detsembris töömaailmas tihti peale hullumaja ja meie ei ole erand. Olgugi, et mootorid, mida ehitame, ei ole jõulude või veel vähem, talvega, sugugi seotud, sadas täpselt korralik hunnik tööd kaela detsembriks. Taaskord on pikad õhtud ja olen viimane, kes majast lahkub. Samas on lootust, et kui kõik klaariks saab, tuleb ilus jõulupuhkus ehk isegi päev-kaks varem, kui ülejäänud maailmal.

Eelnevas postituses mainitud Retro FM vist luges postitust ja tänutäheks mängis R.E.M.-i lugu "Losing My Religion" kahel korral...kahe tunni jooksul. See on lausa kuritegu, kuidas nõnda hea lugu täiesti ära solgitakse taolise leierdamisega. Nad võiks kasvõi siis Gravewormi versiooni sellest loost vahepeal mängida, et vähekenegi vaheldust oleks. Samas, mis oleks päev, kui ei tuleks Bon Jovi - Living on the Prayer ära...samuti kahel korral. Oeh, endiselt pole keegi nende playlisti annetusfondi minuga jaganud.

Tuesday, November 29, 2016

Radio Ga GA

Eesti raadio jaamadest kuulan eranditult ainult Retro FM-i. Raadiojaam on viimaste aastatega märgatavalt "suuremaks" muutud, aga sama ei saa öelda nende playlist kohta. Pärast järjekordset R.E.M. - "Losing My Religion" lugu hakkas lausa halenaljakas juba. Tööl algas lausa nali, et tohoh, täna pole veel "Losing My Religion" ära tulnud ja siis õhtul autosse istudes tuleb raadiost just see lugu. Järgmised kaks päeva tuli antud teos mõlemal korral kell veerand kolm päeval. Defuq?

Ma muidugi ei tea, kui kallis või keeruline on raadiojaamal playlisti tegemine, aga see on kohati lausa piinlik, kuidas teatud artistidelt ainult üks ja sama lugu tuleb. On ju kasvõi eelmainitud R.E.M.-il mitmeid häid lugusid aastate tagant, mida võiks sisse segada. Või mis teema on Fools Garden - "Lemon Tree" lauluga, mida ka söögi alla ja peale neilt võib kuulda? 

Sestap ei pea ma ka täit tööpäeva Retro FM-i kuulates vastu ja mingi hetk pean värskendama ennast youtube'i abil.

Sunday, November 20, 2016

One game to another

Külma ilmaga discgolfi mängimisel on minu jaoks tegemist täiesti täiesti spordialaga. Kogu see ekstra pusade-jopede kandmine mõjutab mu puttimist nii jõhkralt, et ma ei tunne isegi 4m peal end kindlalt. Kahtlustan, et kuniks kevadeni ma võistlustest väga osa ei võta.

Uue arvuti sain jooksma, aga mõned tagasilöögid pidid ikka olema. Esiteks ei olnud ma (ega paljud teised) teadlik, et Nvidia kõige uuem driver on vigane ja mul läks tubli kaks päeva aega, enne kui jälile apsakale sain. Nõks vanem draiver sai peale, Battlefield 1 mängus ultra settingutega oli FPS jälle korras ja meelelahutus võis alata. Tõehuvides ütlen kohe ära, et olen ikka kohutav nuub, sest mul varasem taoliste mängude kogemus arvuti peal puudub, seega ma olen kohati rohkem kahurilihaks. A ma luban, et saan paremaks...une arvelt, nagu ikka.

Tuesday, November 15, 2016

No shave november

Homme õhtul jõuab mulle uus mänguasi: gaming PC. Kuna kogu see kisa Battlefield 1 üle on olnud nii meeletu, siis ei pidanud ma enam vastu ja otsustasin ka lauaarvuti tagasi oma ellu tuua. Ma tean, mul on tarvis windowsit kasutama hakata (olen tegelikult sunnitud seda tegema ka tööl), aga kuna arvuti põhirõhk jääb siiski mängimise jaoks, siis loodetavasti pean vastu.

Otsustasime veel tööl kuu alguses osade kolleegidega, et teeme "no shave november", kuid juba on esimesed murdunud ja nüüd olengi ühe teise tüübiga ainult kahekesi alles, kes habeme ja vuntsi piiramisega patustanud ei ole.

Tuesday, November 8, 2016

Modern Talking

Tegin lolli vea: kolasin youtube'is ringi nagu ikka ja ühel hetkel mängis mul Modern Talking - No Face, No Name, No Number video ees. Nali naljaks, aga lugu ma enam enda peast välja ei saanud ja kui kolme päeva möödudes endiselt avastad duši all end laulmas kiledal häälel "No face no name no number...," siis tead, et tegemist on taaskord ühe "see laul viib mu veel hauda" kategooria teosega.

Tööl käib igavene jant ja närvid on läbi nagu politseikoeral, ameeriklased elavad seljas, aga seda ilmselt sellepärast, et nende riigis hetkel tsirkus käib (mitte, et Toompeal parem seis oleks).

Wednesday, November 2, 2016

Terä talv

Püha issand, kuidas talv mulle selga sadas - sain neli korda ühe päeva jooksul autot puhtaks kraapida. Esmalt hommikune rituaal, siis enne lõunat üks korralik puhastus, et minna rehvivahetusse (hommikune tööle uisutamine suvekatega oli lõbus ja ma polnud ainuke, kes Narva mnt tõusu vältis ja ringiga sõitis).
Kolmas puhastusring tuli õhtul, kui töölt minema sõitsin, aga mitte veel koju, sest meil oli kahe tunnine koosolek discgolfi klubiga ees ootamas. Seega kaks tundi lumesadu ja pisikest miinuskraadi tähendas, et ka kell üheksa õhtul sain uuesti auto üle kraapita.

Olgu, täna veel oli naljakas, aga ilmselt varsti juba tatistan ja vannun, kui harjaga ümber auto luusin.

Monday, October 24, 2016

Murderers, murderers, murderers...

Mingi kuramuse jahiselts vms oli lisanud facebooki'i pildi, kus on kamp jahinaisi (ja ma mõtlen kamp! ja ma mõtlen naised!) kahe surnud põdra taga poseerimas. Pealkirjaks oli pandud "Väga lahe!" ja veel miskit teksti, mida enam ei mäleta.

Põhjus, miks mingi jahiseltsi pilt üldse mulle ette hüppas, oli sellepärast, et keegi tuttavatest otsustas seda laikida, mis peale facebook targa kohana arvab, et teised inimesed peaksid ka siis sellest teadlikud olema. Miks?

Ma saan aru vajadusest põtru (või siis ka teisi loomi) küttida, aga ma ei saa aru vajadusest teha pilti päeva saagist, ise taustal uhkelt "fucking yeaaaa" stiilis poseerides ja siis selle jagamisest sotsiaalmeedias pealkirjaga "Väga lahe!"

Kuna lisaks minule oli keegi veel sinna halvustava kommentaari lisanud ja ma enam seda postitust üles ei leidnud, siis ilmselt on pilt maha võetud. Noh, hea seegi.

Friday, October 21, 2016

Atlantis

Käisin esimest korda Atlantises. Mitte ööklubis, vaid restoranis. Tegime lõunasöögi kolleegidega seal ja laud oli kohe selles jõe poole väljaulatuvas osas, akna all. Tuleb välja, et rootslased, kes meiega liitusid, organiseerisid nii 15a tagasi endale reserveeringu just sinna lauda (ilmselt üks kõige parema vaatega üldse) ja nüüd võib igal lõunal kohata vähemalt kedagi rootslastest seal istumas. Räägiti ka, et kui keegi võõras kogemata lendab sinna lauda istuma, siis rootslased seda väga ei tolereeri ja hakkavad pahandama.

Sunday, October 16, 2016

3h rahu

Oleks vaja endale üles kirjutada märksõnasid või teemasid, millest hirmsalt tahaks kirjutada, aga mis just siis pähe torkavad, kui millegagi kusagil ametis olen. Praegu on nii, et kohati ei ole meeles, mille kuradi pärast ma üldse teise tuppagi jalutasin, rääkimata siis uitmõttest, mis autosõidu ajal pähe torkas.

Põlveõndlasse sai tätoveering tehtud, ülimalt mõnna oli. Tegelikult oli veider valu, sest kohati oli isegi nagu hea (seda seniks, kuni uuesti pikku kõhre nõel käis). Ka artistid olid üllatunud, et ma nii rahulikult kogu sessioonu vastu pidasin. Kohe järgmisel päeval tegime mu rinnapilti edasi ja pärast kolme tundi hakkas sealt küll nii valus, et ma lõpuks vandusin iga nõelapiste peale, mis viimistluseks valget värvi sisse torkas.

Huvitav aga on see, et järgneval ööl aga tegi põlveõndla pilt palju rohkem valu kui rinnapilt ja öösel kell kolm ronisin sootuks voodist välja, lõikasin kile katki, mis jala ümber oli ja kreemitasin pilti nagu segane, et vähekenegi und saaksin. Lõppsaldoks jäi tollel öösel ca 3h und.

Monday, October 10, 2016

Tõsine liigutamine

Aastal 2011 mängisin Shetlandi saarestikul kohalikus liigas jalgpalli, järgnevad aastad käisin vahelduva eduga mõned üksikud korrad jooksmas 5km - 7km pikkuseid otsi. Siis aga tuli vaikus.

