Tuesday, April 25, 2017

Idioodid ratta seljast maas

Oi mul ajavad harja punaseks inimesed, kes seda  "tsikli kangelast" kaitsevad. Vähe sellest, et osad tsiklivennad politseid materdavad, lendas ka Evelin Ilves pulti. Piinlik, et selline naisterahvas on kunagi siin riigis esileedi olnud...

Operatsioon oli täiesti õnnestunud, ühtegi laipa taga ei ole, idioodid ratta seljast maas ja politsei näitas, et ei ole nad lihtsalt kohvinarkomaanid, kes igavuse peletamiseks ristmikutel punase tulega sõitjaid materdavad. See kõik muidugi ei tähenda, et me politseiriik ei oleks, aga täiesti õige käitumine seadusesilma poolt!

Thursday, April 20, 2017

Adidas > All the rest

Mul on ikka uskumatu oskus kasutada ja hoida asju terve igavik. Mõned esemed, mille "parim enne" ammu möödas, teenivad mind endiselt nii ustavalt, et lausa halb on mõelda nende välja vahetamise peale.

Näiteks olen ma Adidas Superstar jalatsite fänn ja need juba üle kümne aasta olnud mu signatuur jalanõud nii suvel kui talvel. Praegune paar sai ostetud vist 2013 aastal ja võib ainult arvata, kui lõhki ja katki nad omadega on. Sestap kasutangi neid veel ainult tööl olles, sest õues tuleks igasugune sodi, tolm ja vesi kõikjalt aukudest läbi. Täna pidin lausa ühte kannaosa tangidega maha lõikama , sest plastik oli riide seest kõik väljas ning hõõrus vastu jalga. Eeldan siiski, et nad peavad veel natuke aega vastu, kuniks ilmad nii soojad, et tavaliste plätudega saan hakata käima ning siis kraabin kusagilt raha kokku, et uus paar jälle soetada. Vaieldamatult kõige paremad jalavarjud üldse!

Järgmiseks on mul Adidase seljakott, mille kunagi kooliajal sain (keeruline vanust pakkuda, aga kusagil 2001-2002 aasta võis see olla, kui ema nõnda väärika koolikoti mulle ostis) ja mis endiselt kasutuses. Olgu, tema töötunnid on vähenenud aastatega, aga näiteks hetkel on ta kaks korda nädalas ikkagi kasutuses trennis käies. Lisaks ei tööta lukud enam korralikult (väikse sahtli lukk on lihtsalt fikseeritud keskele asendisse, et ta veidi kogu kupatust koos hoiaks), aga kes sellist pisiasja ikka märkab. No ja siis on ta pea kõik reisimised minuga kaasa teinud ja neid pole ju ainult 2-3 tükki, seega võin julgelt öelda, et kvaliteetsemat brändi, kui Adidas, annab otsida. Kirsiks tordil on koti küljel pisike võrksahtel, kus on jumalteabmismaterjalist Poppy rinnamärk, wait for it, aastast 2011.

Wednesday, April 12, 2017

Muusikaline evolutsioon

Kuulasin hiljuti tööl terve päev The Offspringi ja hakkasin mõtlema tagasi ajale, kuidas raske muusika minu juurde tuli.

1998, sõber oli saanud endale The Offpsringi värske "Americana" kassetti, mille ma nagu kord ja kohus endale kohe ümber lindistasin. Tollel hetkel oli kuumaks hitiks "Pretty Fly (For a White Guy)," kuid millegi pärast jättis mind see lugu pigem külmaks. Võib-olla sellepärast, et see oli rohkem raadiohitt ja meeldis ka rahvale, kes muidu Backstreet Boysi või Push Up stiilis bände kuulasid. Minu jaoks oli täielik kuld antud albumi pealt "The Kids Aren't Alright" ja seda just sellepärast, et ta oli nii palju raskem ja hevim. Sama juhtus ka nende järgmise albumiga, kus rahvalooks oli "Original Prankster" ja mina nautisin "Want You Bad" lugu.

The Offspringi pealt tulid juurde ka bändid nagu The Rolling Stones (kusjuures Rollingute "Angie" oskasin ma oma lapse inglise keelega kaasa laulda juba enne, kui ma teadsin, mis bänd üldse seda esitab), Lenny Kravitz, Bon Jovi, Roxette jne. Siis olid lühiajalised suvalised artistid nagu Shinedown või Good Charlotte ja siis muutus kõik: tuli Nightwish oma looga "She Is My Sin." See oli kõige hevim ja huvitavam lugu, mida kunagi kuulnud olin ning olin bändi (ja ka Tarjasse) momentaalselt armunud.

Nightwishi kaudu oli juba lihtsam raskema poole liikuda, kui mängu tulid Stratovarius, Rob Zombie jne. Samas, et kogu mu raske muusika evolutsioon kulmineerub bändidega nagu Cattle Decapitation, Dying Fetus, Misery Index või Aborted, ei osanud toona küll keegi ette näha.

Wednesday, April 5, 2017

Mõtteid discirajalt

Sai taas üle mõne aja käidud discgolfi nädalamängul ja avastasin huvitavaid asju enda kohta: mu eestkäe vise on ülimalt alla käinud ja ma ei usalde seda enam üldse. Vastupidiselt eestkäele on aga tagantkäe visked läinud järjest täpsemaks ja pikemaks. Vana tõde, et alustama peab aeglaste ja alastabiilsete ketastega peab täielikult paika. Ei suuda ennast ära kiruda, et mul kohe alguses ei olnud taipu jätta kõik driverid kus seda ja teist, krahmata vaid peotäis puttereid ja midrange kettaid ning tehnika paika saada. Praegu naudin igal võimalusel putteri või alastabiilse midrange kettaga mängimist ning olgugi, et mu eestkäsi selle arvelt kannatab, on pikemas perspektiivis see kasulik.

Kihvt oli muidugi ka tuttavaid mängijaid üle pika aja näha ja neil kõigil oli midagi mulle kosta stiilis "oi, kes töölt jooksu on pannud" või "nii palju ületunde teinud, et habeme ajamiseks ka enam aega pole." See tuletab meelde, et peaks magama keerama, sest asjaolude sunnil plaanin juba hommikul kuueks tööle ilmuda.