Wednesday, July 26, 2017

26.07: Bloodbath

Ilmselgelt algas hommik minul Sarah-ga kerge jalutuskäiguga Tolmini kõrtsi, et maiustada muna-peekon-laško õlu kallal ja mitte traditsiooni rikkuda. Ülejäänud rahvas jäi nagu ikka veel magama...

Kui me lõpuks tagasi telklasse läksime, saime Taya käest taas kurjustada, et tunde ära olime, aga õnneks jõudsime õigel ajal tagasi, et paadid taas jõe peale viia. Võib julgelt öelda, et ca kella viieni õhtul kulgesime me kogu kambaga jões ja esimene bänd, keda vaatama läksime, oli Tšehhist pärit Cutalax.
See bänd ei ole loogiline: nende muusika on kohutav, nad isegi ei püüa mitte, aga kogu võlu seisneb rahvas, kes selle jama ajal täieliku segaduse kokku keeravad: tualettpaberi rullid ja kõik võimalikud täispuhutud esemed lendasid õhus, suured täispuhutud T-Rexid tantsisid lava ees jne. Tänu tsirkusele, mis rahvas ise korraldas, oli Cutalaxi live ajaks kogunenud metsik rahvahulk kokku.

Järgmiseks oli meil tarvis taas corpse paint maalingud näkku teha, sest peaesinejaks oli tollel õhtul Bloodbath. Kui me Bloodbathi ajaks kohale läksime, tuli natukese aja pärast austraallane Bonesy, kes meid suurema vaevata kohe üles leidis. Vihjates meie näomaalingutele, millega rahvast välja paistsime, lausus ta:"Fuck you guys are easy to find."

Blootbathi ootuses
Bloodbathi ajal oli vähem rahvast, kui tunnid varem esinenud Cutalaxi ajal ja see on hirmus. Samas ma ei ole üllatunud, sest Bloodbathi fännid on pea eranditult minusugused, kes armusid nende aastate tagusesse muusikasse, mis kahjuks nüüdseks täielikult nö Entombed stiilis death metaliga on asendunud. Iga lugu Nightmares Made Flesh albumilt said ülisooja vastuvõtu, samas kui viimase albumi Grand Morbid Funeral rahva külmaks jättis ja keegi kaasa laulda ei osanud.

Pärast Bloodbathi läksime Cedy, Lukey ja Sarah-ga edasi rannabaari. Tee peal oli meil Cedyga tarvis osta maskid, et me veel veidramad välja näeksime. See ilme baaritöötaja näos, kui leti tagant aegluubis kaks maskides tüüpi pea tõstavad ja õlut tellivad ning siis taas leti taha peitu kaovad...oeh, priceless.
No comments

No comments:

Post a Comment