Pakun puusalt hetkel, et aastast 2014 pole ma kordagi jooksmas käinud kuniks eilseni. Otsustasime disciklubiga, et teeme pühapäeva õhtul korvpalli 4 vs 4 Sillaotsa koolis ja see sai ikka parajaks katsumuseks. Võhma pole pea üldse enam, aga võrreldes teiste kuttidega, kes minust veidi vanemad, suutsin siiski edasi-tagasi piisavalt joosta. Tegelikult suudaks ma ilmselt pikemat distantsi rahulikus tempos ka kütta, aga saalis sprintimist ei ole küll jalgpalli ajast saati teinud ja see tappis korralikult.

Täna on kõik kohad jõle valusad, aga selline kord nädalas või isegi kord kahe nädala jooksul jooksutamine tuleb siiski pigem kasuks.

Wednesday, October 5, 2016

Vikings

Kolmas päev puhkust, ma ei ole suutnud ikka täielikult tööst end välja lülitada. Esmaspäeval jutustasin kolleegiga, eile helistas ülemus ja täna ei pidanud enam vastu ning panin tööarvuti käima, et veidi luurata, mis vahepeal seal toimunud on.

Mõtlesin, et annaks sarjale "Vikings" uue võimaluse. Viimati, kui hakkasin seda vaatama, jätsin esimese hooaja lõpu poole pooleni, sest ma ei talunud sarja keelelist ülesehitust. Miks peaksid Skandinaavias viikingid omavahel rääkima tugeva inglise keele aktsendiga ja kohati norra (ma eeldan) keeles? Kui nii suur tahtmine oli sari teha inglise keeles, siis võinukski nii jätta ja keegi poleks kobisenud. Nüüd peab taluma võltsi aktsenti, mis kõrva nii palju riivab.

Norrakate sari "Lilyhammer" tehti norra keeles ja mind üldse ei häirinud, vastupidi.

Sunday, September 25, 2016

Spice Girls maasikas

Suutsin discgolfiga teenida endale järjekordsed jalavarjud: The North Face'i matkatossud, mis sobivad just disci harrastamiseks. Tore, et kolm nädalat tagasi just hirmkallid Adidase sarnased tossud endale soetasin.
Minu teine koht Kümne Raja Karika sarjas tõi auhinnaks lisaks jalavarjudele veel eridisainiga ketta, kus mu nimi peal ilutseb ja nüüd ilusti riiulis on ning pudeli vahuveini. 

Läksime klubiga pärast seda "triumfi" väiksele afterpartyle, mis kulmineerus ööklubis Maasikas. Ma olin kuulnud legende, kuidas seal klubis on koridoris mehed reas nagu šaakalid ja siis ootavad ning uurivad, kuidas mööduvaid tüdrukuid maha murda. Tegelikkuses ongi asi nii, ei ole lihtsalt müüt. Kogu koridori ja tantsuplatsi äär on täis varitsevaid raisakotkaid, kes joogiklaas käes hindavad distantsilt naisi ja siis õigel hetkel ründavad. Ma ei teagi, kas see on naljakas või kurb, aga nii see tõesti on. Vähemalt oli lõbus.

Puhkuseavalduse viskasin ka lauda, kolmandast oktoobrist alates kaks nädalat, ilma pikema jututa.

Wednesday, September 21, 2016

Poh, puhkaks vähe

Tööl on viimasel ajal kombeks saanud end pooleks haigutada. Mitte, et ma nüüd nii vähe magan öösiti, aga kuskil on mingi konks. Arvan, et õige aeg oleks väike, võib-olla isegi kahe nädalane puhkus võtta ja reaalselt puhata.

Osa minust tahaks minna kuhugi päikese alla basseini najale õlut libistama, osa tahaks minna Inglismaale jalgpalli vaatama, osa tahaks minna veidi reisida nagu muiste, osa tahaks jääda koduseks ja reaalselt puhata. Milline see lõpptulemus olema saab, näitab vaid aeg. Homme või ülehomme viskan puhkuseavalduse letti.

Friday, September 16, 2016

#bemorebulldog

Minu palavalt armastatud AFL (australian football league) klubi, Western Bulldogs, sai täna millegi täiesti enneolematuga hakkama. Nad suutsid poolfinaalis alistada viimase kolme aasta meistri, Hawthorni.

Asja teeb magusaks just tõsiasi, et Bulldogs on olnud viimaseid jumal team mitmeid aastaid pigem liigas peksupoiss, aga sellel hooajal on oma tase nii kõrgele lajatatud, et veerandfinaali purustustöö nimetati juba ajalooliseks. Ootused olid poolfinaaliks küll kõrgel, kuid eal ei julgenud unistada, et Melbourne'i tippklubi nii asjalikult paika pannakse ja "eelfinaali" marsitakse.

Kurat, kuidas ma sooviksin seal olla, et saanuks kogu hooaega nautida ja ka finaali kaasa sammuda. Woof woof!

Thursday, September 8, 2016

Coyote & Hamstring

Käisin eile õhtul lojaalselt oma tätoveerijal taas külas ja seda puhku oli tunne, et püstitan enda uue rekordi. Hetkel olen kõige kauem istunud 5,5h, kui aastaid ja aastaid tagasi Bloodbathi teemalist pilti õlale tegime. Eile jäi siiski meie laeks 5h, sest kell sai 22 õhtul, mu reie tagumine lihas oli peaaegu verest tühjaks juba jooksnud ja kui me oleks tahtnud põlveõndlasse ka pildi ära jõuda teha, pidanuks tugev 2h vähemalt veel istuma. Pinge langes meeletult, kui ta arvas, et teeme tolle täiesti eraldi sessiooni käigus, sest pidavat olema üks kõige haigem koht üldse, kuhu nõel sisse torgata.

Mu tätoveeringud on nagu Tallinn - need ei saa kunagi valmis. Pidevalt tekib uusi ideid, mida oleks kohe vaja ellu viia ja siis nii jäävad teised pooleli olevad projektid jälle ootele, kuniks ringiga nendeni tagasi jõuan. A no mis sa teed...

Thursday, September 1, 2016

The joystream

Järjekordne tähtis ameeriklane saatis kirja, et reede õhtul meie aja järgi kell 18:00 saab olema suurema rahvaga koosolek Skype'i teel. Reede õhtul. Kell 18:00. Joppenpuhhen...

Hetkel teevad nad igal õhtul kell kuus Skype'i koosolekut, millest ma kordagi osa pole võtnud. Hiljuti just kutsus rootslane mind ka pulti, aga siis vabandasin end ära koheselt, et mul tegemist tööl, ei saa. Enam aga pääsu ei ole ja pean arvesse võtma, et mõned korrad nädalas istun nagu miki arvuti või telefoni ees, eeldatavastu omast vabast ajast. Eeldavasti just siis, kui tahan discgolfi rajal viset teha.

Saturday, August 27, 2016

Puhkaks aastal 2017?

Mõtlesin, et pole ammu puhanud. Natuke kaalusin, rääkisin paari inimesega ja siis ütlesin:"Fuck it." Ostsin Metaldays 2017 festivalile pileti, mis Tolminis, Sloveenias aset leiab.

Neli aastat tagasi sai sama festivali külastatud ja olgugi, et nad pidid bürokraatia pärast nime vahetama (Metalcamp -> Metaldays), siis kõik on endiselt sama: nädal aega rasket muusikat ühes kõige kaunimas paigas üldse. Paar artisti on ka välja nimetatud, üks neist Bloodbath, mis tähendab, et minu veenmiseks rohkemat polegi tarvis. Kihvt oleks bändimehi kohata ja neile uhkusega oma tätoveeringut näidata, mis endiselt nende "fan art" albumi kaanepildiks on facebooki lehel.

Mu austraallasest sõber ja kohalik Sloveenia tüdruk, kellega tol korral tutvusin, lubasid ka tulla, seega ajame juba vaikselt väikest gängi kokku.

Meenutusi aastast 2012

Thursday, August 25, 2016

Kui aeg lendab...

Praegune töökoht on mu elus teine selline, kus aeg näikse alati liiga kiirelt minevat. Kui ma Austraalias olin aasta laotöö peal, siis seal polnud kordagi hetke, kus pidin kiruma, et päev venib nagu tatt. Iga kord jõudis lõuna liiatigi kärmelt kätte ja järgmisel hetkel olid õhtused transpordifirmad juba ukse ees.
Nüüd on täpselt sama - teen nii kiiresti kui saan, aga endiselt vannun, kui näen, et kell jälle nii palju edasi on liikunud. Eriti ränk on asi ületunde tehes, sest siis jõuab 21:00 kätte lihtsalt automaagiliselt ja paneb kukalt kratsima, et mis ma siis õieti korda saatsingi päeva jooksul.

Üldse tundub, et võiks üürikorteri üles anda ja tööle ära kolida. Vähe sellest, et pikad päevad nii tavaliseks on muutunud, organiseerisime me keldrikorrusele ka jõusaali, mis tähendab, et hakkan veel vähem aega kodus veetma. Nii on aga lootust uueks suveks ehk sixpack ette saada, mis hetke elustiiliga järjest kaugemale ja kaugemale silmapiirilt kaob.

Thursday, August 18, 2016

Maitsvad kukeseened not

Inimesed on hullumas seente pärast. Üks ei suuda metsas seenel käia ilma, et sellest pasundada tervele sotsiaalmeediale stiilis "Tund aega metsas ja selline saak." Iga aasta kordub sama, et hakatakse maailmale jagama pilte oma saagist, nagu oleks jahil käidud ja korralik uluk maha lastud.
Hetkel on kõige popim sõna, mida kuulen, kukeseened. Ka selverisse minnes ootab inimest väravate ja ostukorvide juures koheselt üks raamat pealkirjaga "Maitsvad kukeseened."

