Tuesday, January 31, 2017

Spark it up

Kell on umbes pool neli õhtul, jäänud vaid lõpusirge, et tööpäev lõppenuks kuulutada, kolleeg Sparky istub oma telefonis:

Mina:"Spark, mis pausi sa teed?"
Sparky väsinud toonil, silmi tõstmata:"Ma ei tea."
Mina:"Davaiks, aja masin kurjaks, muidu ajad sa minu kurjaks."
Sparky samal toonil, paneb telefoni käest ära, silmi minu poole siiski ei tõsta:"Sa juba oled kuri."

Ma pidin krambid saama. See loomulik pettunud ja väsinud hääletoon ta vastustes ning ta ei saanud ise arugi, kui naljakast see oli. Kurat, kus lihtsuses ikka peitub võlu.

No comments:

Post a Comment