Friday, September 15, 2017

Järgmised piletid kotis

Lennupiletid ostetud: 9.novembri õhtul Riiast Leedsi, pikk nädalavahetus kohapeal ja Black Mothi kontsert ning siis 12.novembri varahommikul lend tagasi Riiga. Töölt peab vabaks vaid reede võtma, seega ei mingit puhkusepäevade raiskamist.
Fish and chips, medium rare steak, Guinness ja inglise siider. Oeh, see saab taevalik olema, kui vaid kohalikud mu Manchester Unitedi tätoveeringut kaela peal ei märkaks.

Monday, September 11, 2017

Siis see ja see ning see veel ka

Mul on selline adrenaliini litakas sees, sest nii palju sündmusi on juhtumas. Esiteks avastasin täna täiesti kogemata, et Twelve Foot Ninja (Austraalia alternatiiv proge metal) esineb 13.oktoober Liepajas, Lätis. Automaagiliselt hakkasin tööl terroriseerima rahvast, et autotäis kokku panna ja 500km retk Läti lääne-rannikule oktoobris ette võtta. Ainuke pahandus on, et tagasi jõuaksime alles hommikuks, aga pole lugu - tegemist reedese päevaga ja laupäeval on mu tätoveeringu sessioon alles kell 12 ning selle tarbeks ei pea ma värske ja puhanud olema.

Järgmiseks on 21.oktoober Tallinnas minu suured lemmikud Dying Fetus ja Psycroptic. Loodetavasti saan Psycropticu kuttidega taas kohtuda ja ka mõne õlle koos teha. Ja siis...

Novembri alguses on plaan teha käik Leedsi, Inglismaale, kus Cedy ja Lukey, kellega Sloveenias koos festivalil sai nalja tehtud, mind külla ootavad. Leidsin odava variandi Riiast, mis otse Leedsi lendab, ainuke jama, et tagasilend on kell 6.30 hommikul. Kohe, kui Cedy kinnitab, et ma kella viieks hommikul saan reaalselt lennujaama jõuda nende juurest, ostan piletid ära. Kuidagi kahtlasena muidugi kõlab, aga no saame nähe.

Kõik see saab olema kingitus iseendale selle eest, et praegu antisotsiaalset elu elan, iga õhtu tööl poole üheksani olen ja seda ka nädalavahetusel. Kodus käin magamas ja hommikukohvi joomas.

Thursday, September 7, 2017

Officinaphobia

Mul oli tarvis doktor Google'i abi täna, sest olin enamu kui kindel, et mul on poes käimise foobia. Tuleb välja, et peenes keeles nimetatakse seda "officinaphobia-ks."

Eile õhtul käisin Lõunakeskuses ja mitte sellepärast, et oleks tahtnud poodidesse minna, vaid pidin Myfitnessist korraks läbi astuma. Siis aga mõtlesin, et kui juba teisel pool linna olen, võiks käia Sports Directis ja Sportlandis, et jalanõusid vaadata. Kõndisin Sports Directi sisse, aga hakkas jälle pihta: ümberringi asju valivad inimesed ja hunnikute viisi kaupa pani mind kohe sedasi tundma, et ma ei taha seal olla, vaid pigem lähen kodus e-poodi uudistama. Nii pöörasingi koheselt otsa ringi ja poest välja, sportlandist ka sirge molliga mööda ja tagasi autosse ning minekut.

Ma ei saa aru, mis see täpselt on, aga ma olen nõus minema poodi vaid siis, kui ma tean täpselt, mis mul sealt vaja on ja kus kohas antud asi täpselt asub. Samas e-poodides võin süüdimatult aega parajaks lüüa.