Tööl on nii, et midagi pole muutunud - vara üles, hilja voodi. Discgolfis suutsin esmaspäeval õhtul teha Annikoru rajal oma uue rekordi miinusesse mängides ja Manchester United alustas hooaega tubli võiduga.

Wednesday, August 10, 2016

Full vegan

Lippasin eile õhtul pärast juuksuris käiku tagasi tööle mõneks tunniks ja kuna piisavalt hilja alles sealt minema sain, siis otsustasime neljakesi minna õhtust sööma Mandala restorani raekojaplatsis. Üks kolleeg on vegan.

Kui ta kuulis, et ma seeni ei söö, siis ütles, et ära ole nii valiv. Purskasin naerma ja ütlesin, et sa oled kõige suurem silmakirjatseja üldse. Ma valin, et ma ei oksendaks meile laua peale, sest seeni ei taha süüa ma just nende tekstuuri pärast, mis okserefleksi mul esile kutsub. See selleks.

Ühesõnaga, kui ta oma täistaimetoitlase lobi ette sai, küsis ta teenindajalt, et mis see valge asi ta sousti peal on. "Või," oli vastuseks, mis peale kolleeg nähvas, et te ütlesite, et see toit on täis vegan, aga või ju seda ei ole. Ma tahtsin kohe tulekahjut hakata kustutama ja ütlesin, et ei ole hullu, ma söön selle või sealt pealt ära ja kõik on hea. Kolleeg sellega aga ei nõustunud ja palus valmistada kokkadel uus lobi.
Me olime kõik enam kui kindlad, et see sama pläust toodi talle tagasi nii, et urgitseti lihtsalt või ja selle riismed kõik välja, aga vähemalt rohkem skandaali ei tehtud, teenindaja vandus, et tema silme all valmistati see uuesti, rekordkiirusega.

Minul ei ole südant nii teenindaja ja koka tuju hakata morjendama ning kui näiteks oleks mu toidu peal olnud siiski mingi seeneollus, söönuks ma ta ära vett vms ohtralt peale juues või siis välja lihtsalt välja noppinud, hiljem kodus muidugi vandunud, et kui raske oli mu ühte erisoovi täita. Aga no kurat - raske on nende veganitega, kes mitte kui midagi süüa ei raatsi.

Tuesday, August 2, 2016

Ma proovin olla hea inimene

Lähenen selveris kassale paremalt poolt oma ostukorviga, vasakult kõnnib samas suunas naisterahvas, käes kommikarp ja küspsised. Ta vaatab vasakul olevat kassat, kus vanem meesterahvas asjatab ja siis minu poolsesse kassasse, kus ees olev klient just ära maksis. Viipan talle käega, et ole lahke, tule võta minu ees koht sisse ja saad oma kahe asjaga koheselt poest minema. Naisterahvas läheb näost kergelt punaseks, naeratab ja tänab viisakalt, mis peale mul hiiglama suur hingerahu tekkis. Nagu oleks üüratu heateoga just hakkama saanud, kuigi ma ei teinud muud, kui astusin sammu tagasi ja viitsin poes mõne minuti kauem kui oleks soovinud. Täiesti lõpp, kui hästi ma end tundsin.

Sõidan minema, kõrvaltänava peal on autod järjekorras, sest ei õnnestu peateele kuidagi keerata tipptunni ajal. Tõmban hoo maha, vilgutan tulesid ja luban kaks autot enda ette ära pöörata. Esimese auto roolis olnud naine läks ähmi täis ja küttis kummivilinaga minema, teine autojuht ei pööranud tähelepanu ja lasi sirge molliga edasi.

Ma tegin enda arvates taas head, aga sel korral ei olnud inimestel aega tänamaks ja hea enesetunde asemel valdas mind hoopis selline "mida iganes" tunne. Sama, kui hiljuti discgolfi mängides korjasin jooksvalt kilekotiga tühja taarat mööda rada kokku, et see prügikasti ära viia ja siis paari päeva pärast avastasin raja peal jälle purke ja pudeleid vedelemas. "Because fuck you, that's why!"

Sunday, July 31, 2016

Vana rootslane tembutas

Läksin reedel õhtusöögile Hot Poti, et toreda ja ilusa inimesega terrassil mõnus õhtu veeta. Kui me olime endi arvates oma viimaseid jooke lõpetamas, tuli järsku seljatagant mu rootslasest kolleeg, kes koputas õlale, ütles sosinal, et firma kandis arve eest hoolt ja kõndis siis lihtsalt minema. Ma olin veidi segaduses ja kui tahtsin minna uurima, et kas ma saaks meie arve, jõudis teenindaja juba tulla ja öelda, et meile on jäetud veel üks ring jooke lisaks. 

Ma ei teadnudki, et kas tunda piinlikkust või olla uhke, et vana rootslane nõnda helde liigutuse tegi täiesti tühjast kohast, aga tagantjärele mõeldes on siiski naljakas seik. Ameeriklane rääkis mulle hiljem, kuidas nad olid märganud meid õuest ja tahtsid mingi koerusega hakkama saada (esialgne plaan oli olnud, et maksavad salaja arve ja saadavad lisaks kandiku shotte lauda), aga õnneks ei läinud asi nii kaugele ja saime südaööl siiski normaalses olekus sealt minema.

Tuesday, July 26, 2016

Suvepäevad lõunas

Suvepäevad kujunesid välja humoorikaks ettevõtmiseks. Esiteks tegime Koiva jõel kanuudega pisikese 5h pikkuse matka ja olgugi, et päike ei paistnud, väljas oli 23'C ja vesi külm tundus, siis koheselt stardis lendas üks kanuu uppi, mis peale nalja kõigil nabani oli ja mul juba endalgi isu tekkis vette minna. Me panime suureks üllatuseks teistele viiekesi piraadi kostüümid selga ja isegi lipud kanuude tagumisse otsa, mis ülejäänud rahva veidi kadetaks ajas.

Poole maa peal olid enamus kanuud kõik ümber ära käinud ja meie endiselt kuivad, mis peale ühe randumise ajal ma oma kaaspiraadi tuimalt vette pikali jooksin, et ka lõpuks esimene ujumine sellel aastal ära teha. Edasi võtsime juba nii vabalt, et jäime ühe nõlva äärde "ankrusse" ja hakkasime vettehüppeid tegema, tänu millele muidugi teistest pikalt maha jäime.

Õhtul jätkus pidu Nakatu turismitalus, kus sauna ees õlut visates ja tiigis sulistades kuni kella kolmeni hagu anti. Noorukid jäid veel isegi pikemaks tiksuma, aga sealt tuli ka vahe sisse, kui mina hommikul reipalt pastat sisse õgisin samal ajal, kui osad hiirvaikselt veeklaasi najal tiksusid.

Ülemuse sõnad mind koju tuues olid konkreetsed:"Kuradi lahe kaader on meil ikka."

Monday, July 18, 2016

Buzzz

Tõmbasin herilasele litaka, aga nii õnnetult, et tegelane suutis mind kahe näpu vahele nõelata. Nüüd on käsi paistes (mitte midagi hullu siiski), aga tunne on selline, et kui paistetus üle läheb, siis saan ma erivõime juurde ja discgolfis saavad kõik visked automaatselt 10m pikkust ja muidu täpsust juurde. Yeah, one can only hope...

Siis on veel selline tunne, et peaks oma Xbox 360 maha parseldama ja mänguri PC peale üle minema, sest Battlefield 1 on sügisel välja tulemas ja mina sellistes mängudes puldiga hakkama ei saa. Lisaks oleks arvuti lahe projekt, seega mõtteainet sügiseks jagub.

Friday, July 15, 2016

Live your life like it's yourlast

Homme on Manchester Unitedi esimene hooaja eelne sõpruskohtumine, kus sel korral minnakse küll Wiganile. Ma ei saaks vist enam rohkem elevil olla, sest kõik on meeskonnas taas uus ja pre-season annab alati võimaluse uute noortega tutvuda, kellest loodetavasti mõni ka ülejäänud hooajaks tiimi kaasatakse. Usun, et kui esimene mäng nähtud, siis võib veidi ka aimu saada, et mida Mourinho täpsemalt aretama läheb, aga selge see, et tibusid on veel vara lugeda.

Huumorit ka: kolleegil on käe peale tätoveeritud ülimalt halva kvaliteediga lause "Live your life like it's yourlast." Just nimelt, your last oleks nagu kokku kirjutatud. Täna küsisin talt, et mida kuradit - see ei oma üldse loogikat ju. Ta ütles, et miks mitte? "Sest sul ongi ainult üks elu, mida elada, fakt, punkt, kõik." Siis ta arvas, et see lihtsalt läheb eesti keelde tõlgituna kaotsi. Vastasin, et ei - ka inglise keeles on sul ikka üks elu, mida elada ja kaotsi ei lähe tõlkes midagi. Ta muutus tõsiseks...

Thursday, July 7, 2016

Torm jõudis

Mul on kahtlane tunne, et päästsin pühapäeval inimelu. Kui ma Alatskivilt Tartu poole sõitsin, siis võtsin peale hääletaja, kes oli Vara lähedal tee ääres, ümber laiumas vaid suur põld ja mets. Viiekümnendates naisterahvas oli liikumas Tartu poole sünnipäevale ning ei viitsinud bussi Alatskivilt ära oodata, mis peale pidas arukaks saabuvast tormist hoolimata jala teele asuda ja pöidlaküüdile loota. Ilm tollel hetkel oli muidugi tõsiselt suvine, mis aga ähvardas muutuda iga hetk.

