Sunday, July 31, 2016

Vana rootslane tembutas

Läksin reedel õhtusöögile Hot Poti, et toreda ja ilusa inimesega terrassil mõnus õhtu veeta. Kui me olime endi arvates oma viimaseid jooke lõpetamas, tuli järsku seljatagant mu rootslasest kolleeg, kes koputas õlale, ütles sosinal, et firma kandis arve eest hoolt ja kõndis siis lihtsalt minema. Ma olin veidi segaduses ja kui tahtsin minna uurima, et kas ma saaks meie arve, jõudis teenindaja juba tulla ja öelda, et meile on jäetud veel üks ring jooke lisaks. 

Ma ei teadnudki, et kas tunda piinlikkust või olla uhke, et vana rootslane nõnda helde liigutuse tegi täiesti tühjast kohast, aga tagantjärele mõeldes on siiski naljakas seik. Ameeriklane rääkis mulle hiljem, kuidas nad olid märganud meid õuest ja tahtsid mingi koerusega hakkama saada (esialgne plaan oli olnud, et maksavad salaja arve ja saadavad lisaks kandiku shotte lauda), aga õnneks ei läinud asi nii kaugele ja saime südaööl siiski normaalses olekus sealt minema.

Tuesday, July 26, 2016

Suvepäevad lõunas

Suvepäevad kujunesid välja humoorikaks ettevõtmiseks. Esiteks tegime Koiva jõel kanuudega pisikese 5h pikkuse matka ja olgugi, et päike ei paistnud, väljas oli 23'C ja vesi külm tundus, siis koheselt stardis lendas üks kanuu uppi, mis peale nalja kõigil nabani oli ja mul juba endalgi isu tekkis vette minna. Me panime suureks üllatuseks teistele viiekesi piraadi kostüümid selga ja isegi lipud kanuude tagumisse otsa, mis ülejäänud rahva veidi kadetaks ajas.

Poole maa peal olid enamus kanuud kõik ümber ära käinud ja meie endiselt kuivad, mis peale ühe randumise ajal ma oma kaaspiraadi tuimalt vette pikali jooksin, et ka lõpuks esimene ujumine sellel aastal ära teha. Edasi võtsime juba nii vabalt, et jäime ühe nõlva äärde "ankrusse" ja hakkasime vettehüppeid tegema, tänu millele muidugi teistest pikalt maha jäime.

Õhtul jätkus pidu Nakatu turismitalus, kus sauna ees õlut visates ja tiigis sulistades kuni kella kolmeni hagu anti. Noorukid jäid veel isegi pikemaks tiksuma, aga sealt tuli ka vahe sisse, kui mina hommikul reipalt pastat sisse õgisin samal ajal, kui osad hiirvaikselt veeklaasi najal tiksusid.

Ülemuse sõnad mind koju tuues olid konkreetsed:"Kuradi lahe kaader on meil ikka."

Monday, July 18, 2016

Buzzz

Tõmbasin herilasele litaka, aga nii õnnetult, et tegelane suutis mind kahe näpu vahele nõelata. Nüüd on käsi paistes (mitte midagi hullu siiski), aga tunne on selline, et kui paistetus üle läheb, siis saan ma erivõime juurde ja discgolfis saavad kõik visked automaatselt 10m pikkust ja muidu täpsust juurde. Yeah, one can only hope...

Siis on veel selline tunne, et peaks oma Xbox 360 maha parseldama ja mänguri PC peale üle minema, sest Battlefield 1 on sügisel välja tulemas ja mina sellistes mängudes puldiga hakkama ei saa. Lisaks oleks arvuti lahe projekt, seega mõtteainet sügiseks jagub.

Friday, July 15, 2016

Live your life like it's yourlast

Homme on Manchester Unitedi esimene hooaja eelne sõpruskohtumine, kus sel korral minnakse küll Wiganile. Ma ei saaks vist enam rohkem elevil olla, sest kõik on meeskonnas taas uus ja pre-season annab alati võimaluse uute noortega tutvuda, kellest loodetavasti mõni ka ülejäänud hooajaks tiimi kaasatakse. Usun, et kui esimene mäng nähtud, siis võib veidi ka aimu saada, et mida Mourinho täpsemalt aretama läheb, aga selge see, et tibusid on veel vara lugeda.

Huumorit ka: kolleegil on käe peale tätoveeritud ülimalt halva kvaliteediga lause "Live your life like it's yourlast." Just nimelt, your last oleks nagu kokku kirjutatud. Täna küsisin talt, et mida kuradit - see ei oma üldse loogikat ju. Ta ütles, et miks mitte? "Sest sul ongi ainult üks elu, mida elada, fakt, punkt, kõik." Siis ta arvas, et see lihtsalt läheb eesti keelde tõlgituna kaotsi. Vastasin, et ei - ka inglise keeles on sul ikka üks elu, mida elada ja kaotsi ei lähe tõlkes midagi. Ta muutus tõsiseks...

Thursday, July 7, 2016

Torm jõudis

Mul on kahtlane tunne, et päästsin pühapäeval inimelu. Kui ma Alatskivilt Tartu poole sõitsin, siis võtsin peale hääletaja, kes oli Vara lähedal tee ääres, ümber laiumas vaid suur põld ja mets. Viiekümnendates naisterahvas oli liikumas Tartu poole sünnipäevale ning ei viitsinud bussi Alatskivilt ära oodata, mis peale pidas arukaks saabuvast tormist hoolimata jala teele asuda ja pöidlaküüdile loota. Ilm tollel hetkel oli muidugi tõsiselt suvine, mis aga ähvardas muutuda iga hetk.

Vähem kui viis minutit pärast autosse istumist hakkas sadama tugev vihm, mis kulmineerus nii ränga tormi ja tuulega, et pidin lausa tee äärde seisma jääma, sest isegi 20km/h liikumine oli välistatud. Nii autos istudes ja tormi vaadates kuulsin teda telefoniga rääkimas oma sõpradega Tartust, kes väitsid, et linn on üleujutatud. Ta kordas mitu korda, et ta ei tea, mis temast järele oleks jäänud, kui ta endiselt seal keset tühjust väljas oleks pidanud olema jne.

Kui torm möödas oli ja pärast kahjustuste hulka nägime, oli endal täpselt küsimus peas - mis oleks sellest inimesest järele jäänud, kui ümberringi puud juurtega maast välja olid kistud ja vett kõikjal rohkem, kui maa korraga neelata jõuab.