Saturday, January 30, 2016

Vale Phil Hellmuth vs mina

Mängisin online pokkerit lihtsalt chippide peale ja puhkes korralik tüli kaasmängijaga:

Mul oli käes ruutu ja ärtu kümned ning enne flopi tõstis mängija nr.1 panust 200,000 võrra. Mängija nr.2 läks kaasa ja kui teised olid kõik oma lehed maha visanud, jäin mina veel mõtlema, et kas riskin. Otsustasin kaasa minna ja lauale tulid maha kolm suvalist kaarti, kõik ärtud. Tollel hetkel oli mul juba pigem kesine seis, aga mõtlesin, et mis ikka - kaks kaart on veel aega, et oma kümneid tugevamaks saada või sootuks mast kokku panna.

Mängija nr.1 tõstis veel panust 200,000 võrra ja läks ka sellega all-in, mängija nr.2 läks kaasa ja ma otsustasin, et kui ma juba niikuinii eelnevalt olen selle summa mängu pannud, siis pole vahet enam ja üritan lõpuni.

Maha tulid ruutu äss ja ärtu üheksa. Kuna mängija nr.1 oli juba niikuinii all-in, tõstis mängija nr.2 ka panust ja läks all-in. Mul polnud enam midagi kaotada ja läksin kaasa ning võitsin ärtu mastiga kogu kupatuse endale (mängija nr.2 oli ässade kolmiku peal ja mängija nr.1 üldse mingi suva paariga).

Siis hakkas tulema, vot siis hakkas tulema! Mängija nr.2 kukkus lõugama, et miks ma lähen all-in kaasa, kui mul ei ole mitte midagi käes? Et minusugused mängijad rikuvad pokkerit ja nii ei saa mängida ja siis tulid solvangud.
Ma naersin arvuti taga valjult, sest esiteks oli mul hea meel võidetud chippide üle, teiseks ta läks isiklikuks sellise asja pärast ja kolmandaks: mul oli kümne paar käes, mis tähendab, et ma ei läinud tühjalt õngitsema.

Järgmise ringi tarbeks võttis ta lisa 250,000 chippi mängu, mis kohe vihaga enne flopi juba all-in virutas. Nagu tellitult oli mul emandate paar käes, millega kaasa läksin ja võitsin tagatipuks kolmikuga tolle ringi ka veel ära. Järgnes solvang, millele ma vastasin midagi sellist:"Aww, poor little fella," ning siis käis uksepauk ja mängija nr.2 oligi kadunud.

Tundus nagu mängiksin Phil Hellmuthi enda vastu, kes on minu silmis vast pokkerimaailma kõige suurem idioot.

Thursday, January 28, 2016

Treenida, treenida, treenida

Kuna ilmastikuolud on just täpselt sellised nagu nad on, hakkasime pisikese pundiga saalis tegema kaks korda nädalas discgolfi puttimis trenni. Kohe esimeses trennis sain aru, et kõik mu erinevad putterid on täielik jaburus ja pean investeerima umbes viite täpselt ühesugusesse putterisse. Erinevad putterid on mul sellepärast, et esiteks olen ma neist pooled saanud auhindadeks võistlustelt ja ülejäänud ise ostnud lootusega, et leian selle õige. Nüüd aga kui järjest viskeid teha, pean koguaeg mõtlema, et mis putteriga kuidas viskama pean ja lihasmälu nõnda ei treeni.

Hea meel, et veebruari kuus peaksin saama hakata juba rohkematel mängudel käima võistlemas, sest nädalavahetused on uue töökohaga seoses alati vabad.

Saturday, January 23, 2016

End of an era: iPhone 6

22.jaanuar 2016 läheb ajalukku päevana, mil ma lõpuks oma vana Nokia teiseks viiuliks nimetasin ning iPhone 6 ligi haarasin.

Plaan, et teen ennast lepinguliseks kliendiks ja siis lähen mõne aja pärast numbriga üle, tasus end ära, sest enne, kui ma jõudsin Telia uksele koputada, helistas Elisa ise ja pakkus soodsamat paketti, kui esindustes saadaval. Kirjutasin muidugi alla.

Esialgu on veel võõras tunne, et telefon äkitselt nii suur on ja taskusse vaevu ära mahub, aga Apple'i pooldajana on siiski hea meel, et lõpuks mu Macbook Air endale vastava sõbra kõrvale sai.

Wednesday, January 20, 2016

War in Factory

Pühapäeva õhtune raskemuusika õhtu klubis Factory oli üks parimate killast. Minu kaks suurt lemmikut, Aborted ja SepticFlesh (neist viimast kahel korral ka varasemalt lavalaudadel näinud), andsid mõlemad võimsad etteasted.

Kripeldama jäi, et Aborted ei teinud Global Flatline albumilt rohkem, kui ühe loo, aga nii paraku on, kui sellise kaliibriga bänd jääb soojendaja rolli.
Live keskel kutsusin Abortedi solisti, Sveni, enda juurde (seisin mõlema bändi ajal esireas keskel) ja küsisin, kas nad "Coffin Upon Coffin" loo saavad vahel pigistada, mis peale Sven vastas, et kahjuks neil ainult 40 minutit ja ei mängi välja. Siis lohutas ta, et "Origin of Disease" tuleb eelviimasena siiski ettekandmisele, mis ilmselgelt mu südant rahustas.
Maasikaks tordil aga ulatas trummar mulle pärast etteastet oma trummipulga.