Vähem kui viis minutit pärast autosse istumist hakkas sadama tugev vihm, mis kulmineerus nii ränga tormi ja tuulega, et pidin lausa tee äärde seisma jääma, sest isegi 20km/h liikumine oli välistatud. Nii autos istudes ja tormi vaadates kuulsin teda telefoniga rääkimas oma sõpradega Tartust, kes väitsid, et linn on üleujutatud. Ta kordas mitu korda, et ta ei tea, mis temast järele oleks jäänud, kui ta endiselt seal keset tühjust väljas oleks pidanud olema jne.

Kui torm möödas oli ja pärast kahjustuste hulka nägime, oli endal täpselt küsimus peas - mis oleks sellest inimesest järele jäänud, kui ümberringi puud juurtega maast välja olid kistud ja vett kõikjal rohkem, kui maa korraga neelata jõuab.

Tuesday, June 28, 2016

England till I die

Nii-nii, minu kallis Inglismaa suutis taaskord sirge molliga lati alt läbi joosta ja sel korral jäi laeks kaheksandik finaal. Iseenesest tubli saavutus, arvestades kui kohutav nende mängupilt oli alagrupis, aga no kurat...

Millal see jant ükskord lõppeb? Iga kord pannakse pukki ajale jalgu jäänud papi, kes on tänapäeva vutist sammuke maas. Roy Hodgson läheb ajalukku kui mees, kes suutis MM-il alagrupist mitte edasi pääseda ja järgneval EM-il kobinaga parima 16 sekka jõuda, et Islandilt põske võtta.
Mingid lollakad halad, et neil jõle pikk hooaeg seljataga jms võivad ennast imeda, sest see kõlbab ainult rubriigi alla "Loll on see, kes vabandust ei leia." Kõigil on pikk hooaeg seljataga, aga teised (ka Island) suudab kokku panna 11 meest platsile, kes on hinge ja tahtmisega asja juures, mitte ei kiiguta palli küljelt-küljele, et siis proovida lõpuks tsenderdust kasti.

Mina ei kujuta ette, kes peaks too inimene olema, kes Inglismaa koondise lõpuks ka jalgpalli suudaks mängima panna, aga erineval inimestest, kes rusikaga pikku rinda peksavad ja end tr00 Belgia fännideks kutsuvad, saan ma öelda, et olen alati olnud ja jään ka alati Inglismaa toetajaks, nii heas kui (tavapäraselt) halvas. Ma ei saa teha uut valikut oma toetatava koondise või klubi üle, sest see on juba veres. See on hea sõltuvus, mida pole vaja ravida ja mida ei tohiks ravida ning kes iganes otsustab päeva pealt endale uue lemmiku valida, ei ole miski fänn.

Monday, June 27, 2016

Worn out

Ostsin aastaid ja aastaid tagasi Šotimaal matkapoest veekindla (enda arvates) õhukese tuuleka, mis hästi pisikeseks kokku kannatab voltida. Tänavu suvel nüüd avastasin discgolfi mängides, et veekindel see enam pole, sest millegi pärast olen ma koheselt märg nagu kassipoeg, kui tibutamisest veidi kangem vihm tuleb.
Asi oli lausa nii halb, et viimatisel mängul, kui vihma kaela saime, kakkusin jaki sootuks seljast ja viskasin nurka, sest olemine läks aina ebamugavamaks ja Manchester Unitedi kodusärk, mis mul all oli, osutus hoopis mugavamaks lahenduseks paduvihmas. Peab sportsdirecti shoppama minema.

Monday, June 20, 2016

Low Lands

Austraallane Bruce 1 jõudis Eestisse, mis tähendab, et 2.juuli paneme väikse vabaõhu peo püsti Peipsi lähedal. Ameeriklane tuli veel tööl välja ideega, et me peame pervo vuntsid kasvatama ette tolleks ajaks, et talle pidu veel rõvedamalt meeldejäävam oleks.

Tööl olen tõmmanud veidi tagasi, sest esiteks on euroopakad käimas ja teiseks oleme lõpuks ilusti omadega graafikus ja isegi natuke ees, seega otsest vajadust selga pooleks murda ei ole. Saab rahus jalgpalli nautida ja ka discimas käia. Discist rääkides, siis kaks sõpra märkasid hiljuti enda käe peal puuki jalutamas, mis tuletab meelde, et isegi pärast vaktsineerimist on koguaeg mängimas käies selline tunne, et keegi kuskil ronib (puhas paranoia, aga ikkagi).

Monday, June 13, 2016

EM2016

Inglased suutsid jälle mulle "rõõmu" pakkuda, kui täiesti idiootlikult kolmest punktist avamängus ilma jäädi, mis peale nad ennast veidi täbasesse olukorda oskasid panna. Juba haistan, kuidas kordub sama: edenetakse edasi veerandfinaali, kus tappa saadakse. Järgneb peatreeneri vallandamine ja pukki valitakse keegi järjekordne vana peer, et siis järgmisel turniiril sama reha otsa astuda.

Üldiselt on aga jõle ärev tunne suurturniiri taas vaadata, sest kahe aasta tagune MM jäi mul Austraalias elades vahele tänu rängale ajavahele. Nüüd olen teleka ette naelutatud ka sellist mängude ajal nagu Poola vs Põhja-Iirimaa või Iirimaa vs Rootsi.

Parim leid on Alvar Tiisler, kes kommenteerib nii soravalt ja kaasahaaravalt, et lust on kuulata ning suurim ämber on Aet Süvari stuudios, kes sisustab aega kõige napakamate küsimustega üldse. Küsida ründajalt, et mis tunne on omaväravat lüüa...

Wednesday, June 8, 2016

Egoga sullerdis

Noor kolleeg on paras suslik, aga selline vastiku egoga suslik. Täna hommikul, pärast seda, kui ta viis minutit hiljem tööle ilmus, küsisin ma, et miks hilineme? Ta vaatas kella ja vastas, et ei ole ju hullu midagi. Ütlesin, et asi ongi just nimelt põhimõttes, kuna teised inimesed suudavad tulla kas varem või siis õigeks ajaks tööle, aga tema jõuab kas punkt kell kaheksa või pahatihti hoopis hiljem. Kolleeg solvus mu peale, ilmselt kostitas mind nurga taga teiste ees ka teravate sõnadega, aga mis sa teed - ei saa kõigile meelepärane olla ja pähe ma noorukil ka ei lase istuda.

Aga...ma tõesti ei salli hilinemist. See on ebaaus kõigi teiste suhtes, kes suudavad omadega graafikus püsida ning sundida voodist välja tulema õigel ajal. Iseasi on siis, kui ollakse nö "kõrgem tegelane" tööl, kes ei sõltu kellaajast, aga kui ollakse täpselt samal pulgal, kus kõige alumised operaatorid jne, siis ei saa kuidagi õigustada omavolilist tööl käimist.

Varasemalt on ta silma jäänud ka töölt ära minemise sullerdamisega, kui 45min enne tööpäeva lõppu masina seisma paneb ja vaikselt telefonis edasi passib ning minutid enne kella kukkumist sääred teeb. Fakt on, et ta on kõrgemate jõudude silmis niikuinii usalduse nüüdseks kaotanud, seega karjääri võimaluse keeras ta juba eos perse.

Kuidas kurat ta sõjaväes hakkama sai?!

Monday, June 6, 2016

Gojira

Jõhkard Gojira maania on peale tulnud ja kui aus olla, siis isegi ei tea, et kus kohast nii. Mingi hetk avastasin, et mul käivad telekast nende live kontserdid taustaks, iTunes'ist tuleb järjest nii vana klassikat kui ka uut kraami ja peas liiguvad mõtted, et kas lugu "Backbone" võiks kitarri peal järgi mängida.

Tuleb meelde Gojira kontsert Perthis, kus sinise lavavalgustuse taustal enda ees seisnud Tesseracti liikmed ära tundsin, kes samuti prantslaste muusika austajad on. See pealtnäha lihtne muusika ja nende jõulisus laval mõjuvad lihtsalt nii hästi, et Gojira on lihtsalt vaieldmatult unikaalne bänd.

Wednesday, June 1, 2016

Läänes kõik sama

Etteruttavalt võib öelda, et olukord on läänerindel muutusteta. Lasen endiselt pikad päevad tööl ületundidega ja seda kohusetunde pärast.
Minu meeskonnas on veel 5 inimest, kellest ainult ühele saan loota, kui on tarvis jääda pikemalt "rindele" ja tänu sellele kujunevadki välja hommikul kella seitsmest õhtul kella üheksani tööpäevad. Teised tegelased võivad appi jääda pusima siis, kui neile korralikult ära selgitan, et hädasti on tarvis (ja siis ka tunniks-kaheks), aga enamasti kui ei palu, siis on nad ka kella kukkudes läinud.

Olen koguaeg arvanud, et ma oleks halb ülemus, sest käskude jagamise asemel ma läheks ja teeks kõik töö pigem ise ära. Nüüd oma tiimi peal küll püüan aegajalt näpuga näidata, aga lõpuks ikka kukub nii välja, et ise nokitsen õhtu hämaruses veel.
A noh, ehk kunagi saab mul ka see amet käppa.

Ükski ületund ei ole tingitud sellest, et päevane töö ei saa tehtud, vaid hoopis lisa tellimuste eesmärgil, mida ameeriklased nii jõhkralt soovivad. Vahepeal lasin vist poolteist nädalat jutti nii, et uneaeg jäi 5-6 tunni vahele, aga noh...sõjaajal käib kah.

