Monday, March 27, 2017

Lühkarid on elu

Mulle trehvas sinine esmaspäev üle teab mis aja. Esmalt tööle sõites tegid kaks autojuhti teel lollust, mis mind rooli taga pahaseks ajas (vasakpööre kahe realisele teele, kus autod on ainult paremalpoolsel sõidurajal ehk teine rida täiesti vaba, aga kuhu auto ei julgenud pöörata). See selleks, sest tööle jõudes meenus mulle kohe, et unustasin lühikesed püksid nööri peale ja pikkade pükstega on mul täielik piin olla. Ma ei tea, kas asi selles, et ma aastaajast hoolimata olen tööl koguaeg lühikeste pükstega või milleski muus, aga mul on reaalselt nii ahistav tunne, kui ma pean pikkade pükstega oma laua taga istuma.

Esimene uudis, mis tööl kuulsin, et detailid, mis pidid neljapäeval-reedel tulema, pole endiselt kohal. No ja siis tuli meelde, et minu liini peale ei tule just täna ühte inimest tööle, seega pean tema osa ka ise ära tegema.

Kui kell sai kaksteist, ütlesin poistele, et ma nendega lõunale ei lähe. Kihutasin hoopis koju, tegin tassi kohvi ja võileibu ning haarasin lühikesed püksid, tänu millele olin pärast lõunat nagu uuesti sündinud ja esmaspäev oli edasi palju roosilisem. Müstika, kui tähtsad on mu elus lühikesed püksid.

Sunday, March 19, 2017

Tapa ja Tamsalu pargid

Tegin tutvust kahe uue discgolfi rajaga Eestis: Tapa ja Tamsalu. Neist esimene sai läbi mängitud kaks korda ja võiks öelda, et mulle väga meeldis. On piisavalt keerulisi radasid, nõuab eest- ja tagantkäe viskeid, olemas kõrgustevahed ja samas ei ole mingi suvaline lahmimine. Miinus poolelt tooks välja, et mõlemad praegused par 4 rajad on liiga lihtsad (neist teine kohe nii lihtne, et minu tasemel mängija suutis avaviske 10m pikaks visata ja Eagle'i putti proovida võsast).

Tamsalu rada aga nõnda palju kiitust ei saa. Koheselt oli tunne, et on üritatud pro rada ehitada, sest radade pikkused naljalt alla 100m ei olnud. Pro rada see siiski ei olnud, sest päris paljudel radadel puudusid loogilised fairway'd ja alusmets oli kõik koristamata, seega käis pidev rägastikus rapsimine. Mul ei ole midagi selle vastu, kui tehakse juurde rasked pro rajad, kus on vaja 120m keerutada, aga ma ei salli radasid, kus pannakse korvid suvaliselt kaugele distantsile mõttega, et idee poolest kui draiv õnnestub ja mehe kombel joppab, siis on võimalik korvi lähedale visata küll. Lõppude lõpuks ei taha ükski mängija minna tihnikusse puuke korjama, sest koridor, mida mööda peab 100m sirgelt viskama, on napilt 2m lai ja kõrval laiub džungel.
Lisaks olid kõikidel radadel mando puudega üks ja sama reegel: uus draiv koos karistusega. Drop zone'ist ilmselt ei oldud teadlik veel.

Seega Tapale ma läheksin kindlasti veel mängima, aga Tamsalu rajale enne tagasi ei lähe, kui alusmets on ära trimmerdatud ja korralikud fairway'd välja joonistatud.

Wednesday, March 15, 2017

Jänkid ja kellad

Kuradi ameeriklased ma ütlen. Mu tööpäev lõppeb 16:30, mis tähendab, et panen läpaka kinni ca 16:28. Eile kirjutas aga teiselt poolt ookeani härra kell 16:31 skype'i, et teeks 30min pärast koosoleku. Ma nägin seda vestlust alles tunde hiljem, kui kodus arvuti tööle panin ja skype'i uuesti sisse logisin. 

Siis kirjutas teine ameeriklane mulle kell 17:20 messengeri tööalast juttu. Ma vastasin ta sõnumile alles kell kaheksa hommikul, kui uuesti tööl olin. Kui ta kirjutanuks mulle suvalist "naljakas juhtum oli baaris..." teksti, siis võinuks ma vabalt temaga rääkida töövälisel ajal ka. Tagatipuks oli teema, millest ta jauras selline asi, mis ei puuduta sugugi mitte ei teda ega nende firmat. Mingi loll vajadus torkida ja muretseda asjade pärast, mille pärast nad isegi mõtlema ei peaks.

Wednesday, March 8, 2017

So long, Azure Window

Ta on katki, läinud, kadunud nagu Atlantis. Azure Window, kuulus kalju Maltal, varises tormiga kokku ja olgugi, et juba 2012 aastal, kui seal käisin hüpet sooritamas, räägiti mulle, et mõne aasta pärast variseb kogu kupatus kokku, on mul hetkel selline "ei ole võimalik" tunne peal. Kuradi ilus oli seniks, kuni ta kestis ja mul ikka ülimalt hea meel, et olen oma varvastega seal otsas (jah, ei tohtinud, aga kus siis mina sellega) olnud ja värisedes alla hüpanud.

Tänase naistepäeva osas ka minu paar kopikat taas: kõik, kes soovivad sotsiaalmeedia vahendusel naistele midagi ilusat stiilis "Ilusat naistepäeva kõigile naistele," on kõigest tähelepanu otsijad ning laiskvorstid ja ükski naine ei tohiks arvata, et teda nüüd sellega meeles peeti. Taaskord üks nendest päevadest, kus maksab pigem distantsi hoida facebookist jms, et kogu spämmist pääseda.