Sunday, March 27, 2016

Bag Tag #19

Kevad on hakanud nägu näitama ja see mõjus mu discgolfi mängule kohe positiivselt. Nimelt on terve talv mu tulemused järjest kesisemaks muutunud ja ma lihtsalt süüdistasin selles oma saamatust ning kirusin, et talvest võiks juba lahti saada, et saaks vabama riietusega mängida.

Täna käisin Järva-Jaani nädalamängul ja päikesepaistelise ilmaga dressipluusi väel mängides suutsin oma isikliku parima tulemuse sealsel rajal välja mängida: +3. See andis mulle seitsmenda koha ja jõle uhke bag tag'i numbri: 19. Vale oleks muidugi öelda, et enam rohkem rahul ei saaks olla, sest kui ühe raja lollus oleks välja jäänud, saanuksin vabalt ka nulli mängida. Samas selles mängus oleksid-poleksid taas ei loe mitte kui midagi, seega kavatsen ikkagi rahul olla ja siit edasi järgmistele mängudele minna on juba kõvasti kergem.

Thursday, March 24, 2016

Tartu Discgolfi Klubi

Kui nädal tagasi Tartu kõige asjalikumad (ja üks Eesti parimaid) discgolfi mängijad otsustasid lõpuks luua tõsimeelse klubi "Tartu Discgolfi Klubi," siis hakkas koheselt üks eestvedaja mind pommima, et ka kindlasti nendega liituks. Liikmemaks on kordades kõrgem, kui teistel klubidel, aga seda ka põhjusega, et nad reaalselt kavatsevad selle raha eest korraldada kõigile liikmetele aastaringselt üritusi, koolitusi, väljasõite jne ning mis kõige tähtsam - ei laseks muutuda suvaliseks 200 pealiseks kommertsklubiks.

Räägiti pehmeks, panin allkirja paberile ja müüsin hinge maha, seega tänasest ametlikult korraliku klubi liige. Kurat, see on ikka hullumeelne, mis tempoga antud spordiala arenenud on.

Sunday, March 20, 2016

Tänapäeva Jehoova tunnistajad

LHV ja Starman ei ole grammi võrtki paremad, kui tavalised Jehoova tunnistajad.

Kaks ettevõtet, kellel on vaja käia inimestele avalikus kohas pähe määrimas oma jama, meenutavad mulle tegelasi, kes oma voldikute ja lipikutega üritavad veenda inimesi, et evolutsioon on lollus ja nende arusaam maailmast ja selle loojast on ainuõige.

See on käsitlematu, kuidas ei saa toidupoes käia ilma, et ülikondades tegelased oma tahvelarvutitega ei roni nina alla, et hakata oma konkurente mustama. Miks ei võiks nad panustada tavareklaami peale, mida ülejäänud teevad meedia kaudu? Minu poolt tuleb nii LHV, kui ka Starmani suunas seni sappi, kuniks nad tüütamist ära ei lõpeta.

Monday, March 14, 2016

Jänkid siin, jänkid seal

Üle kuu juba uues töökohas olnud ja märksõnaks oleks "ameeriklased tulevad, ameeriklased lähevad." Kui üks jänki, kes esialgu pulti saadeti neljaks kuuks, pärast paari nädalat pidi miski konflikti tõttu asjad pakkima ja tagasi lendama, siis asemele saabusid kaks uut tüüpi, kellest üks täna juba jälle lahkus (sel korral siiski plaanitult), teine aga on hetke seisuga pikemaks ajaks jääv ning selle üle ainult hea meel, sest tegemist on jõle kihvti tegelasega. 

Nad voorivad ainult sellepärast, et kogu kupatus saaks üles seatud ning ise saaksid meid koolitada, aga kui täna jälle kolm võõrast nägu läbi astus, oli mul küll korraks selline "defuq?" moment, sest no mitu venda on vaja üle lahe saata järjest, et üks osakond püsti panna?

Mulle meeldib, kuidas nad eesti keelest, lihtlabasest meetri süsteemist, 24h kellast jne üritavad sotti saada. Nende õnneks siiski toimub enamus asjadest inglise keeles, seega keelebarjääri taha midagi ei jää (va ühel vene härrasel, kes sõnagi muud peale vene keele ei räägi).

Tuesday, March 8, 2016

Ebanormaalne juhus

Pisem lugu stsenaariumist, mida ise ei suudaks ka kokku kirjutada.

2010 aastal ostsin Saksamaalt festivalilt endale korralikud topelt tallaga ja raudninaga tanksaapad, mis minuga ka Šotimaale kolides kaasa tulid. Ühesõnaga rasked ja tublid tööloomad, mis aga paraku kuue aastaga on piisavalt päevi näinud ja augud sisse tekkinud. 

Kasutasin neid praeguseni ikka halbade ilmadega discgolfi mängimiseks ja nii ka sellel nädalavahetusel, kui sulalume sees pidin kaks päeva järjest ringi sumpama. Mõne hetkega olid saapad jälle läbimärjad, mu jalad külmetasid ja vandusin pühapäeva õhtul võistluse lõppedes, et viskan need koheselt prügikasti minema ning enne mängima ei lähe, kui kevad käes.

Võistluse läbi, auhinnad jagatud ja üle jäi veel loosiauhind kõikide võistlejate vahel (105 inimest), milleks olid Keeni matkasaapad (€170) ja mida ma ilmselgelt ei lootnudki võita. Klubikaaslane Triin veel kirjutas 15min varem, et võitku keegi meist need saapad ka ära ja hetk hiljem kutsuti mind juba ette auhinnale järele. Defuq just juhtus?

Ma pole vist kunagi nii ehmunud näoga olnud, kui tol hetkel, sest no võimalused, et pärast sellist vihastumist oma saabaste vastu ma võitjaks osutun ja uued jalavarjud saan, on päris väiksed. Kes kirjutab selliseid stsenaariumeid?

Thursday, March 3, 2016

Pinev nädalavahetus on tulemas

Ulmeline nädalavahetus on tulemas. Laupäeva hommikul on start Kõrvemaale, enne mida teeme lõuna ajal peatuse Järva-Jaanis, et kohalikust nädalamängust osa võtta ja sealt siis otse edasi, et laupäeva õhtune ledidega mäng Kõrvemaal kaasa teha. Ööbimine saab olema koha peal ja kuulujuttude põhjal on õhtuseks tegevuseks pokker ning õlu.

Pühapäeva hommikul algab suur võistlus Kõrvemaal, kus taas 100 inimest rinda pistavad. Kuna kordagi seal rajal pole käinud, siis ei oska ka midagi oodata, aga ehk viimaseks ikka ei jää.

Meie nö "klubi" rahvas arvab, et peaks tegema ka PDGA litsentsi ära, et osa hakata võtma kõige suurematest võistlustest näiteks Soomes, kuhu peale saab ainult PDGA numbriga. Aastamaks vist oli $30, seega väga ei tapaks ja olgugi, et minu arvates on veel vara taoliseks hulluseks, ei imestaks ma, kui varsti registreeritud saab.

Mu tutikas Grip EQ AX15 discgolfi seljakott peaks täna õhtul samuti kohale jõudma, mille tuttaval discgolfi varustuse maaletoojal lasin Soomest kaasa haarata.