Saturday, May 28, 2016

Mou @United

Seega minu lemmikute etteotsa astub selline mees nagu Jose Mourinho. Ei saa mainimata jätta, et see tekitab minus vastakaid tundeid, kuna pole kunagi väga tema suur toetaja olnud, aga...aga samas olen tõsiselt ärevil. Loodan igatahes, et ta meeskonda kohe esimese hooajaga väga peapeale ei keera ja endiselt noortega arvestaks.

Thursday, May 26, 2016

Pime ja kilekotiga

Nii palju on olnud tegemist, et kodus on vaevu ainult magamas käidud. Põhimõtteliselt olen ma tööle ära kolinud, aga ma reaalselt näen valgust tunneli lõpus, et ehk järgmise nädalaga tagasi järje peale saab ning siis tavalisse rütmi naasen.

Discgolfist on ilus paus pärast Jõulumäge, sest sealsel jõhkardil rajal andis mu küünarnukk kohe endast nii palju märku, et mõtlesin terve mäng ainult igasugustest valuvaigistitest ja hobusesalvidest. Lisaks suutsin teisel päeval vasaku silma läätse ära kaotada silmast ja pea nelja tunnise ringi korralikus 3D vaates mängida. Veel tegime sõbraga kokkuleppe, et kellel laupäeva õhtul kehvem skoor, jätab pühapäeval seljakoti tuppa ja läheb rajale selveri kilekotiga. Minap see olin ja nalja oli rahval ning ka mul nabani, kui pool pimedana ja kilekotiga ringi töllerdasin .

Saturday, May 14, 2016

Jõulumäe etapp

Mind räägiti pehmeks, et läheksin järgmiseks nädalavahetuseks ka Pärnu lähedale Jõulumäele, kus toimub suur Baltic Sea Tour discgolfi etapp. Seal on kohal nii lätlased, leedukad, soomlased ja venelased, kes kõik omavahe kahe päevasel võistlusel mõõtu hakkavad võtma. Mina oma tagasihoidliku reitinguga ei tohiks isegi nende lähedal mitte viibida, aga lõpuks ikkagi kirjutasin alla ja seega lähen ka jalga ukse vahele ajama ning mingitki tulemust välja mängima.

Pehmeks räägiti mind nõnda, et seletati, kuidas see nädalavahetus ei ole mitte võistluse enda pärast, vaid võimalusest mängida rahvusvahelises mängus Eesti väidetavalt ühe vingema raja peal (pole kordagi käinud, ei tea) ja kaks õhtut ilusas männimetsas grilli ja õlut teha discgolfi vahele. Ning olgem ausad - ega niisama väga kätte ei võta sõitu Jõulumäele, vaid alati leiaks põhjuse, miks see jälle edasi lükata kuhugi tulevikku ja nii käimata jääkski.

Thursday, May 12, 2016

Ülepuusa puusalt

Mõned ülestähendused puusalt:

- Manchester United keeras hullu filosoofi käe all taas täieliku tohuvapohu kokku ja kui hollandlane peaks pukis olema veel ka järgmisel aastal, siis võib seda lugeda imeks. Reservidest Joyce uueks peatreeneriks, palun.
- Aborted tuleb järgmise aasta veebruaris uuesti Eestisse, mis tähendab, et mingisugusel suvalisel nädalapäeval peab ohverdama uneaega ja Tallinnasse taas minema.
- Ma olen nõnna läbi omadega, et suutsin kell pool seitse õhtul arvuti süles uudiseid lugedes magama jääda. Kavatsen teha discgolfist ja tööst vaba nädalavahetuse, et kodus akusid laadida.
- Pole juba pea aasta aega vist tätoveerimas käinud.


Saturday, May 7, 2016

Stranded

Tööl upitati mind nõks kõrgemale astmele ja olen nüüdsest enda mootorite peal tiimiliider. Endiselt teen sama igapäevast tööd, aga lisaks pean ka jooksvate probleemide ja aruannetega tegelema. Näide sellest, kuidas on võimalik ilma erialase hariduseta ja lihtsalt toore vaevaga ala peal edasi areneda.

Esmalt tähistasime seda salaja rootslase, ameeriklaste ja kahe eestlasega kolmapäeva õhtul Meatmarketis ja nüüd läksime kogu kollektiiviga reede õhtul bowlingut mängima, et veidi auru välja lasta ning töö ära unustada. Kõik läksid pärast südaööd edasi kas klubidesse või baaridesse, aga ma otsustasin, et aeg on küps õhtu lõppenuks kuulutada enne, kui asi hommikusse peaks venima. Praegu, järgmisel päeval seda kirjutades, olen oma otsuse üle igati rahul.

PS! Gojira ja Tesseracti tuur, mis sellel suvel aset leiab, tuletab meelde kuidas kunagi Perthis õnnestus Gojira kontserdi ajal Tesseracti liikmetega kohtuda. Hea meelega kaeks veel mõlemat bändi lives.

Monday, May 2, 2016

Peas kinni

Discgolfis mängib ülisuurt rolli mentaalne tugevus. Olgugi, et ma suudan rajal rahulikuks jääda paljude mängijatega võrreldes, siis sisimas lähen ikkagi keema. Kõige raskem on mul üle saada ja mängu tagasi tulla ebaõnnestunud puttist mängu alguses. 

Lähen ringile, esimesel rajal kohe näiteks ootab ees mind 6m putt ja ma tean, et kui ma seda sisse ei pane, siis hakkan edasine ring ka juba 3m kauguselt üle mõtlema ja kätt väristama. Pinge on metsik ja selle asemel, et oma tavapärane viskeliigutus teha ning kindlalt tugevalt ketas kettidesse virutada, hakkab mul peas keerlema plaat, kus mängib laul:"Vaata, et sa nüüd ei eksi."

Kuidas üle saada ebaõnnestunud puttist? Kui näiteks kolm rada järjest on 8m raadiuses putt kas üla-, alarauda või sootuks kettidest välja visanud, siis minul ei ole mingit rohtu võtta, et ülejäänud mäng tavapäraselt lõpuni mängida ja viletsama närvikavaga vend hakkaks sootuks koju juba minema.
Samas piisab kohe alguses ühest korralikust puttist, et mäng lõbusalt ja julgelt lõpuni mängida. 

Ma võin igatahes julgelt väita, et minu mäng sõltub suuresti esimestest radadest: katsu sa naeratada ning ennast kokku võtta, kui esimese rajaga näiteks topelt vea kirja saad ja tead, et 35 rada on veel minna...

Friday, April 29, 2016

Tasa ja targu sadamasse

Otsustasin juba varakult, et tänavu ei viitsi sünnipäevaga seoses midagi ette võtta. Siis aga teatas Saku paarike rõõmsalt, et nad tulevad Tartusse selleks nädalavahetuseks ja oleks ilus ikka nali ja naps teha kusagil linnas. "Heake küll," mõtlesin ma, sest see tähendab endiselt, et mina ei korralda mingit pidu, vaid hoopis nemad kutsuvad mind endaga linna peale õlut mekkima.

Põhjus, miks ma ei taha hakata sõpru välja kaasa kutsuma on lihtne: see eeldaks juba mingis mõttes veidi organiseeritust, et ei oleks situatsiooni, kus ma käsutan kõik sõbrad antud kellaajaks pubisse kuhugi ja siis proovin meeleheitlikult kõigiga võrdselt suhelda ning samas jooke ja snäkke tellida igale maitsele tellida. Mul oleks väga hea meel, kui juhuslikult komistan tuttavatele otsa või keegi ise tunneb huvi, et kus ma viibin ja kas tohib liituda - sedasi pole mul mingeid kohustusi.

Sestap ei kutsu ma ka kedagi kuhugi peole, vaid kes on huvitatud trehvamast 30.aprilli õhtul, siis võtku ise ühendust ja uurigu, kus kaugel ma parasjagu just olen ning millega tegelen.

Monday, April 25, 2016

Vooremäe rada

Vooremäe discgolfi rada sai valmis ning ka avavõistlus maha peetud. Rajal on kõike: kõrgustevahed, OB-d, kohustuslikud mandopuud, eest- ja tagantkäe rajad ja pikad tunnelid ning avaramat platsi.
Nüüd oleks hädasti tarvis käia harjutamas enne laupäevast EDGL'i mängu, et rajaga rohkem tuttavaks saada ning ära otsustada, mis vise ja mis kettaga oleks kõige parem, mida muidugi on keeruline saavutada, kui tööl endiselt ületunde järjest vehkida.

Tuesday, April 19, 2016

Leicester City ja muinasjutt

Üks kõige aktuaalsemaid teemasid jalgpallis hetkel on inglise liigas toimuv megaüllatus, kui hooaja lõpusirgele minnes hoiab esikohta endiselt viie punktilise eduga alles hiljuti kõrgliigasse tõusnud Leicester City. Nüüd on kõik vähegi jalgpallist huvitatud inimesed asunud tormiliselt nende tähelendu toetama ja soovivad, et väikeklubi karika koju viiks. Miks mitte, eks.

Poole hooaja pealt oli endalgi hea meel, et tavapärase suurklubi asemel on liidriks pisikene Leicester. Klubi, kelle nime pooled inimesed isegi hääldada ei oska. Klubi, mis hooaja alguses ennustati üheks esimeseks, kes tagasi esiliigasse pudeneb.
Mida aeg edasi, seda rohkem aga hakkas mulle pinda käima taoline "pime" toetamine, kus igaüks järsku näitas huvi üles inglise liiga kohta ning päris:"mis leitsesteri skoor jäi?" Leitsester, vau.

