Wednesday, October 25, 2017

Wrong One To Fuck With

Tulin laupäeva hommikul tööle pooleks päevaks ja põrutasin siis kell kaks otse Tallinnasse, kus ootas kõige raskem death metali õhtu, millest eesti publik tavaliselt vaid unistada võiks. Esiteks ei saa me kunagi reede-laupäeva õhtust kontserdit endale, sest enamasti jäävad need kas Riia või Helsingi kanda ja teiseks pole tegemist mingite mainstream bändidega (loe: Slayer, Metallica etc). Tänu laupäeva õhtule (ja siiski oma zanri võimsatele nimedele, kes esinesid) oli Tapper pea pilgeni rahvast täis, mis mul piltlikult öeldes karbi lahti jättis.

Enne, kui Disentomb lavale läks, sain pikalt juttu vesta Psycropticu kuttidega, Dave'i ja Toddiga ja kui Dave küsis, kas see publik on Eesti kohta hea, vastasin kohe, et ma pole Tapperis kunagi nii palju inimesi näinud.
Pärast Disentombi esines Kanada ultratehniline grupp Beyond Creation, kes minu jaoks natuke liiga palju rõhku tehnilisusele rõhub, aga siiski väga edevalt oma rida ajavad. Kolmandana esinenud Psycroptic aga on minu täielik teetass: kiire, karm ja samas ülimalt groovy. Tuttava näona esireas sain bändilt palju tähelepanu ja kõndisin pärast live rõõmsalt kaks medikat taskus baari külma õlut tooma.

Õhtut jäi lõpetama jänkide ja üldse death metali lipulaev: Dying Fetus. Käisin ca neli aastat tagasi nende kontserdil Perthis ja mulle on endiselt müsteerium, kuidas nad kolmekesi suudavad nii jõhkrat kütet pakkuda. Kohe, kui "From Womb To Waste" intro algas, jooksis kananahk üle ihu ja esimese riffiga algas Tapperis moshpit, mis hõlmas pea poolt rahvast.
Ja see kõik kestis kuni Dying Fetus lõpuks lavalt lahkus...

Tegelikult ka: mul oli nii hea meel, et bändid rahvas pettuma ei pidanud ja enamus higistena ringi jooksid, mitte ei seisnud käed rüppes helipuldi juures. Urban Culture Entertainment, kes kogu ürituse eest vastutavad, on nagu sõõm värsket õhku, sest tänu neile oleme viimastel aastatel saanud koduõeuele esinema ikka absoluutseid pärle.

No comments:

Post a Comment