SepticFlesh tegi samas absoluutselt oma lugudeparemiku, alustades viimaselt albumilt "Titan" lugudega "War in Heaven," "Order of Dracul," "Prototype" ja "Prometheus" ning lõpetades vanade klassikutega nagu "Communion," "Anubis" ja "Pyramid God."
Solist Seth surus mu kätt keika ajal vist kokku neljal-viiel korral, kui ma häälepaelad täiesti ribadeks laulsin.

Müts maha, et sellise kaliibriga bände suudetakse kodumaale kätte tuua. Veel 6 aastat tagasi arvasin, et kui üks taoline punt siia jõuab, on juba jõle hästi läinud. Nüüd aga on väikeste vahedega käinud Machine Head, Eluveitie ja pühapäevased kangelased.
Elu24 jäädvustus

Sunday, January 17, 2016

Kreem has lost it

Kuulsin raadiost Terminaatori miskit uut lugu "Las tuiskab" ja esimene mõte oli, et miks võinud see tegelane (loe: Jaagup Kreem) tipus olles pensile minna.

Ta lüürika on nii kohutavaks muutunud, et kui teise klassi junsud panevad riimi "Lehm läheb üle silla, saba teeb tal tilla-tilla," siis Kreem istub umbes samasse auku. Mingid lollakad riimid "loe-soe, ma-sa" jne. Tuleb meelde nende lugu "Televiisorimees," mis sai ka kunagi FHM ajakirjas korralikuks naerualuseks pealkirjaga - "Jass, mis su peas toimub?"

Ehe näide, kuidas kummi on venitatud liiga pikale.

Thursday, January 14, 2016

Varbad jääs

Läksime sõbraga (Master of Masters) õhtul hilja pärast tööd Tähtvere Dendroparki, et üks kärme ring discgolfi teha, ketastele ledid ja lindid alla, et oleks võimalik neid üles leida. Suure hurraga unustasin aga hommikul saapad kaasa haarata ja kuna tossudega selle lume sisse ei tahtnud minna, oli mu ainus väljapääs kummikud, mis autos vedelesid. Kolmandal rajal tundsin, kuidas varbad külmuvad ja viiendal oli juba põrgulikult valus.

Koju jõudes oli räme dilemma: kas minna külma duši alla ja külmetada või kuuma duši alla ja valu kannatada. Valisin viimase variandi. Tuli kohe meelde lapsepõlv, kui alati oli vaja väljas tuuseldada seni, kuni varbad jääs ja siis räiget valu taluda, kui neid jälle üles soojendasin.

Wednesday, January 13, 2016

Mix it up a little

Käes on muutuste aeg: andsin lahkumisavalduse sisse, sest helistati ja pakuti väga magusat töökohta elektromehaanika valdkonnas, mille ma lihtsalt pidin vastu võtma. Tõsi on, et ma praegu lähen pea ees suht tundmatusse (tuletab meelde Austraalia töökohta Magellen Poweris, kui iirlane Damien nägi, mis töö mulle anti ja siis lausus, et mind visati ikka väga sügavale vette), aga sellisest võimalusest ei tohi lihtsalt ära öelda ja pean kõik tegema, et võimalikult kärmelt asi käppa saada.

Ärevad ajad on ees, põnevust kuhjaga.

Wednesday, January 6, 2016

Le Tankist

E-maili peale saadeti uue kuu graafik, kus silma hakkasid kuupäevad 13-15.jaanuar. Nimelt valiti mind meie üksuse töökeskkonna volinikuks ja nüüd on ette nähtud kolm päeva järjest koolitusi (7h pikkused).

Ma olen jube kehv, kui mängu tuleb paigal istumine ja kuulamine ehk siis koosolekud, koolitused jne.  Ma lihtsalt ei tunne end toolil mugavalt ja ei suuda kunagi seda head poosi leida, kuidas terve igaviku liikumatult silmi tahvli peal suudaks hoida. Üks suurtest põhjustest ka, miks mulle kinos ei meeldi käia, aga see selleks...

Kirjutasin vist jälle lepingule alla ilma läbi lugemata, aga noh - keegi peab tankist olema.

Friday, January 1, 2016

Aastalõpp lätlannadest mupoga

Aastavahetus algas mõnes mõttes töiselt: oli tarvis teha kärme tiir Riia lennujaama, et meie palavalt armastatud sõbranna tagasi kodumaale tuua (loodetavasti jäädavalt). Sõit kulges muretult, kuniks Lätis kohalik "mupo" mulle teel saua ette viskas ning tee äärde käsutas.

Esmalt mainisid nad, et ma ei teinud stopi raudtee ülesõidul ja siis avastasid nad dokumente kontrollides, et mu ID kaart on aegunud oktoobrist alates. Hakkasid jahuma midagi Valga/Valka punktist, kuid nende napisõnalisest inglise keelest ei saanud ma midagi aru, seega läksid nad kahekesi oma autosse protokolli kirjutama (passi mul kaasas ilmselgelt ei olnud).

Varsti tagastati kõik mu dokumendid, anti kolm a4 suuruses paberit läti keelse mulaga, küsiti vähemalt 6 allkirja ning öeldi, et sel korral on hoiatus ning võin julgelt edasi põrutada. Tänasin viisakalt ning kütsin nagu viimane immigrant edasi Riia poole.

Veider, kuidas enam ei tule pähegi, et teise riiki minnes võiks kontrollida dokumente või, et need üldse kaasa haarata.