Kuna minu enda lemmikklubi ilmselgelt hoopis teistsuguste kohtade peale mängib, siis loodan ise, et tiitli viib koju hoopis Tottenham Hotspur ja seda järgnevatel põhjustel:

1) Ei taha olla üks nendest miljonitest, kes järsku Leicestery komeeti armunud on
2) Vardy, Leicestery esiründaja, on täielik oss
3) Tottenham mängitab noori akadeemia mängijaid ning mängib atraktiivset ja ründavat jalgpalli
4) Spursi võit oleks samuti suurüllatus
5) Pochettino on üks vingemaid treenereid Kloppi kõrval
6) Vardy on täielik oss vol.2

Sunday, April 17, 2016

Elu metsas

Jõhker, kui ränk andmine käis Vooremäe terviserajal laupäeval. Olime oma klubiga peal rada ehitamas kella poole üheksast hommikul ja koju tagasi sain (pärast õhtusööki Siriuses) alles kell 23. Kokku näitas tark masin, et tatsasin maha 18km ja seda kõike labidaga tööd tehes.

Pühapäev polnud targem, kui juba kell seitse jälle üleval olin ja nüüd võibki öelda, et nädalavahetusel sai kodus käidud ainult viivuks magamas, sest ülejäänud aeg veedeti metsas. Ma loodan, et puuki kusagilt külge ei saanud, sest esimene puugisüst sai alles aprilli alguses tehtud, teine tuleb otsa mai alguses.

Friday, April 15, 2016

T-Chad

Ameeriklasest kolleeg Chad pani korraliku huumori maha, kui otsustasime minna Selverisse lõunasöögi järele. Kuna ta käib seal pidevalt, siis sammus ta koheselt ka soojaleti poole ning lausus surmtõsiselt:"You boys want me to order for you? I know how to talk to them."

Ma panin korraliku kajaka maha üle poe ja ei suutnud enne jätta, kui tagasi autos olime kogu oma krempliga. Tal on juba nii selge, mis on head toidud ja maiused ning mida kindlasti vältida ja kuidas mitte inglise keelt kõnelevate teenindajate käest ikkagi õige ports juustuga kartuleid ja koorest kana kätte saada.

Ma ei suuda siiani ära tänada õnne, et esialgne jänki, Shaun, kinga sai ning tema asemele nõnda hea vend saadeti.

Saturday, April 9, 2016

Tööga õndsaks

Kuna kõik sisse seadmine ja väljaõpe võttis tööl omajagu aega, jäime me oma tellimustega maha ning nüüd on tulemus käes: terve aprill saab mehe moodi ületunde teha.

Ma olen hetkel teinud juba rohkem ületunde, kui eelmisel kuul kokku ja tuleb ainult juurde, kui pakkusin välja, et lähen laupäeval ja pühapäeval ka kohale nokitsema. Tehnoloogi haigestumine ei saanud ka enam "paremal" hetkel tulla, seega haarasin viimase kooste ja testimise ohjad enda kätte ning nüüd ootab mind ees korralik posu mootoreid, mis kõik üle on vaja käia.

Missioon on õilis ja kui me kolme nädalaga suudame hullu tempo ja ületundidega end tagasi järje peale saada, siis luban kindlasti mõned vabad päevad ja kaks õlut.

(Et igapäeva tööst väheks ei jääks, üritan ka käia meie discgolfi klubi kodurajal abis ehitamas ning eile tehti tiir maale, kus saunas sai vana lagi alla võetud)

Sunday, April 3, 2016

Viasitt

Kurat, kuidas Viasati spordikanalid huiavad vaatajaid. Ma saan aru, miks on neil vaja näidata nii KHL-i mänge ja Euroliiga kossu olenemata sellest, mis jalgpalli mängud samal ajal võivad käia maailmas, sest leedukad ja lätlased tahavad neid vaadata omade poiste pärast ning nii on ka lepingud tehtud. Miks aga on neil Viasat Motors kanal?

Täna kell 18.00 algas inglise liigas Manchester Unitedi ja Evertoni vaheline mõõduvõtt ning samal ajal toimus ka F1 etapp. Viasat Motors ja Viasat Sport Baltic näitasid F1 sõitu samaaegselt mõlemalt kanalilt. Joppenpuhhen, miks? Edasi tuli vist Moto GP sõit, mis jälle samuti eetris mõlemalt kanalilt. Joppenpuhhen, MIKS?

Selle asemel, et näidata ühelt kanalilt inglise liigat, lastakse kahelt rindelt korraga vormelit. Because fuck logic...

Sunday, March 27, 2016

Bag Tag #19

Kevad on hakanud nägu näitama ja see mõjus mu discgolfi mängule kohe positiivselt. Nimelt on terve talv mu tulemused järjest kesisemaks muutunud ja ma lihtsalt süüdistasin selles oma saamatust ning kirusin, et talvest võiks juba lahti saada, et saaks vabama riietusega mängida.

Täna käisin Järva-Jaani nädalamängul ja päikesepaistelise ilmaga dressipluusi väel mängides suutsin oma isikliku parima tulemuse sealsel rajal välja mängida: +3. See andis mulle seitsmenda koha ja jõle uhke bag tag'i numbri: 19. Vale oleks muidugi öelda, et enam rohkem rahul ei saaks olla, sest kui ühe raja lollus oleks välja jäänud, saanuksin vabalt ka nulli mängida. Samas selles mängus oleksid-poleksid taas ei loe mitte kui midagi, seega kavatsen ikkagi rahul olla ja siit edasi järgmistele mängudele minna on juba kõvasti kergem.

Thursday, March 24, 2016

Tartu Discgolfi Klubi

Kui nädal tagasi Tartu kõige asjalikumad (ja üks Eesti parimaid) discgolfi mängijad otsustasid lõpuks luua tõsimeelse klubi "Tartu Discgolfi Klubi," siis hakkas koheselt üks eestvedaja mind pommima, et ka kindlasti nendega liituks. Liikmemaks on kordades kõrgem, kui teistel klubidel, aga seda ka põhjusega, et nad reaalselt kavatsevad selle raha eest korraldada kõigile liikmetele aastaringselt üritusi, koolitusi, väljasõite jne ning mis kõige tähtsam - ei laseks muutuda suvaliseks 200 pealiseks kommertsklubiks.

Räägiti pehmeks, panin allkirja paberile ja müüsin hinge maha, seega tänasest ametlikult korraliku klubi liige. Kurat, see on ikka hullumeelne, mis tempoga antud spordiala arenenud on.

Sunday, March 20, 2016

Tänapäeva Jehoova tunnistajad

LHV ja Starman ei ole grammi võrtki paremad, kui tavalised Jehoova tunnistajad.

Kaks ettevõtet, kellel on vaja käia inimestele avalikus kohas pähe määrimas oma jama, meenutavad mulle tegelasi, kes oma voldikute ja lipikutega üritavad veenda inimesi, et evolutsioon on lollus ja nende arusaam maailmast ja selle loojast on ainuõige.

See on käsitlematu, kuidas ei saa toidupoes käia ilma, et ülikondades tegelased oma tahvelarvutitega ei roni nina alla, et hakata oma konkurente mustama. Miks ei võiks nad panustada tavareklaami peale, mida ülejäänud teevad meedia kaudu? Minu poolt tuleb nii LHV, kui ka Starmani suunas seni sappi, kuniks nad tüütamist ära ei lõpeta.

Monday, March 14, 2016

Jänkid siin, jänkid seal

Üle kuu juba uues töökohas olnud ja märksõnaks oleks "ameeriklased tulevad, ameeriklased lähevad." Kui üks jänki, kes esialgu pulti saadeti neljaks kuuks, pärast paari nädalat pidi miski konflikti tõttu asjad pakkima ja tagasi lendama, siis asemele saabusid kaks uut tüüpi, kellest üks täna juba jälle lahkus (sel korral siiski plaanitult), teine aga on hetke seisuga pikemaks ajaks jääv ning selle üle ainult hea meel, sest tegemist on jõle kihvti tegelasega. 

Nad voorivad ainult sellepärast, et kogu kupatus saaks üles seatud ning ise saaksid meid koolitada, aga kui täna jälle kolm võõrast nägu läbi astus, oli mul küll korraks selline "defuq?" moment, sest no mitu venda on vaja üle lahe saata järjest, et üks osakond püsti panna?

Mulle meeldib, kuidas nad eesti keelest, lihtlabasest meetri süsteemist, 24h kellast jne üritavad sotti saada. Nende õnneks siiski toimub enamus asjadest inglise keeles, seega keelebarjääri taha midagi ei jää (va ühel vene härrasel, kes sõnagi muud peale vene keele ei räägi).

Tuesday, March 8, 2016

Ebanormaalne juhus

Pisem lugu stsenaariumist, mida ise ei suudaks ka kokku kirjutada.

2010 aastal ostsin Saksamaalt festivalilt endale korralikud topelt tallaga ja raudninaga tanksaapad, mis minuga ka Šotimaale kolides kaasa tulid. Ühesõnaga rasked ja tublid tööloomad, mis aga paraku kuue aastaga on piisavalt päevi näinud ja augud sisse tekkinud. 

Kasutasin neid praeguseni ikka halbade ilmadega discgolfi mängimiseks ja nii ka sellel nädalavahetusel, kui sulalume sees pidin kaks päeva järjest ringi sumpama. Mõne hetkega olid saapad jälle läbimärjad, mu jalad külmetasid ja vandusin pühapäeva õhtul võistluse lõppedes, et viskan need koheselt prügikasti minema ning enne mängima ei lähe, kui kevad käes.

Võistluse läbi, auhinnad jagatud ja üle jäi veel loosiauhind kõikide võistlejate vahel (105 inimest), milleks olid Keeni matkasaapad (€170) ja mida ma ilmselgelt ei lootnudki võita. Klubikaaslane Triin veel kirjutas 15min varem, et võitku keegi meist need saapad ka ära ja hetk hiljem kutsuti mind juba ette auhinnale järele. Defuq just juhtus?

