Tuesday, July 25, 2017

25.07: Katatonia

Telgis on rõske, madratsi all on vett, ütlen Sarah-le, et ma ei suuda enam pikali olla ja lähen välja ära. Õues on hall ja jahedam kui tavaliselt, kuid alles siis, kui värske õhk mulle näkku lajatab, saan aru, et telgis on päris halb seis.
Sarah tuli ka püsti ja nii läksime kahekesi, kui teised telkides peidus veel olid, oma traditsioonilist hommikusööki-jooki tegema.

Tänu hallile taevale polnud tuju päris see, mis muidu, aga vähemalt ei sadanud ja lõpuks telklasse tagasi minnes pidime otsustama, mis kella kuueni teha, kui For I Am King alustab. Läksime kambaga rannabaari kõrval asuva varjualuse alla, kus lademetes kott-toole ja jäime sinna lebosse. Mingi hetk hakkas tibutama ja see tegi meid kõiki nii uniseks, et jäime kott-toolide vahele magama, tõmbasime veel mõned toolid peale, et soojem oleks. Otsustasime, et oleme tugevad ja enne ei lahku sealt, kui vihm üle jääb.

Ca 2h hiljem saime minna tagasi telklasse, et teha mõned õlled ja siis juba vaatama bände For I Am King ning The Avven. Enne veel tahtsin meie elamise korda teha ja nii võtsin puu otsast oma maikad ja saunalina (mu kaks paari lühikesi pükse ja maikad rippusid üle okste lootusega, et kunagi kuivavad need ära), viskasin telgist kõik asjad hetkeks välja ning kuivatasin põranda ära.

Õhtut jäid lõpetama pealaval Katatonia ja Amon Amarth. Cedy võttis Katatonia kenasti kokku:"It's so depressing, I love it." Antud lausest sai üks paljudest meie slõuganitest festivalil (lisaks "Would you just tell 'em" ja "We're golden" ning "Good choice, bad choice").
Minu arvamus kahest bändist on jätkuvalt sama, mis juba aastaid: Katatonia on seni hea, kuni mängib Viva Emptinessilt lugusid ja Amon Amarth on...igav.

Raju ööd ei järgnenud, läksime hoopis oma "piinlikult puhtasse" telki und otsima.

No comments:

Post a Comment