Ma pole vist kunagi nii ehmunud näoga olnud, kui tol hetkel, sest no võimalused, et pärast sellist vihastumist oma saabaste vastu ma võitjaks osutun ja uued jalavarjud saan, on päris väiksed. Kes kirjutab selliseid stsenaariumeid?

Thursday, March 3, 2016

Pinev nädalavahetus on tulemas

Ulmeline nädalavahetus on tulemas. Laupäeva hommikul on start Kõrvemaale, enne mida teeme lõuna ajal peatuse Järva-Jaanis, et kohalikust nädalamängust osa võtta ja sealt siis otse edasi, et laupäeva õhtune ledidega mäng Kõrvemaal kaasa teha. Ööbimine saab olema koha peal ja kuulujuttude põhjal on õhtuseks tegevuseks pokker ning õlu.

Pühapäeva hommikul algab suur võistlus Kõrvemaal, kus taas 100 inimest rinda pistavad. Kuna kordagi seal rajal pole käinud, siis ei oska ka midagi oodata, aga ehk viimaseks ikka ei jää.

Meie nö "klubi" rahvas arvab, et peaks tegema ka PDGA litsentsi ära, et osa hakata võtma kõige suurematest võistlustest näiteks Soomes, kuhu peale saab ainult PDGA numbriga. Aastamaks vist oli $30, seega väga ei tapaks ja olgugi, et minu arvates on veel vara taoliseks hulluseks, ei imestaks ma, kui varsti registreeritud saab.

Mu tutikas Grip EQ AX15 discgolfi seljakott peaks täna õhtul samuti kohale jõudma, mille tuttaval discgolfi varustuse maaletoojal lasin Soomest kaasa haarata.

Monday, February 29, 2016

Ka vana karu tahab und

Vana hea tuttav ja nüüdseks värske kolleeg tuli välja ideega, et võiks hakata bändi tegema. Ilmselgelt kohe tundus plaan hea ja kirjutasin alla, aga siis lõi reaalsus jalaga näkku.

Reedel, kui koju jõudsin töölt, olin omadega nii laip, et kella kaheksast juba võitlesin unega. Pool kümme andsin alla ja vajusin magama nagu vana karu. Tuleb välja, et tööpäevadest, jalgpalli vaatamisest ja discgolfi mängimisest on mulle maa ja ilm ning kui peaksin juurde lisama veel bändiproovid ning tulevased nädalavahetuse keikkad, jookseksin omadega nii kokku, et ei suudaks ühtegi neist kolmest enam korralikult teha.

Seega otsustasin, et tänan pakkumisest, millele alguses kohe positiivselt reageerisin ja jään siiski oma paari liistu juurde, mis niigi piisavalt mu tühjaks suudavad pigistada.

Wednesday, February 24, 2016

Marss loodusesse!

Suutsin nädalavahetuse discgolfi võistlusel Valgjärvel CTP auhinna saada, kui teisel rajal, mille pikkuseks 91m, vastutuult trotsides ketta 403cm kaugusele korvist parkisin (vise läks tsuti pikaks lausa). Ülejäänud mäng läks sujuvalt aia taha muidugi, aga kahte head asja ei saagi korraga vist tahta.

Ränk võitlemine käib iseendaga, et mõne vaba päeva ka reaalselt vabaks päevaks teeks, aga seni edutult ja iga jumala hommik saab varavalges jälle kuhugi rajale sõidetud kambaga ning mängima, hiljem jälle ohkida, et võinuks ju teki all vegeteerida.
Äkki discgolf päästab nooruse iTehnika küüsist ning arvutimängude asemel hakkavad noorukid taas rohkem aega looduses veetma...nagu minu generatsioon seda tegi.

Sunday, February 21, 2016

Old Traffordil on pime

Mul läheb süda pahaks, kui ma vaatan Manchester Unitedit mängimas selle neetud hollandlase käe all. Kõige ebakindlam ja igavam äärelt-äärele ning kaitsjate omavaheline söötmine peaks olema eduvõti?

Kõige hullem on asja juures, et kedagi ei ole asemele võtta, kes suudaks panna poisid mängima sellist mängu, nagu ajalugu nõuab: ründav ja atraktiivne ning seda muidugi akadeemia noorukite toel.
Ainukesed kaks meest, kes suudaks seda pakkuda hetke seisuga, on Klopp ja Pochettino, kes aga mõlemad tugevalt oma praeguste klubidega seotud on. Giggs pole ennast veel tõestanud ja Mourinho on...Mourinho.

Mustad pilved on Old Traffordi kohal ja kurat seda teab, millal ja kas üldse selgeks läheb.

Tuesday, February 16, 2016

Ma jäin hiljaks

Ma jäin tööle hiljaks. Ma ei jää kunagi tööle hiljaks. Täna aga jäin.

Otsustati nihutada tööpäeva algust uuesti kella kaheksa peale, mis tähendab halvemat liiklust jms. Võtsin siis igaksjuhuks täna hommikul varu, et tööle jõuda ja nagu koolilastest vähe oleks, tänu kellele mu maja juures kell kaheksa paras tsirkus käib, oli Peetri kiriku juures ristmikul kaks autot kokku sõitnud.
Liiklust takistati nii edukalt, et mul jäi üle ainult fooritulesid vahtida, mis aga midagi ei tähendanud, sest minu rida ei liikunud ei edasi ega tagasi.

Viis minutit jäin hiljaks.

Sunday, February 14, 2016

Win-win

Mu nädalavahetuse discgolfi mängud olid samasugused nagu Manchester United sellel hooajal: korraks on jumala hea, et siis suure fiaskoga jälle lõpetada. Tänu lörtsile, mis taevast alla sadas, oli ketaste kuivatamiseks mõeldud käterätt paari rajaga läbimärg ja nii ei olnud ülejäänud mäng enam mingit haaret kettast ja eestkäe visked võisin samahästi kui ära unustada.

Nüüdsest hakkan hommikul seitsemest juba tööl käima, mis tähendab, et pääsen nii tipptunni liiklusest, kui ka varajasel kellajal koju. Win-win!

Wednesday, February 10, 2016

Tipptunnil tööle

Täna oli ootamatult esimene päev uues töökohas, kui mind asjaga tutvuma kutsuti (mis muidugi kulmineerus lõpuks töö tegemisega).

Mulle meeldib, kuidas olukord seal hetkel on: üüratult suur ruum on peaaegu täiesti tühi, ühes nurgas on kolm rida laudu, kus peal mõned masinad jms, nurgas jõhkard tahvel ning ongi kõik. Isegi jope oli hetkel aknalaua peal.
Koht (mitte firma) on endiselt nii arengujärgus, aga kuna juba on tellimustehulk piisavalt priske, siis käib sisse seadmine ja töö tegemine korraga.

Ameeriklased, kes mulle täna ametit tutvustasid ja õpetustega alustasid, tundusid mõlemad üsna viisakad tegelased ja hetkel võiks sama öelda ka minu otsese ülemuse suunas.

Muidugi tipptunnid on küll jaburus liikluses, olin juba ära unustanud.

Friday, February 5, 2016

Tou Thanatou

Ongi veel loetud päevad jäänud praeguses töökohas ja uue nädala lõpus peaksin esimest korda nägema, mida uus koht endast ka kujutab (endiselt olen veendunud, et hüppan üsna sügavasse vette). Ärevus ja uudishimu igatahes on laes.

Tegin online tasuta pokkeriturniiril kaasa, kus 544 võistleja seas 212 kohal lõpetasin. Seda pärast tunnist mängu juba, kui läksin emandate paariga enne flopi all-in'i ja siis minuga kaasa tulnud kaheksate paar suutis flopist ühe kaheksa endale juurde korjata ja kolmikuga mind minema lükata. Mida iganes, eks.

Discgolfis pole tempo sugugi raugenud: teisipäeval ja kolmapäeval sai vihma-tuulega niisama harjutamas käidud mitu tundi, pühapäeval traditsiooniline nädalamäng Annikorus, järgmisel laupäeval suur talvesarja võistlus Järva-Jaanis ja ülejärgmisel laupäeval "Harrastajate talvised meistrivõistlused," kuhu ma nibin-nabin sisse pääsesin, sest nelja minutiga olid kohad täis. 

Nii muuseas: Rotting Christ - Rituals ei ole midagi muud, kui kreeklaste taaskordne meistriteos

Saturday, January 30, 2016

Vale Phil Hellmuth vs mina

Mängisin online pokkerit lihtsalt chippide peale ja puhkes korralik tüli kaasmängijaga:

Mul oli käes ruutu ja ärtu kümned ning enne flopi tõstis mängija nr.1 panust 200,000 võrra. Mängija nr.2 läks kaasa ja kui teised olid kõik oma lehed maha visanud, jäin mina veel mõtlema, et kas riskin. Otsustasin kaasa minna ja lauale tulid maha kolm suvalist kaarti, kõik ärtud. Tollel hetkel oli mul juba pigem kesine seis, aga mõtlesin, et mis ikka - kaks kaart on veel aega, et oma kümneid tugevamaks saada või sootuks mast kokku panna.

Mängija nr.1 tõstis veel panust 200,000 võrra ja läks ka sellega all-in, mängija nr.2 läks kaasa ja ma otsustasin, et kui ma juba niikuinii eelnevalt olen selle summa mängu pannud, siis pole vahet enam ja üritan lõpuni.

Maha tulid ruutu äss ja ärtu üheksa. Kuna mängija nr.1 oli juba niikuinii all-in, tõstis mängija nr.2 ka panust ja läks all-in. Mul polnud enam midagi kaotada ja läksin kaasa ning võitsin ärtu mastiga kogu kupatuse endale (mängija nr.2 oli ässade kolmiku peal ja mängija nr.1 üldse mingi suva paariga).

Siis hakkas tulema, vot siis hakkas tulema! Mängija nr.2 kukkus lõugama, et miks ma lähen all-in kaasa, kui mul ei ole mitte midagi käes? Et minusugused mängijad rikuvad pokkerit ja nii ei saa mängida ja siis tulid solvangud.
Ma naersin arvuti taga valjult, sest esiteks oli mul hea meel võidetud chippide üle, teiseks ta läks isiklikuks sellise asja pärast ja kolmandaks: mul oli kümne paar käes, mis tähendab, et ma ei läinud tühjalt õngitsema.

Järgmise ringi tarbeks võttis ta lisa 250,000 chippi mängu, mis kohe vihaga enne flopi juba all-in virutas. Nagu tellitult oli mul emandate paar käes, millega kaasa läksin ja võitsin tagatipuks kolmikuga tolle ringi ka veel ära. Järgnes solvang, millele ma vastasin midagi sellist:"Aww, poor little fella," ning siis käis uksepauk ja mängija nr.2 oligi kadunud.

Tundus nagu mängiksin Phil Hellmuthi enda vastu, kes on minu silmis vast pokkerimaailma kõige suurem idioot.

Thursday, January 28, 2016

Treenida, treenida, treenida

Kuna ilmastikuolud on just täpselt sellised nagu nad on, hakkasime pisikese pundiga saalis tegema kaks korda nädalas discgolfi puttimis trenni. Kohe esimeses trennis sain aru, et kõik mu erinevad putterid on täielik jaburus ja pean investeerima umbes viite täpselt ühesugusesse putterisse. Erinevad putterid on mul sellepärast, et esiteks olen ma neist pooled saanud auhindadeks võistlustelt ja ülejäänud ise ostnud lootusega, et leian selle õige. Nüüd aga kui järjest viskeid teha, pean koguaeg mõtlema, et mis putteriga kuidas viskama pean ja lihasmälu nõnda ei treeni.

Hea meel, et veebruari kuus peaksin saama hakata juba rohkematel mängudel käima võistlemas, sest nädalavahetused on uue töökohaga seoses alati vabad.

Saturday, January 23, 2016

End of an era: iPhone 6

22.jaanuar 2016 läheb ajalukku päevana, mil ma lõpuks oma vana Nokia teiseks viiuliks nimetasin ning iPhone 6 ligi haarasin.

Plaan, et teen ennast lepinguliseks kliendiks ja siis lähen mõne aja pärast numbriga üle, tasus end ära, sest enne, kui ma jõudsin Telia uksele koputada, helistas Elisa ise ja pakkus soodsamat paketti, kui esindustes saadaval. Kirjutasin muidugi alla.

Esialgu on veel võõras tunne, et telefon äkitselt nii suur on ja taskusse vaevu ära mahub, aga Apple'i pooldajana on siiski hea meel, et lõpuks mu Macbook Air endale vastava sõbra kõrvale sai.

Wednesday, January 20, 2016

War in Factory

Pühapäeva õhtune raskemuusika õhtu klubis Factory oli üks parimate killast. Minu kaks suurt lemmikut, Aborted ja SepticFlesh (neist viimast kahel korral ka varasemalt lavalaudadel näinud), andsid mõlemad võimsad etteasted.

Kripeldama jäi, et Aborted ei teinud Global Flatline albumilt rohkem, kui ühe loo, aga nii paraku on, kui sellise kaliibriga bänd jääb soojendaja rolli.
Live keskel kutsusin Abortedi solisti, Sveni, enda juurde (seisin mõlema bändi ajal esireas keskel) ja küsisin, kas nad "Coffin Upon Coffin" loo saavad vahel pigistada, mis peale Sven vastas, et kahjuks neil ainult 40 minutit ja ei mängi välja. Siis lohutas ta, et "Origin of Disease" tuleb eelviimasena siiski ettekandmisele, mis ilmselgelt mu südant rahustas.
Maasikaks tordil aga ulatas trummar mulle pärast etteastet oma trummipulga.

SepticFlesh tegi samas absoluutselt oma lugudeparemiku, alustades viimaselt albumilt "Titan" lugudega "War in Heaven," "Order of Dracul," "Prototype" ja "Prometheus" ning lõpetades vanade klassikutega nagu "Communion," "Anubis" ja "Pyramid God."
Solist Seth surus mu kätt keika ajal vist kokku neljal-viiel korral, kui ma häälepaelad täiesti ribadeks laulsin.

Müts maha, et sellise kaliibriga bände suudetakse kodumaale kätte tuua. Veel 6 aastat tagasi arvasin, et kui üks taoline punt siia jõuab, on juba jõle hästi läinud. Nüüd aga on väikeste vahedega käinud Machine Head, Eluveitie ja pühapäevased kangelased.
Elu24 jäädvustus

Sunday, January 17, 2016

Kreem has lost it

Kuulsin raadiost Terminaatori miskit uut lugu "Las tuiskab" ja esimene mõte oli, et miks võinud see tegelane (loe: Jaagup Kreem) tipus olles pensile minna.

Ta lüürika on nii kohutavaks muutunud, et kui teise klassi junsud panevad riimi "Lehm läheb üle silla, saba teeb tal tilla-tilla," siis Kreem istub umbes samasse auku. Mingid lollakad riimid "loe-soe, ma-sa" jne. Tuleb meelde nende lugu "Televiisorimees," mis sai ka kunagi FHM ajakirjas korralikuks naerualuseks pealkirjaga - "Jass, mis su peas toimub?"

Ehe näide, kuidas kummi on venitatud liiga pikale.

Thursday, January 14, 2016

Varbad jääs

Läksime sõbraga (Master of Masters) õhtul hilja pärast tööd Tähtvere Dendroparki, et üks kärme ring discgolfi teha, ketastele ledid ja lindid alla, et oleks võimalik neid üles leida. Suure hurraga unustasin aga hommikul saapad kaasa haarata ja kuna tossudega selle lume sisse ei tahtnud minna, oli mu ainus väljapääs kummikud, mis autos vedelesid. Kolmandal rajal tundsin, kuidas varbad külmuvad ja viiendal oli juba põrgulikult valus.

Koju jõudes oli räme dilemma: kas minna külma duši alla ja külmetada või kuuma duši alla ja valu kannatada. Valisin viimase variandi. Tuli kohe meelde lapsepõlv, kui alati oli vaja väljas tuuseldada seni, kuni varbad jääs ja siis räiget valu taluda, kui neid jälle üles soojendasin.

Wednesday, January 13, 2016

Mix it up a little

Käes on muutuste aeg: andsin lahkumisavalduse sisse, sest helistati ja pakuti väga magusat töökohta elektromehaanika valdkonnas, mille ma lihtsalt pidin vastu võtma. Tõsi on, et ma praegu lähen pea ees suht tundmatusse (tuletab meelde Austraalia töökohta Magellen Poweris, kui iirlane Damien nägi, mis töö mulle anti ja siis lausus, et mind visati ikka väga sügavale vette), aga sellisest võimalusest ei tohi lihtsalt ära öelda ja pean kõik tegema, et võimalikult kärmelt asi käppa saada.

Ärevad ajad on ees, põnevust kuhjaga.

Wednesday, January 6, 2016

Le Tankist

E-maili peale saadeti uue kuu graafik, kus silma hakkasid kuupäevad 13-15.jaanuar. Nimelt valiti mind meie üksuse töökeskkonna volinikuks ja nüüd on ette nähtud kolm päeva järjest koolitusi (7h pikkused).

Ma olen jube kehv, kui mängu tuleb paigal istumine ja kuulamine ehk siis koosolekud, koolitused jne.  Ma lihtsalt ei tunne end toolil mugavalt ja ei suuda kunagi seda head poosi leida, kuidas terve igaviku liikumatult silmi tahvli peal suudaks hoida. Üks suurtest põhjustest ka, miks mulle kinos ei meeldi käia, aga see selleks...

Kirjutasin vist jälle lepingule alla ilma läbi lugemata, aga noh - keegi peab tankist olema.

Friday, January 1, 2016

Aastalõpp lätlannadest mupoga

Aastavahetus algas mõnes mõttes töiselt: oli tarvis teha kärme tiir Riia lennujaama, et meie palavalt armastatud sõbranna tagasi kodumaale tuua (loodetavasti jäädavalt). Sõit kulges muretult, kuniks Lätis kohalik "mupo" mulle teel saua ette viskas ning tee äärde käsutas.

Esmalt mainisid nad, et ma ei teinud stopi raudtee ülesõidul ja siis avastasid nad dokumente kontrollides, et mu ID kaart on aegunud oktoobrist alates. Hakkasid jahuma midagi Valga/Valka punktist, kuid nende napisõnalisest inglise keelest ei saanud ma midagi aru, seega läksid nad kahekesi oma autosse protokolli kirjutama (passi mul kaasas ilmselgelt ei olnud).

Varsti tagastati kõik mu dokumendid, anti kolm a4 suuruses paberit läti keelse mulaga, küsiti vähemalt 6 allkirja ning öeldi, et sel korral on hoiatus ning võin julgelt edasi põrutada. Tänasin viisakalt ning kütsin nagu viimane immigrant edasi Riia poole.

Veider, kuidas enam ei tule pähegi, et teise riiki minnes võiks kontrollida dokumente või, et need üldse kaasa haarata.